1Mooses kutsui koolle kaikki israelilaiset ja sanoi heille: "Kuulkaa, israelilaiset, ne lain käskyt ja säädökset, jotka minä teille tänään julistan. Painakaa ne mieleenne ja eläkää tarkoin niiden mukaan.
1Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: 'Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi, millest ma täna teie kuuldes räägin, ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma!
2"Herra, meidän Jumalamme, teki meidän kanssamme liiton Horebilla.
2Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse.
3Hän ei tehnyt tätä liittoa vain meidän isiemme kanssa, vaan myös meidän kanssamme, kaikkien meidän, jotka nyt olemme elossa ja täällä.
3Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme.
4Herra puhui teille vuorella tulen keskeltä kasvoista kasvoihin.
4Palgest palgesse rääkis Issand teiega mäel tule keskelt.
5Minä seisoin silloin Herran ja teidän välissänne ja ilmoitin teille hänen sanansa, sillä te pelkäsitte tulta ettekä nousseet vuorelle. "Näin Herra puhui:
5Mina seisin tol korral Issanda ja teie vahel, et teile kuulutada Issanda sõna, sest te kartsite tuld ega läinud üles mäele. Ta ütles:
6"'Minä olen Herra, sinun Jumalasi, joka johdatin sinut pois Egyptistä, orjuuden maasta.
6'Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast.
7"'Sinulla ei saa olla muita jumalia.
7Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
8"'Älä tee itsellesi patsasta äläkä muutakaan jumalankuvaa, älä siitä, mikä on ylhäällä taivaalla, älä siitä, mikä on alhaalla maan päällä, äläkä siitä, mikä on vesissä maan alla.
8Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
9Älä kumarra äläkä palvele niitä, sillä minä, Herra, sinun Jumalasi, olen kiivas Jumala. Aina kolmanteen ja neljänteen polveen minä panen lapset vastaamaan isiensä pahoista teoista, vaadin tilille ne, jotka vihaavat minua.
9Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
10Mutta polvesta polveen minä osoitan armoni niille tuhansille, jotka rakastavat minua ja noudattavat minun käskyjäni.
10aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.
11"'Älä käytä väärin Herran, Jumalasi, nimeä, sillä Herra ei jätä rankaisematta sitä, joka käyttää väärin hänen nimeään.
11Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
12"'Pidä lepopäivä mielessäsi ja pyhitä se, niin kuin Herra, sinun Jumalasi, on sinua käskenyt.
12Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud!
13Kuutena päivänä tee työtä ja hoida kaikkia tehtäviäsi,
13Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
14mutta seitsemäs päivä on Herran, sinun Jumalasi, sapatti. Silloin et saa tehdä mitään työtä, et sinä eikä sinun poikasi eikä tyttäresi, orjasi eikä orjattaresi, härkäsi, aasisi eikä mikään muu juhtasi eikä yksikään muukalainen, joka asuu kaupungissasi. Näin sinun orjasi ja orjattaresi saavat levätä kuten sinä itsekin.
14aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei su sulane ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su loomadest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja teenija saaksid hingata nagu sina.
15Muista, että itse olit orjana Egyptissä, kun Herra, sinun Jumalasi, kohotti voimakkaan käsivartensa ja johdatti sinut sieltä pois. Sen tähden Herra, sinun Jumalasi, käski sinun viettää lepopäivää.
15Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.
16"'Kunnioita isääsi ja äitiäsi, niin kuin Herra, sinun Jumalasi, on sinua käskenyt, että saisit elää kauan ja menestyisit siinä maassa, jonka Herra, sinun Jumalasi, sinulle antaa.
16Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
17"'Älä tapa.
17Sa ei tohi tappa!
18"'Älä tee aviorikosta.
18Sa ei tohi abielu rikkuda!
19"'Älä varasta.
19Sa ei tohi varastada!
20"'Älä todista väärin toista ihmistä vastaan.
20Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
21"'Älä tavoittele toisen vaimoa. Älä myöskään havittele toisen taloa, peltoa, orjaa tai orjatarta, älä hänen härkäänsä, älä hänen aasiaan äläkä mitään, mikä on hänen.'
21Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja teenijat, härga ja eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!'
22"Nämä sanat Herra puhui vuorella teille, koko Israelille, tulen ja synkkien pilvien keskeltä mahtavalla äänellä. Muuta hän ei sanonut. Hän kirjoitti sanansa kahteen kivitauluun ja antoi taulut minulle.
22Need sõnad rääkis Issand mäe peal valju häälega tervele teie kogudusele tule, pilve ja pimeduse seest ega lisanud midagi juurde. Ja ta kirjutas need kahele kivilauale ning andis need minule.
23"Kun te kuulitte äänen pimeyden keskeltä ja vuori leimusi liekeissä, kaikki teidän heimojenne päämiehet ja vanhimmat tulivat minun luokseni
23Ja kui te kuulsite seda häält pimedusest, samal ajal kui mägi põles tules, siis te tulite minu juurde, kõik teie suguharude peamehed ja vanemad,
24ja sanoivat: 'Herra, meidän Jumalamme, on antanut meidän nähdä kirkkautensa ja suuruutensa, ja me olemme kuulleet hänen äänensä tulen keskeltä. Tänään olemme nähneet, että ihmiset voivat jäädä eloon, vaikka Jumala puhuukin heille.
24ja ütlesite: 'Vaata, Issand, meie Jumal, on meile näidanud oma auhiilgust ja suurust, ja me oleme kuulnud ta häält tule seest. Sel päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama.
25Mutta pitäisikö meidän nyt uudelleen vaarantaa henkemme? Tuo suuri tuli saattaa polttaa meidät, ja jos me vielä kerran kuulemme Herran, Jumalamme, äänen, me kuolemme.
25Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid ära. Kui me veel edasi kuuleme Issanda, oma Jumala häält, siis me sureme.
26Onko yksikään kuolevainen meidän laillamme kuullut elävän Jumalan puhuvan tulen keskeltä ja silti jäänyt henkiin?
26Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält rääkivat tule seest ja on jäänud elama?
27Mene sinä Herran, meidän Jumalamme luo. Kuuntele ja kerro meille kaikki, mitä hän sinulle puhuu, niin me tottelemme ja elämme hänen käskyjensä mukaan.'
27Mine sina lähedale ja kuule kõike, mis Issand, meie Jumal, ütleb; ja sina räägi meile kõik, mis Issand, meie Jumal, sulle ütleb, siis me kuulame ja teeme nõnda!'
28"Kun Herra kuuli, mitä te puhuitte, hän sanoi minulle: 'Minä olen kuullut, mitä tämä kansa puhui sinulle. Se, mitä he sanoivat, on oikein.
28Ja Issand kuulis teie valje sõnu, kui te minuga rääkisite, ja Issand ütles mulle: 'Ma olen kuulnud selle rahva valje sõnu, mis nad sulle ütlesid. See kõik on hea, mis nad on rääkinud.
29Kunpa he aina yhtä mielellään kunnioittaisivat minua ja noudattaisivat minun käskyjäni. Jos he niin tekevät, he ja heidän lapsensa menestyvät polvesta polveen.
29Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!
30Käske heidän nyt palata teltoilleen,
30Mine ütle neile: Minge tagasi oma telkide juurde!
31mutta jää sinä tänne minun luokseni, niin minä ilmoitan sinulle koko lain, kaikki käskyt ja säädökset. Ne sinun tulee opettaa israelilaisille, ja niitä heidän on noudatettava siinä maassa, jonka minä annan heidän omakseen.'
31Aga sina jää siia minu juurde ja ma ütlen sulle kõik need käsud, määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida.'
32"Noudattakaa siis näitä käskyjä ja eläkää niiden mukaan, niin kuin Herra, teidän Jumalanne, on teitä käskenyt. Älkää poiketko oikealle älkääkä vasemmalle,
32Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule
33vaan kulkekaa vakaasti sitä tietä, jota Herra, teidän Jumalanne, on käskenyt teidän kulkea. Silloin menestytte ja saatte elää kauan siinä maassa, jonka otatte omaksenne.
33kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.