Pyhä Raamattu

Estonian

Leviticus

27

1Herra sanoi Moosekselle:
1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Sano israelilaisille: Jos joku on juhlallisesti luvannut Herran omaksi jonkin erityisen lahjan, hän voi kuitenkin lunastaa lahjansa takaisin. Ihmisen sijasta hänen tulee silloin antaa Herralle seuraavat lunastussummat:
2'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui keegi erilise tõotusena Issandale tahab anda inimhingi hindeväärtuse alusel,
3miehestä, joka on iältään kahdenkymmenen ja kuudenkymmenen välillä, viisikymmentä hopeasekeliä pyhäkkösekeleinä laskettuna
3siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest: kahekümneaastastest kuuekümneaastasteni olgu hindeväärtuseks viiskümmend hõbeseeklit püha seekli järgi!
4ja naisesta vastaavasti kolmekymmentä sekeliä.
4Aga kui ta on naisterahvas, siis olgu hindeväärtuseks kolmkümmend seeklit!
5Viisivuotiaasta kaksikymmenvuotiaaseen maksettakoon miespuolisesta kaksikymmentä sekeliä ja naispuolisesta vastaavasti kymmenen sekeliä.
5Kui vanus on viiest aastast kahekümne aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest kakskümmend seeklit ja naisterahva eest kümme seeklit!
6Yhden kuukauden ikäisestä viisivuotiaaseen maksettakoon miespuolisesta viisi ja naispuolisesta kolme sekeliä hopeaa.
6Kui vanus on ühest kuust viie aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest viis hõbeseeklit ja naisterahva eest kolm hõbeseeklit!
7Kuusikymmenvuotiaasta tai sitä vanhemmasta miespuolisesta maksettakoon viisitoista ja naispuolisesta kymmenen sekeliä.
7Kui keegi on kuuskümmend aastat vana ja üle selle, siis olgu hindeväärtuseks viisteist seeklit, kui ta on meesterahvas, ja kümme seeklit, kui ta on naisterahvas!
8Jos lupauksen tekijä ei pysty maksamaan täyttä lunastussummaa, hän vieköön lahjoitettavaksi luvatun ihmisen papin luo, jonka tulee määrätä lunastushinta sen mukaan, paljonko lupauksen tekijällä on varaa maksaa.
8Aga kui tõotaja on vaesem, kui hindeväärtus nõuab, siis seatagu tõotatu preestri ette ja preester hinnaku teda; vastavalt sellele, nagu tõotaja jõud lubab, hinnaku preester teda!
9"Jos lupaus koskee uhriksi kelpaavaa eläintä, eläin pysyy Herralle pyhitettynä.
9Ja kui on tegemist mõne loomaga, keda tohib tuua ohvrianniks Issandale, siis olgu igaüks, kelle ta Issandale annab, püha!
10Lupauksen tekijä ei saa vaihtaa eläintä, ei tuoda huonoa hyvän tilalle eikä hyvää huonon tilalle. Jos kuitenkin joku vaihtaa eläimen toiseen, molemmat eläimet jäävät Herralle.
10Ta ei tohi seda asendada ega vahetada head halva või halba hea vastu; kui ta aga siiski vahetab looma loomaga, siis olgu ka selle asendaja püha!
11Jos taas Herralle on luvattu eläin, joka ei kelpaa uhriksi, lupauksen tekijän on vietävä eläin papin luo.
11Aga kui see on mõni roojane loom, keda ei tohi tuua ohvrianniks Issandale, siis ta seadku lojus preestri ette
12Pappi arvioi, miten hyvä tai huono eläin on, ja hänen määräämänsä lunastussumma on lopullinen.
12ja preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu on preestri hinnang, nõnda jäägu!
13Jos omistaja tahtoo lunastaa eläimensä takaisin, hänen tulee lisätä papin määräämään hintaan viidesosa.
13Aga kui tooja siiski tahab seda lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest!
14"Jos joku on pyhittänyt talonsa Herran omaksi, papin tulee arvioida, miten hyvä tai huono se on, ja hänen määräämänsä hinta on lopullinen.
14Ja kui keegi pühitseb oma koja pühaks Issandale, siis preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu preester seda hindab, nõnda jäägu!
15Jos se, joka on pyhittänyt talonsa Herralle, tahtoo lunastaa sen takaisin, hänen tulee lisätä papin määräämään hintaan viidesosa, ja niin talo on taas hänen omansa.
15Aga kui pühitseja tahab oma koja lunastada, siis ta lisagu viies osa hinderahast ja see saab jälle tema omaks!
16"Jos joku on pyhittänyt Herralle perintömaataan, lunastussumma määräytyy sen mukaan, paljonko peltoon kuluu kylvösiementä. Maa, johon kylvetään yksi homer- mitta ohraa, vastaa viittäkymmentä hopeasekeliä.
16Ja kui keegi pühitseb Issandale tüki oma päruspõllust, siis olgu hindeväärtus selle seemne järgi: viis vakka otri - viiskümmend seeklit hõbedat.
17Jos pelto pyhitetään riemuvuodesta lähtien, siitä on maksettava tämä lunastussumma kokonaisuudessaan,
17Kui ta pühitseb oma põllu kohe juubeliaastast arvates, siis jäägu hindeväärtus jõusse,
18mutta jos se pyhitetään riemuvuosien välillä, papin on annettava hyvitystä pienentämällä lunastussummaa sen mukaan, montako vuotta edellisestä riemuvuodesta on kulunut.
