1Laulunjohtajalle. Säestetään kahdeksankielisillä soittimilla. Daavidin psalmi. (H12:2)Auta, Herra! Sinun palvelijasi ovat käyneet vähiin. Ei ole enää luottamusta ihmisten kesken.
1Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
2(H12:3)Toinen toistaan he pettävät valhein, heidän kielensä on liukas, sydän vilppiä täynnä.
2Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
3(H12:3)Mykistä, Herra, kavalat kielet, vaienna ne, jotka kerskuvat:
3Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.
4(H12:3)"Kielemme tekee meidät vahvoiksi, meillä on sana hallussamme, kukaan ei voi meille mitään!"
4Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,
5(H12:6)"Kun heikkoja sorretaan ja köyhät vaikeroivat, minä astun esiin", sanoo Herra. "Minä tuon avun ja pelastan heidät", lupaa Herra.
5kes ütlevad: 'Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?'
6(H12:7)Herran sanat ovat todet ja puhtaat, kirkkaat kuin seitsemästi puhdistettu hopea, joka hohtavana juoksee sulattimesta.
6'Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,' ütleb Issand, 'ma toon pääste sellele, kes hingeldab.'
7(H12:8)Sinä, Herra, suojelet meitä, sinä varjelet meitä joka hetki tämän pahan ajan keskellä.
7Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.
8(H12:9)Joka puolella jumalattomat rehentelevät, ja turmelus saa vallan.
8Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.
9Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.