Pyhä Raamattu

Estonian

Psalms

55

1Laulunjohtajalle. Kielisoittimilla. Daavidin virsi. (H55:2)Kuuntele rukoustani, Jumala, älä kätkeydy, kun pyydän apua.
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
2(H55:3)Kuuntele minua ja vastaa minulle, ahdistus painaa mieltäni. Olen suunniltani pelosta,
2Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
3(H55:4)kun vihollinen huutaa uhkauksia, kun jumalattomat ahdistavat minua. He kaatavat päälleni onnettomuutta, syyttävät minua vihassaan.
3Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
4(H55:5)Sydän hakkaa rinnassani, kuoleman kauhut hyökkäävät kimppuuni.
4vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
5(H55:6)Pelko vavisuttaa sisintäni, kauhu saartaa minut.
5Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
6(H55:7)Jos saisin kyyhkysen siivet, lähtisin lentoon, etsisin lepopaikan.
6Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
7(H55:8)Pakenisin kauas, majailisin autiomaassa. (sela)
7Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
8(H55:9)Kiiruhtaisin turvapaikkaan, suojaan myrskytuulelta.
8Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
9(H55:10)Herra, saata heidät sekasortoon, sekoita heidän neuvonpitonsa. Joka päivä minun täytyy katsella kaupungissa riitaa ja väkivaltaa.
9Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
10(H55:11)Ne kiertävät kaupunkia yötä päivää, väijyvät sen muureilla. Vääryys ja tuho asuvat sen sisällä,
10Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
11(H55:12)turmelus sen keskellä, sorto ja petos vallitsevat sen toreilla.
11Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
12(H55:13)Jos vihollinen herjaisi minua, sen kyllä kestäisin. Jos vihamies nöyryyttäisi minua, minä voisin piiloutua.
12Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
13(H55:14)Mutta sinä olet kaltaiseni, ystäväni ja uskottuni.
13Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
14(H55:15)Ystävinä vaelsimme yhdessä Jumalan huoneeseen.
14vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
15(H55:16)Kuolema periköön heidät, menkööt he elävinä alas tuonelaan! Heidän asuinsijansa ovat pahuutta täynnä.
15kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
16(H55:17)Minä huudan Jumalaa, ja hän pelastaa minut.
16Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
17(H55:18)Illoin, aamuin ja keskipäivällä minä huokaan ja valitan, ja hän kuulee ääneni.
17Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.
18(H55:19)Kun minua vastaan käydään sotaa ja monet hyökkäävät kimppuuni, hän päästää minut rauhaan.
18Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.
19(H55:20)Jumala kuulee minua ja nöyryyttää heidät, hän, joka hamasta ikuisuudesta on hallinnut valtaistuimellaan. (sela) Viholliseni eivät muutu, eivät kunnioita Jumalaa.
19Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.
20(H55:21)Petturi käy ystäviensä kimppuun ja rikkoo liittonsa.
20Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.
21(H55:22)Hänen puheensa ovat lipeviä kuin öljy, mutta hänellä on paha mielessä. Hänen sanansa ovat liukkaita kuin voi mutta teräviä kuin paljastettu miekka.
21See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.
22(H55:23)Jätä taakkasi Herran käteen, hän pitää sinusta huolen. Hän ei ikinä salli hurskaan sortua.
22Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
23(H55:24)Murhamiehet ja petturit sinä, Jumala, syökset syvimpään kuoppaan, he eivät elä puoleenkaan ikäänsä. Mutta minä turvaan sinuun.
23Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
24Jah, sina, Jumal, tõukad nad hukatuse auku; mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale. Aga mina loodan sinu peale!