1Kuule, Israelin kansa, mitä Herra sinulle puhuu!
1Kuulge sõna, mida Issand teile räägib, Iisraeli sugu!
2Näin sanoo Herra: -- Älkää omaksuko vieraiden kansojen tapoja, älkää peläten tuijottako taivaan merkkejä, niin kuin nuo pakanat tekevät.
2Nõnda ütleb Issand: Ärge õppige paganate teid ja ärge kartke taeva märke, sest paganad kardavad neid.
3Heidän uskomuksensa ovat typeriä kuvitelmia. He kaatavat metsästä puun, ja puuseppä muodostelee sen taltallaan,
3Kuid rahvaste kombed on tühisus: sest puu on raiutud metsast, see on puusepa kätetöö, kirvega tehtud;
4hän koristelee sen hopealla ja kullalla ja kiinnittää sen paikoilleen vasaralla ja nauloilla, ettei se kaadu. Tällaisia ovat heidän jumalansa.
4seda ehitakse hõbeda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei kõiguks.
5Ne ovat kuin linnunpelättimet kurkkumaalla, eivät ne osaa puhua. Ne eivät pysty liikkumaan itse, niitä täytyy kantaa paikasta toiseen. Älkää pelätkö niitä, eivät ne tee teille pahaa, mutta ei niistä apuakaan ole.
5Aga nad jäävad linnupeletiste sarnaseks, kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni. Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head!
6-- Herra, kukaan ei ole sinun vertaisesi! Sinä olet suuri, suuri ja voimallinen on sinun nimesi.
6Ei ole sinu sarnast, Issand! Sina oled suur, ja suur on su nimi vägevuse poolest.
7Kuka ei pelkäisi sinua, kansojen kuningas! Sinulle kuuluu kunnia. Ei ole ketään sinun vertaistasi koko maailman viisaiden joukossa, ei ketään yhdessäkään valtakunnassa!
7Kes ei peaks sind kartma, rahvaste kuningas? Tõesti, seda sa väärid! Sest kõigi rahvaste tarkade hulgas ja kõigis nende kuningriikides ei ole sinu sarnast.
8Tyhmiä ja mielettömiä ovat vieraat kansat, tyhjiä ovat niiden jumalien opit. Nuo jumalat on tehty puusta,
8Üheskoos on nad rumalad ja narrid. Ebajumalate õpetus: see on puu,
9taottu Tarsisin hopeasta ja Ufasin kullasta, puuseppä ja kultaseppä ovat yhdessä ne valmistaneet. Ne on puettu siniseen ja punaiseen purppuraan, ja kaikki ne ovat taidokasta tekoa.
9õhukeseks taotud hõbe, toodud Tarsisest, ja Uufase kuld, puusepa ja kullassepa kätetöö. Nende riided on sinised ja purpurpunased, kõik meistrite töö.
10Mutta vain Herra on Jumala, hän on elävä Jumala ja ikuinen kuningas. Hänen vihastaan maa vapisee, kansat eivät kestä hänen kiivauttaan.
10Aga Issand on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas. Tema vihast väriseb maa ja tema sajatust ei suuda rahvad taluda.
11Sanokaa vieraille kansoille näin: "Jumalat, jotka eivät ole tehneet taivasta eivätkä maata, katoavat maan päältä ja taivaan alta."
11Öelge neile nõnda: Jumalad, kes ei ole teinud taevast ja maad, kaovad maa pealt ja taeva alt.
12Herra on voimallaan luonut maailman, asettanut viisaudellaan maan paikoilleen, levittänyt taivaan taidollaan.
12Tema on oma rammuga rajanud maa, oma tarkusega loonud maailma ja mõistusega laotanud taeva.
13Kun hän käskee, taivaan vedet alkavat kohista. Hän nostaa pilvet maan ääristä, lähettää salamat tekemään tietä sateelle, tuo tuulen kammioistaan.
13Kui tema teeb häält, siis on taevas vete kohin, ja ta kergitab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest.