18aga kui ta pühitseb oma põllu alles pärast juubeliaastat, siis preester arvestagu temale raha aastate järgi, mis on jäänud järgmise juubeliaastani, ja see arvatagu maha hindeväärtusest!
19Jos se, joka on pyhittänyt peltonsa Herralle, tahtoo lunastaa sen takaisin, hänen tulee lisätä papin määräämään hintaan viidesosa, ja niin pelto palautuu hänelle.
19Ja kui see, kes põllu on pühitsenud, tahab seda siiski lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest ja see jääb siis tema omaks!
20Mutta jos hän myy Herralle pyhittämänsä pellon lunastamatta sitä ensin itselleen, peltoa ei enää kukaan voi lunastaa takaisin.
20Aga kui ta põldu ei lunasta, vaid müüb põllu kellelegi teisele, siis see ei ole enam lunastatav,
21Kun pelto riemuvuotena vapautuu, se jää Herralle pyhitetyksi samalla tavoin kuin Herralle tuomittu pelto. Siitä tulee pappien pysyvää omaisuutta.
21vaid põld, saades juubeliaastal vabaks, olgu pühitsetud Issandale nagu pühendatud põld; see saagu preestri omandiks!
22"Jos joku pyhittää ostamansa pellon, joka ei ole hänen perintömaataan,
22Ja kui keegi oma ostetud põllu, mis ei ole tema päruspõld, pühitseb Issandale,
23papin tulee määrätä lunastusmaksu sen mukaan, montako vuotta on jäljellä seuraavaan riemuvuoteen. Ostajan on samana päivänä maksettava tämä summa Herralle pyhitettynä lahjana.
23siis preester arvestagu temale oma hinnangu järgi hind kuni juubeliaastani ja ta andku määratud hind veel samal päeval Issandale kui pühitsetud and!
24Riemuvuotena pelto palautuu sille, jolta se on ostettu ja jonka perintömaata se on.
24Juubeliaastal mingu põld jälle sellele, kellelt see on ostetud ja kelle pärusmaa see on!
25Kaikki lunastussummat tulee laskea pyhäkkösekelin painon mukaan, jolloin yksi sekeli on kaksikymmentä geraa.
25Iga hinnang sündigu püha seekli järgi; seeklis olgu kakskümmend geera!
26"Karjaan syntynyttä esikoista ei kukaan saa pyhittää Herralle, koska se esikoisena jo on Herran oma. Olipa esikoinen nauta, lammas tai vuohi, se kuuluu Herralle.
26Aga esmasündinut, kes kariloomadest esmasündinuna on määratud Issandale, ei tohi keegi pühitseda, olgu see härg, lammas või kits, sest see on juba Issanda oma.
27Jos esikoinen on uhriksi kelpaamaton eläin, antajan on lunastettava se takaisin maksamalla papin määräämä hinta viidesosalla lisättynä. Jos eläintä ei lunasteta, se myydään papin aluksi määräämästä hinnasta.
27Ja kui see on roojastest loomadest, siis ostetagu see vabaks vastavalt hindeväärtusele ja lisatagu sellele veel viies osa; kui seda ei lunastata, siis müüdagu see vastavalt hindeväärtusele!
28"Mitään Herralle tuomittua, ihmistä, eläintä tai perintömaata, ei saa myydä eikä lunastaa takaisin. Kaikki Herralle tuomittu on erityisen pyhää; se kuuluu yksin hänelle.
28Aga ainsatki pühendatut, mille keegi on pühendanud Issandale kõigest, mis tal on: inimestest ja lojustest ja päruspõllust - ei tohi müüa ega lunastada; kõik pühendatu kuulub Issandale kui väga püha.
29Herralle tuomittua ihmistä ei voi lunastaa vapaaksi, vaan hänet on surmattava.
29Ühtegi vande alla pandut, kes inimeste seast on pandud vande alla, ei tohi osta vabaks - ta tuleb surmata!
30"Kymmenesosa kaikesta maan tuotosta, sekä pellon sadosta että puiden hedelmistä, on Herran. Se on Herralle kuuluva pyhä lahja.
30Ja kõik maa kümnis maa seemnest ja puude viljast on Issanda päralt; see on pühitsetud Issandale.
31Jos kuitenkin joku tahtoo ostaa takaisin osan kymmenyksistään, hänen tulee maksaa lunastushinta viidesosalla lisättynä.
31Aga kui keegi siiski oma kümnisest tahab midagi lunastada, siis ta lisagu sellele veel viies osa sellest!
32Myös nautakarjasta, lampaista ja vuohista on annettava kymmenykset pyhänä lahjana Herralle. Joka kymmenes eläin, joka kulkee karjaansa laskevan omistajan sauvan alitse, kuuluu Herralle.
32Ja kõik kümnis veistest, lammastest ja kitsedest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad - see kümnis on pühitsetud Issandale:
33Omistajan ei pidä erotella hyviä ja huonoja eläimiä eikä vaihtaa eläimiä toisiin. Jos hän kuitenkin vaihtaa valituksi tulleen eläimen, molemmat eläimet kuuluvat Herralle eikä niitä voi lunastaa takaisin."
33ei tule uurida hea ja halva vahel ega tohi ka vahetada; aga kui ometi vahetatakse, siis olgu ka selle asendaja püha - seda ei tohi lunastada!'
34Nämä ovat säädökset, jotka Herra Siinainvuorella
34Need on käsud, mis Issand Siinai mäel andis Moosesele Iisraeli laste jaoks.