1Paavali loi katseensa neuvostoon ja sanoi: "Veljet! Koko elämäni, tähän päivään asti, minä olen elänyt Jumalan edessä vilpittömästi, omaatuntoani loukkaamatta."
1Paulus vaatas aga ainiti Suurkohtu poole ja ütles: 'Mehed-vennad, mina olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.'
2Silloin ylipappi Ananias käski Paavalin vieressä seisovia miehiä iskemään häntä suulle.
2Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.
3Paavali sanoi hänelle: "Sinä saat vielä iskun Jumalan kädestä, sinä kalkilla valkaistu seinä! Sinä istut oikeutta tuomitaksesi minut lain mukaan, mutta teet vastoin lakia ja käsket lyödä minua."
3Siis Paulus ütles temale: 'Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?'
4Vieressä seisovat miehet sanoivat: "Herjaatko sinä Jumalan ylipappia?"
4Lähedalseisjad aga ütlesid: 'Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?'
5Tähän Paavali vastasi: "En tiennyt, veljet, että hän on ylipappi. Onhan kirjoitettu: 'Älä kiroa kansasi päämiestä.'"
5Siis lausus Paulus: 'Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud: 'Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.''
6Osa neuvostosta oli saddukeuksia, osa fariseuksia, ja tämän tietäen Paavali sanoi kuuluvalla äänellä: "Veljet! Minä olen fariseus, ja fariseuksia ovat isänikin olleet. Nyt olen täällä tuomittavana siksi, että panen toivoni kuolleiden ylösnousemukseen."
6Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: 'Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!'
7Tuskin hän oli tämän sanonut, kun fariseusten ja saddukeusten kesken puhkesi ankara kiista ja koko joukko jakautui kahtia.
7Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.
8Saddukeukset näet väittävät, ettei mitään ylösnousemusta ole, ei myöskään enkeleitä eikä henkiä, kun taas fariseukset uskovat näihin kaikkiin.
8Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.
9Meteli kävi yhä kovemmaksi, ja fariseusten joukosta muutamat lainopettajat alkoivat jo väittää: "Me emme voi havaita tässä miehessä mitään pahaa. Jospa henki tai enkeli on puhunut hänelle."
9Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: 'Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.'
10Mellakka kiihtyi kiihtymistään, ja komentaja alkoi pelätä, että Paavali revittäisiin kappaleiksi. Hän komensi sotaväenosaston hakemaan Paavalin pois neuvoston käsistä ja viemään hänet kasarmiin.
10Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.
11Seuraavana yönä Herra seisoi Paavalin edessä ja sanoi: "Pysy rohkeana. Sinä olet todistanut minusta täällä Jerusalemissa, ja samalla tavoin sinun on todistettava myös Roomassa."
11Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: 'Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!'
12Aamulla juutalaiset tekivät salaliiton ja vannoivat, etteivät syö eivätkä juo, ennen kuin ovat tappaneet Paavalin.
12Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.
13Tässä hankkeessa oli mukana yli neljäkymmentä miestä.
13Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.
14He menivät ylipappien ja kansan vanhimpien luo ja sanoivat: "Me olemme pyhästi vannoneet, ettemme pane mitään suuhumme, ennen kuin olemme tappaneet Paavalin.
14Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: 'Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.
15Esittäkää te nyt koko neuvoston nimissä komentajalle, että hän lähettäisi Paavalin luoksenne. Sanokaa, että haluatte tarkemmin tutkia hänen asiaansa. Me olemme valmiina ja surmaamme hänet, ennen kuin hän ehtii perille."
15Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.'
16Paavalin sisarenpoika sai kuitenkin tietää väijytyksestä. Hän meni kasarmiin, pääsi Paavalin puheille ja kertoi hänelle asiasta.
16Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.
17Paavali kutsui yhden sadanpäälliköistä luokseen ja sanoi: "Vie tämä nuori mies komentajan luo. Hänellä on komentajalle viesti."
17Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: 'Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!'
18Sadanpäällikkö otti nuorukaisen mukaansa, vei hänet komentajan luo ja sanoi: "Vanki Paavali kutsui minut luokseen ja pyysi tuomaan tämän nuoren miehen sinun puheillesi. Hänellä on sinulle jotakin asiaa."
18See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: 'Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.'
19Komentaja otti nuorukaista kädestä, vei hänet syrjään ja kysyi: "Mitä asiaa sinulla on minulle?"
19Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: 'Mis sul on mulle teatada?'
20Tämä vastasi: "Juutalaiset ovat sopineet, että he pyytävät sinua tuomaan Paavalin huomenna Suuren neuvoston istuntoon, jotta muka voisivat ottaa tarkemmin selvää hänen asiastaan.
20Tema ütles: 'Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.
21Älä suostu siihen. Yli neljäkymmentä miestä heidän joukostaan on järjestänyt väijytyksen. He ovat vannoneet, etteivät syö eivätkä juo, ennen kuin ovat surmanneet Paavalin. He ovat valmiina ja odottavat vain, että annat suostumuksesi."
21Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.'
22Komentaja sanoi sisarenpojalle: "Älä kerro kenellekään, että olet paljastanut hankkeen minulle." Sitten hän lähetti nuorukaisen pois.
22Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: 'Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.'
23Komentaja kutsui sitten kaksi sadanpäällikköä ja sanoi: "Pitäkää yön kolmannesta tunnista alkaen kaksisataa jalkamiestä valmiina marssimaan Kesareaan. Ottakaa lisäksi seitsemänkymmentä ratsumiestä ja kaksisataa keihäsmiestä.
23Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: 'Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.
24Varatkaa myös Paavalille ratsuja ja viekää hänet vahingoittumattomana maaherra Felixin luo."
24Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.'
25Sitten komentaja kirjoitti maaherralle näin kuuluvan kirjeen:
25Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:
26"Claudius Lysias tervehtii hänen korkea-arvoisuuttaan maaherra Felixiä.
26'Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!
27Tämän miehen ottivat juutalaiset kiinni ja olivat tappaa hänet. Minä kuitenkin menin sotilaineni paikalle ja pelastin hänet, kun sain tietää, että hän on Rooman kansalainen.
27Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.
28Saadakseni selville, mistä juutalaiset häntä syyttivät, vein hänet heidän neuvostonsa eteen.
28Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.
29Siellä totesin, että syytteet aiheutuivat heidän lakiaan koskevista kiistakysymyksistä. Mistään sellaisesta häntä ei syytetty, mistä seuraisi kuolemantuomio tai vankeusrangaistus.
29Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.
30Koska tietooni on tullut, että tätä miestä vastaan on vireillä salahanke, lähetän hänet nyt viipymättä sinun luoksesi. Niille, jotka häntä syyttävät, olen myös tehnyt tiettäväksi, että heidän on esitettävä syytteensä sinun edessäsi."
30Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.'
31Sotilaat tekivät niin kuin oli käsketty, ottivat Paavalin mukaansa ja veivät hänet yötä myöten Antipatrikseen.
31Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.
32Seuraavana päivänä lähtivät ratsumiehet edelleen saattamaan Paavalia, kun taas muut palasivat varuskuntaansa.
32Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.
33Ratsumiehet saapuivat Kesareaan, toimittivat kirjeen maaherralle ja veivät myös Paavalin hänen eteensä.
33Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
34Maaherra luki kirjeen ja kysyi, mistä maakunnasta Paavali oli. Kuultuaan, että Paavali oli Kilikiasta,
34Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,
35hän sanoi: "Kuulustelen sinua sitten kun täällä ovat paikalla myös ne, jotka sinua syyttävät." Hän antoi määräyksen, että Paavalia oli pidettävä vartioituna Herodeksen linnassa.
35ütles ta: 'Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.' Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.