1Laulunjohtajalle. Daavidin psalmi. Jumala, sinä jota ylistän, älä enää vaikene!
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!
2Minun vainoojani ovat avanneet suunsa, nuo jumalattomat ja petturit! He puhuvat minulle valheita.
2Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;
3Joka puolelta he sinkoavat ilkeitä sanoja ja hyökkäävät syyttä minua vastaan.
3nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.
4He palkitsevat ystävyyteni syytöksin. En ole tehnyt mitään pahaa!
4Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.
5He maksavat hyvän pahalla, ystävyyteni vihalla.
5Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.
6Pane ankara syyttäjä vastustajani kimppuun, pane armoton mies todistamaan häntä vastaan!
6Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!
7Kun hänen asiansa on oikeudessa, hänet tuomittakoon syylliseksi, hänen rukouksensakin katsottakoon pahaksi teoksi.
7Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!
8Vähiin jääkööt hänen elämänsä päivät, toinen ottakoon hänen työnsä ja toimensa.
8Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!
9Jääkööt hänen lapsensa orvoiksi, jääköön hänen vaimonsa leskeksi.
9Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!
10Joutukoot hänen lapsensa kerjuulle, mieron tielle kotinsa raunioilta.
10Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!
11Riistäköön koronkiskuri hänen omaisuutensa, ryöstäkööt vieraat hänen työnsä hedelmät.
11Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!
12Älköön kukaan osoittako hänelle armoa, älköön kukaan säälikö hänen orpoja lapsiaan.
12Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!
13Sammukoon hänen sukunsa, jo toisessa polvessa kadotkoon hänen nimensä.
13Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!
14Hänen isiensä synnit pysykööt Herran muistissa, hänen äitinsä rikkomukset älkööt unohtuko,
14Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!
15pysykööt ne aina Herran edessä. Hävittäköön Herra heidän muistonsa maan päältä!
15Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!
16Tuo mies ei ajatellutkaan tehdä hyvää. Hän vainosi köyhää ja avutonta, ajoi murtuneen ihmisen kuolemaan.
16Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.
17Hän syyti kirouksia - saakoon itse ne päälleen! Ketään hän ei siunannut - jääköön itse siunauksetta!
17Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
18Kietokoon kirous hänet kuin vaate, menköön se hänen sisäänsä kuin vesi, hänen luihinsa kuin liukas öljy.
18Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!
19Olkoon se viittana hänen yllään, vyönä hänen lanteillaan.
19Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!
20Näin tehköön Herra niille, jotka minua syyttävät, niille, jotka puhuvat minusta pahaa.
20Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!
21Herra, minun Herrani, tule avukseni nimesi kunnian tähden! Sinä olet hyvä ja uskollinen, pelasta minut!
21Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!
22Minä olen köyhä ja avuton, sydämeni on haavoilla.
22Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.
23Minä katoan kuin väistyvä varjo, minut huitaistaan pois kuin heinäsirkka.
23Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.
24Polveni horjuvat paastoamisesta, olen pelkkää luuta ja nahkaa.
24Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.
25Vainoojani pilkkaavat minua, nyökyttelevät päätään, kun minut näkevät.
25Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.
26Auta minua, Herra, Jumalani! Sinä, joka olet uskollinen, pelasta minut!
26Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!
27Tulkoot he tuntemaan sinun kätesi voiman, saakoot tietää, että sinä, Herra, autat.
27Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!
28Kirotkoot vain -- sinä siunaat. Nouskoot minua vastaan -- heidän käy huonosti, mutta palvelijasi saa iloita.
28Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
29Olkoon pilkka syyttäjieni vaatteena, häpeä heidän viittanaan.
29Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!
30Suureen ääneen minä kiitän Herraa, kansan keskellä minä häntä ylistän.
30Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,
31Hän seisoo sorretun vierellä ja pelastaa hänet niiden käsistä, jotka tahtovat hänet tuomita.
31sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.