Pyhä Raamattu

Estonian

Psalms

66

1Laulunjohtajalle. Psalmilaulu. Kohota Jumalalle riemuhuuto, maa, riemuitkaa, maan asukkaat!
1Laulujuhatajale: laul ja lauluviis. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!
2Laulakaa hänen nimensä kunniaa, kiittäkää ja ylistäkää häntä.
2Ülistage mängides tema nime au, andke temale au ja kiitust!
3Sanokaa Jumalalle: Kuinka pelottavia ovatkaan sinun tekosi! Viholliset nöyrtyvät sinun edessäsi suuren voimasi tähden.
3Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees,
4Koko maa kumartuu eteesi, koko maa laulaa kiitostasi ja ylistää nimeäsi. (sela)
4kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela.
5Tulkaa ja katsokaa Jumalan töitä. Hän on tehnyt meille suuria tekoja.
5Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
6Hän muutti meren kuivaksi maaksi, kuivin jaloin kansa kulki virran poikki. Siksi me saamme iloita hänestä.
6Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast!
7Hän hallitsee voimallaan iäti, hän pitää silmällä kansoja. Älköön kukaan nousko kapinaan häntä vastaan. (sela)
7Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
8Ylistäkää meidän Jumalaamme, kaikki kansat, antakaa ylistyksen kaikua!
8Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus!
9Hän antaa meille elämän, hän ei salli jalkamme horjua.
9Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda.
10Sinä olet koetellut meitä, Jumala, puhdistanut ahjossa kuin hopeaa.
10Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse.
11Sinä olet antanut meidän joutua verkkoon, olet pannut orjuuden taakan harteillemme.
11Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele.
12Sinä olet antanut vihollisten ajaa ylitsemme, me olemme joutuneet tuleen ja veteen, mutta sinä olet avannut meille jälleen tien.
12Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse.
13Minä tuon sinun temppeliisi polttouhrit, täytän lupauksen,
13Ma lähen su kotta põletusohvritega, ma tasun sinule oma tõotused,
14jonka huuleni sinulle lausuivat, jonka suuni puhui ahdingon hetkellä.
14milleks mu huuled avanesid ja mida mu suu ütles mu kitsikuses.
15Minä uhraan lihavia lampaita, poltan pässejä tuoksuviksi uhreiksi, minä valmistan sinulle härkiä ja vuohia. (sela)
15Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid koos jäärade ohvrisuitsuga; ma valmistan sulle ohvriks veiseid koos sikkudega. Sela.
16Tulkaa, kaikki jotka palvelette Jumalaa, kuulkaa, kun minä kerron, mitä Jumala on minulle tehnyt.
16Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!
17Minä huusin häntä avukseni ylistyslaulu jo kielelläni.
17Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel.
18Jos minulla olisi ollut paha mielessä, ei Herra olisi kuullut minua,
18Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud.
19mutta hän kuunteli, hän kuuli rukoukseni.
19Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält.
20Ylistetty olkoon Jumala! Hän ei torjunut rukoustani eikä kieltänyt minulta armoaan.
20Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!