1Niin Jumala puhui kaiken tämän:
1Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:
2"Minä olen Herra, sinun Jumalasi, joka johdatin sinut pois Egyptistä, orjuuden maasta.
2'Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
3"Sinulla ei saa olla muita jumalia.
3Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4"Älä tee itsellesi patsasta äläkä muutakaan jumalankuvaa, älä siitä, mikä on ylhäällä taivaalla, älä siitä, mikä on alhaalla maan päällä, äläkä siitä, mikä on vesissä maan alla.
4Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5Älä kumarra äläkä palvele niitä, sillä minä, Herra, sinun Jumalasi, olen kiivas Jumala. Aina kolmanteen ja neljänteen polveen minä panen lapset vastaamaan isiensä pahoista teoista, vaadin tilille ne, jotka vihaavat minua.
5Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6Mutta polvesta polveen minä osoitan armoni niille tuhansille, jotka rakastavat minua ja noudattavat minun käskyjäni.
6aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
7"Älä käytä väärin Herran, Jumalasi, nimeä, sillä Herra ei jätä rankaisematta sitä, joka käyttää väärin hänen nimeään.
7Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8"Muista pyhittää lepopäivä.
8Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
9Kuutena päivänä tee työtä ja hoida kaikkia tehtäviäsi,
9Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10mutta seitsemäs päivä on Herran, sinun Jumalasi, sapatti. Silloin et saa tehdä mitään työtä, et sinä eikä sinun poikasi eikä tyttäresi, orjasi eikä orjattaresi, ei juhtasi eikä yksikään muukalainen, joka asuu kaupungissasi.
10aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
11Sillä kuutena päivänä Herra teki taivaan ja maan ja meren ja kaiken, mitä niissä on, mutta seitsemännen päivän hän lepäsi. Sen vuoksi Herra siunasi lepopäivän ja pyhitti sen.
11Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
12"Kunnioita isääsi ja äitiäsi, että saisit elää kauan siinä maassa, jonka Herra, sinun Jumalasi, sinulle antaa.
12Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13"Älä tapa.
13Sa ei tohi tappa!
14"Älä tee aviorikosta.
14Sa ei tohi abielu rikkuda!
15"Älä varasta.
15Sa ei tohi varastada!
16"Älä todista valheellisesti toista ihmistä vastaan.
16Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17"Älä tavoittele toisen taloa. Älä tavoittele hänen vaimoaan, älä orjaa tai orjatarta, älä hänen härkäänsä, älä hänen aasiaan äläkä mitään, mikä on hänen."
17Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!'
18Koko kansa oli todistamassa jylinää ja leimahtelua. Se kuuli, miten torvi soi, ja näki, miten vuori savusi. Ihmiset vapisivat tämän nähdessään ja pysyttelivät loitolla.
18Ja kogu rahvas kuulis ja nägi müristamist, tuleleeke, sarvehäält ja mäe suitsemist. Kui rahvas seda nägi, siis ta vabises ja jäi eemale seisma.
19He sanoivat Moosekselle: "Puhu sinä meille, me kuuntelemme. Mutta Jumala älköön puhuko meidän kanssamme, se on meille kuolemaksi."
19Ja nad ütlesid Moosesele: 'Räägi sina meiega, siis me kuulame! Ainult ärgu Jumal meiega rääkigu, et me ei sureks!'
20Mooses vastasi kansalle: "Älkää pelätkö. Jumala on tullut tänne pannakseen teidät koetukselle ja herättääkseen teissä pelon ja kunnioituksen häntä kohtaan, ettette enää tekisi syntiä."
20Aga Mooses vastas rahvale: 'Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!'
21Niin kansa pysytteli loitolla, mutta Mooses lähestyi tummaa pilveä, jossa Jumala oli.
21Ja rahvas püsis eemal; aga Mooses ligines pimedusele, kus oli Jumal.
22Herra sanoi Moosekselle: "Sinun tulee sanoa israelilaisille: Te itse näitte, että minä puhuin teille ylhäältä taivaasta.
22Ja Issand ütles Moosesele: 'Ütle Iisraeli lastele nõnda: Te nägite, et ma taevast teiega rääkisin.
23Älkää asettako mitään minun rinnalleni, älkää tehkö itsellenne jumalia hopeasta tai kullasta.
23Minu kõrvale ei tohi te midagi teha: te ei tohi enestele teha hõbe- ja kuldjumalaid!
24Rakentakaa maa-alttari minua varten ja uhratkaa sillä polttouhrinne ja yhteysuhrinne, lampaanne ja nautanne. Paikassa, jonka pyhitän omalle nimelleni, minä tulen luoksenne ja siunaan teitä.
24Tee mulle mullast altar ja ohverda selle peal oma põletus- ja tänuohvreid, oma lambaid, kitsi ja veiseid! Kõigis paigus, kus ma käsin oma nime kuulutada, tulen ma sinu juurde ja õnnistan sind.
25Mutta jos teette minulle kivialttarin, älkää tehkö sitä hakatuista kivistä, sillä jos käsittelette kiveä teräaseella, teette sen epäpyhäksi.
25Aga kui sa teed mulle kivialtari, siis ära ehita seda tahutud kividest, sest peitliga raiudes sa rüvetad selle!
26Älkääkä tehkö minun alttarilleni portaita, ettei niitä noustessanne häpynne paljastuisi.
26Ja ära astu mu altari juurde üles astmeid mööda, et su ihu selle ees ei paljastuks!