1Jumalan työtovereina me vetoamme teihin: ottakaa Jumalan armo vastaan niin, ettei se jää turhaksi!
1Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks,
2Hänhän sanoo: -- Oikealla hetkellä olen kuullut sinua, pelastuksen päivänä olen tuonut sinulle avun. Juuri nyt on oikea hetki, juuri nyt on pelastuksen päivä.
2ta ütleb ju: 'Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.' Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!
3Me emme anna kenellekään missään asiassa loukkaantumisen aihetta, jotta palveluvirkaamme ei moitittaisi.
3Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks, et seda ametit ei laimataks,
4Kaikessa me osoitamme olevamme Jumalan palvelijoita. Me kestämme sitkeästi vaikeudet, vaivat ja ahdingot,
4vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes,
5ruoskimiset, vankeudet, mellakat, raadannan, valvomisen ja paastoamisen.
5hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes,
6Mielemme on puhdas, meillä on tietoa, kärsivällisyyttä ja ystävällisyyttä, meillä on Pyhä Henki, vilpitön rakkaus,
6puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses,
7totuuden sana ja Jumalan voima. Aseinamme ovat vanhurskauden miekka ja kilpi.
7tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes,
8Meitä kunnioitetaan ja halveksitaan, meitä panetellaan ja kiitellään. Meitä pidetään villitsijöinä, mutta me puhumme totta.
8aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad;
9Meitä kohdellaan tuntemattomina, mutta me olemme liiankin tunnettuja. Olemme lähellä kuolemaa mutta silti elossa, pahoinpideltyjä mutta yhä hengissä,
9kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad - ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud;
10murheellisia mutta aina iloisia. Olemme köyhiä, mutta teemme monia rikkaiksi; meillä ei ole mitään, mutta omistamme kaiken.
10kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.
11Me puhumme teille avoimesti, korinttilaiset, sydämemme on avara,
11Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud.
12siinä on teille tilaa. Sen sijaan teidän sydämenne on ahdas.
12Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma südames.
13Antakaa vastalahja -- puhun kuin lapsilleni -- avartukaa tekin!
13Ma ütlen teile kui lastele: Vastutasuks avarduge teiegi!
14Älkää ryhtykö epäuskoisten aisapariksi. Mitä tekemistä on keskenään oikeudella ja vääryydellä, mitä yhteistä on valolla ja pimeydellä?
14Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?
15Voivatko Kristus ja Beliar olla yhtä mieltä? Mikä voi liittää uskovan sellaiseen, joka ei usko?
15Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga?
16Miten jumalien kuvat soveltuvat Jumalan temppeliin? Mehän olemme elävän Jumalan temppeli, niin kuin Jumala on sanonut: -- Minä asetun heidän keskelleen ja vaellan heidän mukanaan. Minä olen oleva heidän Jumalansa ja he minun kansani.
16Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega? Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: 'Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas.
17Siksi Herra sanoo: -- Lähtekää pois heidän joukostaan ja erotkaa heistä älkääkä koskeko mihinkään saastaiseen, niin otan teidät vastaan
17Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,' ütleb Issand, 'ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu
18ja olen oleva teidän Isänne, ja te olette minun poikiani ja tyttäriäni. Näin sanoo Herra, Kaikkivaltias.
18ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,' ütleb Kõigeväeline Issand.