14Ei kukaan voi tätä käsittää. Jumalankuvat saattavat tekijänsä häpeään, valetut patsaat ovat pelkkää harhaa, ei niissä ole henkeä.
14Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma. Kõik kullassepad jäävad häbisse jumalakujude pärast; nende valatud kujud on pettus, sest neis pole vaimu.
15Ne ovat arvottomia, naurettavia tekeleitä! Kun tilinteon hetki tulee, ne eivät kestä.
15Need on tühised, naeruväärt tööd: oma katsumisajal nad hävivad.
16Niiden kaltainen ei ole Jaakobin Jumala. Hän on luonut kaiken, ja Israel on hänen oma kansansa. Hänen nimensä on Herra Sebaot.
16Nende sarnane ei ole see, kes on Jaakobi rikkuseks, sest tema on kõige Looja ja Iisrael on ta pärisosaks. Vägede Issand on tema nimi.
17Sitokaa nyyttinne, Jerusalemin asukkaat, te joudutte lähtemään pois maasta. Kaupunkinne on uhattuna.
17Korja oma kompsud maast kokku, kitsikuses istuja!
18Näin sanoo Herra: -- Nyt riittää. Nyt minä linkoan pois tämän maan asukkaat. Minä ajan heidät ahtaalle, jotta he havahtuisivat ja huutaisivat:
18Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, seekord ma lingutan minema maa elanikud ja rõhun neid nõnda, et nad tunnevad.
19"Voi minua onnetonta! Vammani on parantumaton! Ajattelin, että tämän vaivan minä sentään kykenisin kestämään.
19Häda mulle mu vigastuse pärast! Mu haav on ravimatu! Mina aga mõtlesin: See on ju ainult nõrkus, mida ma suudan taluda.
20Mutta telttani on nyt hävitetty, telttaköydet katkaistu. Lapseni ovat lähteneet pois, heitä ei enää ole. Ei ole ketään pystyttämässä telttaani, pingottamassa telttakankaita.
20Mu telk on hävitatud ja kõik mu telginöörid katki kistud; mu lapsed on läinud mu juurest ja neid ei ole enam. Ei ole ühtegi, kes jälle püstitaks mu telgi ja seaks üles mu telgiriided.
21Tyhmiä olivat kansan paimenet, he eivät kysyneet neuvoa Herralta! Siksi he toimivat väärin, ja niin koko heidän laumansa hajotettiin."
21Jah, karjased on läinud arust ära ega otsi enam Issandat: seetõttu tegutsevad nad vääralt ja kõik nende karjad on pillutatud.
22Kuuletteko äänen? Se lähenee! Kumisten ja jymisten kiitää vihollinen pohjoisesta. Se iskee Juudan kaupunkeihin ja tekee ne autioiksi, sakaalien lymypaikoiksi.
22Hääl kostab. Vaata, see tuleb - suur mürin põhjamaalt, tegema Juuda linnu lagedaks, ðaakalite asupaigaks!
23"Minä tiedän, Herra, ettei ihmisen tie ole hänen omassa vallassaan eikä kukaan itse ohjaa askeleitaan.
23Ma tean, Issand, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu.
24Kurita minua, Herra, mutta älä kohtuuttomasti! Älä vihastu minuun, muuten minusta tulee loppu.
24Karista mind, Issand, aga õiglaselt, mitte oma raevus, et sa mind täiesti ei hävitaks.
25Vuodata vihasi niihin kansoihin, jotka eivät sinua tunne, niihin kansanheimoihin, jotka eivät huuda sinua avuksi. Ne ovat hävittäneet Jaakobin heimon, nielleet sen ja tehneet siitä lopun. Autioina ovat nyt Jaakobin asuinpaikat."
25Vala oma vihalõõm paganate peale, kes sind ei tunne, ja suguvõsade peale, kes ei hüüa appi sinu nime. Sest nad on neelanud Jaakobi, jah, on neelanud ta ära ja teinud talle lõpu ning hävitanud ta eluaseme.'