1Jeremialle tuli tämä Herran sana:
1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:
2"Mene savenvalajan työpajaan! Siellä saat kuulla, mitä minä haluan sanoa sinulle."
2'Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!'
3Minä menin savenvalajan työpajaan, jossa hän parhaillaan työskenteli pyöränsä ääressä.
3Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.
4Jos valmistumassa oleva astia meni pilalle hänen käsissään, hän muotoili samasta savesta uuden, sellaisen kuin halusi.
4Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes ebaõnnestus, siis ta tegi sellest teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.
5Silloin minulle tuli tämä Herran sana:
5Siis tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
6"Enkö minä, Herra, voi tehdä sinulle, Israelin kansa, samalla tavalla kuin tämä savenvalaja savelleen? Katso, niin kuin savi on valajan kädessä, niin sinä, Israelin kansa, olet minun kädessäni.
6'Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!
7Minä voin päättää, että revin, tuhoan ja hävitän kansan tai valtakunnan.
7Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda kitkutakse, kistakse ja hävitatakse:
8Mutta jos se kansa luopuu pahuudestaan, minä muutan mieleni enkä anna rangaistukseni kohdata sitä.
8aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha.
9Minä voin myös päättää, että rakennan ja istutan kansan tai valtakunnan.
9Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse:
10Mutta jos se kansa tekee pahaa eikä tottele minua, minä muutan mieleni enkä anna sille sitä hyvää, minkä olin luvannut.
10aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahetsen head, mida ma lubasin talle teha.
11"Sano nyt Juudan ja Jerusalemin asukkaille: Näin sanoo Herra: Minulla on suunnitelma teitä vastaan, minä valmistan teille onnettomuutta. Kääntykää siis kaikki pahoilta teiltänne, tehkää hyvää ja eläkää oikein!
11Ja nüüd räägi ometi Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Vaata, mina valmistan teile õnnetuse ja pean nõu teie vastu. Pöördugu seepärast igaüks oma kurjalt teelt ja parandagu oma viise ja tegusid!
12Mutta he vastaavat: 'Vielä mitä! Me elämme niin kuin itse haluamme! Jokainen meistä tekee oman pahan ja paatuneen sydämensä mukaan.'"
12Aga nad vastavad: Asjata! Sest me käime oma nõu järgi ja talitame igaüks oma kurja südame paadumuses.
13Siksi Herra sanoo näin: -- Kysykää nyt kaikilta kansoilta, onko kukaan kuullut tällaisesta. Neitsyt Israel tekee kauhistuttavia tekoja!
13Seepärast ütleb Issand nõnda: Küsige ometi rahvaste seas, kes on kuulnud sellesarnast? Väga hirmsaid tegusid on teinud Iisraeli neitsi.
14Katoaako lumi koskaan Libanonin huipuilta? Juoksevatko koskaan kuiviin kaukaa virtaavat raikkaat vedet?
14Kas lahkub Ðaddai kaljult Liibanoni lumi? Või kuivavad veed, võõrad, külmad, voolavad?
15Mutta oma kansani on unohtanut minut! Se uhraa turhille jumalille, jotka ovat saaneet sen kompastelemaan vanhoilla poluillaan. Se on harhaillut sinne, minne ei ole raivattu tietä.
15Kuid mu rahvas on minu unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile. Aga need panid nad komistama nende teedel, põlistel teedel, kõndima jalgradadel, sillutamata teel,
16Se tekee maansa autioksi, kaikki sitä kammoavat. Jokainen ohikulkija pudistaa kauhistellen päätään.
16tehes nende maa õudseks, igavesti pilkealuseks. Igaüks, kes sealt mööda läheb, kohkub ja vangutab pead.
17Niin kuin itätuuli lennättää hiekkaa, niin minä hajotan kansani vihollisen tieltä. Kun onnettomuuden päivä tulee, minä en käännä kasvojani heitä kohti, minä käännän heille selkäni.
17Ma pillutan nad vaenlase ees otsekui idatuul, ma näitan neile kukalt, aga mitte palet nende õnnetusepäeval.'
18Ihmiset sanovat: "Tulkaa! Tehdään suunnitelma Jeremiaa vastaan! Eihän meiltä puutu pappien opetuksia, viisaiden neuvoja eikä profeettojen sanoja. Annetaan hänelle sana sanasta eikä välitetä siitä, mitä hän puhuu!"
18Aga nad ütlevad: 'Tulge, peame nõu Jeremija vastu! Sest ei lõpe preestril Seadus, targal nõu ega prohvetil sõna. Tulge, lööme teda keelega ja paneme tähele iga tema sõna!'
19-- Herra, kuule sinä minua! Kuuntele, mitä vastustajani puhuvat!
19Issand, pane mind tähele ja kuule mu süüdistajate häält!
20Miksi hyvä palkitaan pahalla? He ovat kaivaneet kuopan, jotta minä lankeaisin siihen. Muista, kuinka minä sinun edessäsi olen puhunut heistä hyvää kääntääkseni vihasi heistä pois.
20Kas head tasutakse kurjaga? Nad on ju mulle augu kaevanud, et võtta minult elu. Tuleta meelde, kuidas ma seisin sinu ees, rääkides nende kasuks head, et pöörata nende pealt su viha.
21Mutta nyt anna heidän lastensa nääntyä nälkään, anna heidät miekan uhriksi! Tappakoon rutto vastustajani, tee heidän vaimoistaan lapsettomia ja leskiä, lyököön miekka sodassa heidän poikansa!
21Seepärast jäta nende lapsed nälga ja tõuka nad mõõga ette; nende naised jäägu lasteta ja leskedeks, nende mehi tapku katk ja nende noored mehed löödagu sõjas mõõgaga maha!
22Anna rosvojen yllättää heidät, puhjetkoon valitus heidän taloissaan. He ovat kaivaneet kuopan pyydystääkseen minut, virittäneet ansoja tielleni.
22Kuuldagu nende kodadest kisendamist, kui sa äkitselt tood nende kallale röövjõugu. Sest nad on kaevanud minu püüdmiseks augu ja on salaja seadnud mu jalgadele paelu.
23Sinä, Herra, tiedät kaikki heidän juonensa: he aikovat tappaa minut. Älä anna anteeksi heidän rikostaan, älä unohda heidän syntiään. Kaatukoot he eteesi, lyö heidät maahan vihasi päivänä!
23Aga sina, Issand, tead kõiki nende mõrvaplaane minu vastu. Ära lepita nende süüd ja ära kustuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees - talita nendega nõnda oma viha ajal!