1Korahilaisten psalmilaulu. Laulunjohtajalle. Kuorolauluna laulettavaksi. Esrahilaisen Hemanin virsi. (H88:2)Herra, Jumalani, pelastajani, päivällä minä huudan sinua avuksi, yölläkin käännyn sinun puoleesi.
1Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
2(H88:3)Nouskoon rukoukseni sinun kasvojesi eteen, kallista korvasi minun huutoni puoleen!
2Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
3(H88:4)Paljon, ylen määrin olen kärsinyt, olen tuonelan kynnyksellä.
3Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
4(H88:5)Toistenkin mielestä olen valmis hautaan. Minä olen kuin voimansa menettänyt soturi,
4Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
5(H88:6)olen jäänyt yksin, kuin olisin jo kuollut. Minä virun kuin kaatuneet haudoissaan -- nuo, joita sinä et enää muista, joita kätesi ei auta.
5Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
6(H88:7)Sinä olet syössyt minut syvyyksien perille, pimeään, pohjattomaan kuiluun.
6Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
7(H88:8)Sinun vihasi on raskaana ylläni, sinun aaltosi vyöryvät pääni päällä. (sela)
7Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
8(H88:9)Sinä olet karkottanut ystävät luotani, niin kammottavaksi olet minut tehnyt. Olen kuin vanki, en pääse vapaaksi.
8Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
9(H88:10)Ahdingossani minä itken silmäni kuiviin, kaiken päivää huudan sinua, Herra, ja ojennan käsiäni sinua kohti.
9Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
10(H88:11)Ethän sinä kuolleille tee ihmeitä, eivät varjot nouse sinua ylistämään. (sela)
10Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
11(H88:12)Ei haudassa kerrota, että sinä armahdat, ei kadotuksessa, että olet uskollinen!
11Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
12(H88:13)Tunnetaanko pimeydessä ihmeitäsi, puhutaanko hyvyydestäsi unohduksen maassa?
12Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
13(H88:14)Mutta minä huudan sinua, Herra, heti aamulla nousevat rukoukseni eteesi.
13Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
14(H88:15)Herra, miksi olet hylännyt minut, miksi kätket minulta kasvosi?
14Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.
15(H88:16)Nuoruudesta saakka on osani ollut kova ja kuolema on uhannut elämääni. Näännyksiin asti olen kantanut hirveää kuormaa, jonka olet minulle pannut.
15Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
16(H88:17)Sinun vihasi on kulkenut ylitseni, kauhut musertavat minut.
16Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
17(H88:18)Kaiken päivää ne saartavat minua kuin vedet, ne piirittävät minua joka puolelta.
17Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;
18(H88:19)Kaikki ystäväni sinä olet karkottanut, nyt on seuranani vain pimeys.
18need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.
19Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.