1Jonkin ajan kuluttua, vehnänkorjuun aikaan, Simson lähti käymään vaimonsa luona ja otti tuomisiksi mukaansa nuoren pukin. Hän sanoi vaimonsa isälle: "Tahtoisin mennä vaimoni luo." Mutta vaimon isä ei päästänyt häntä
1Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: 'Ma tahan minna kambrisse oma naise juurde!' Aga naise isa ei lasknud teda minna.
2vaan sanoi: "Minä todella luulin, ettet enää välitä hänestä, ja siksi annoin hänet vaimoksi sinun sulhaspojallesi. Mutta onhan hänen nuorempi sisarensa vielä kauniimpi kuin hän. Voit saada hänet vaimosi tilalle."
2Ja naise isa ütles: 'Ma olen alati mõelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel sulle!'
3Silloin Simson sanoi: "Tällä kertaa filistealaiset saavat syyttää itseään siitä, että minä kostan heille."
3Aga Simson vastas neile: 'Seekord olen ma vilistite ees süüta, kui ma neile paha teen.'
4Simson pyydysti kolmesataa kettua. Sitten hän otti soihtuja, sitoi ketut kaksittain hännistään yhteen ja kiinnitti häntien väliin soihdun.
4Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
5Hän sytytti soihdut ja laski ketut irti filistealaisten viljapelloille. Näin hän poltti kaiken, niin lyhteet kuin leikkaamattoman viljan, ja lisäksi viini- ja oliivitarhat.
5Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
6Filistealaiset kyselivät toisiltaan: "Kuka tämän teki?" He saivat tietää, että tuhotyön oli tehnyt Simson, timnalaisen miehen vävy, kostoksi siitä, että mies oli häiden jälkeen antanut tyttärensä Simsonin sulhaspojalle. Silloin filistealaiset lähtivät Timnaan ja polttivat sekä tytön että hänen isänsä.
6Kui vilistid küsisid: 'Kes seda tegi?', siis vastati: 'Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile.' Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
7Mutta Simson sanoi heille: "Koska te näin teitte, minä en hellitä, ennen kuin olen kostanut teille."
7Aga Simson ütles neile: 'Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne, kui olen teile tasunud!'
8Ja hän kävi heidän kimppuunsa, löi heidän luunsa murskaksi ja surmasi heitä suuren joukon. Sitten hän meni Etamin kallioille ja jäi sinne luolaan asumaan.
8Ja ta peksis nad puruks suures tapluses 'säärtest puusadeni'. Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
9Filistealaiset lähtivät liikkeelle, pystyttivät sotaleirinsä Juudaan ja levittäytyivät Lehin seudulle.
9Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
10Juudan miehet kysyivät: "Miksi hyökkäätte meitä vastaan?" Filistealaiset vastasivat: "Olemme tulleet ottamaan Simsonin vangiksi tehdäksemme hänelle, niin kuin hän teki meille."
10Ja Juuda mehed küsisid: 'Miks olete tulnud meie vastu?' Nad vastasid: 'Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega.'
11Silloin kolmetuhatta Juudan heimon miestä lähti Etamin kallioille. He tulivat Simsonin luolalle ja sanoivat: "Sinähän tiedät, että filistealaiset pitävät meitä vallassaan. Miksi teit meille tämän?" Simson vastasi: "Minä tein heille, niin kuin he tekivät minulle."
11Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde ja nad ütlesid Simsonile: 'Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?' Aga tema vastas neile: 'Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.'
12Miehet sanoivat: "Olemme tulleet vangitsemaan sinut ja luovuttamaan sinut filistealaisille." Simson sanoi heille: "Vannokaa, ettette itse lyö minua hengiltä."
12Ja nad ütlesid temale: 'Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistite kätte anda.' Simson ütles neile: 'Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!'
13He vastasivat: "Emme me sinua tapa. Me vain sidomme sinut ja luovutamme sinut heille." He sitoivat hänet kahdella vastapunotulla köydellä ja veivät hänet mukanaan.
13Nad ütlesid temale vastates: 'Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.' Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
14Kun Simson tuotiin Lehiin, filistealaiset juoksivat riemusta huutaen katsomaan häntä. Silloin Herran henki valtasi hänet. Köydet, jotka olivat hänen käsivarsiensa ympärillä, katkesivat kuin pellavalangat tulessa, ja siteet kirposivat hänen käsistään.
14Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt.
15Hän huomasi aasin ehjän leukaluun, otti sen maasta ja löi sillä tuhat miestä.
15Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
16Sitten hän sanoi: -- Aasin leukaluulla minä heitä ankarasti kuritin. Aasin leukaluulla minä surmasin tuhat miestä.
16Ja Simson ütles: 'Eesli lõualuuga - hunnik hunniku peale. Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!'
17Tämän sanottuaan hän heitti leukaluun pois. Siitä lähtien paikan nimenä on ollut Ramat-Lehi.
17Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
18Simsonia alkoi kovasti janottaa. Hän huusi avukseen Herraa ja sanoi: "Sinä olet antanut tämän suuren voiton minulle, palvelijallesi, mutta nyt minä kuolen janoon ja joudun ympärileikkaamattomien käsiin."
18Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: 'Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!'
19Silloin Jumala avasi Lehin notkoon lähteen, josta tuli vettä. Simson joi, ja hänen voimansa palasivat. Siitä paikka sai nimen En-Kore, ja se on Lehissä vielä tänäkin päivänä.
19Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks 'Hüüdja allikas', mis on Lehhis tänapäevani.
20Simson oli Israelissa tuomarina kaksikymmentä vuotta filistealaisvallan aikaan.
20Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend aastat.