1(H7:2)Mies: Miten kauniit ovat jalkasi, sandaalien somistamat, sinä jalosukuinen neito! Sinun lanteesi kaareutuvat kuin kaulakorut, kuin taitajan muovaamat taokset.
1'Tule tagasi, tule tagasi, suulamlanna! Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!' 'Miks tahate näha suulamlannat? Et ta tantsiks tantsijate ridade vahel?'
2(H7:3)Sylisi on kuun tavoin kaartuva malja -- olkoon se täynnä mausteviiniä! Sinun vatsasi on vehnäkumpu, liljoilla ympäröity.
2'Ah, kui kaunid on su sammud sandaalides, sa suursugune tütarlaps! Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö!
3(H7:4)Rintasi ovat kuin peuranvasat, kuin gasellin kaksoset.
3Su naba on ümmargune kausike, milles segatud vein ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud!
4(H7:5)Sinun kaulasi on kuin norsunluinen torni, silmäsi ovat Hesbonin lammikot, Bat-Rabbimin portin vedet. Sinun nenäsi on ylväs kuin Libanonin torni, joka tähystää kohti Damaskosta.
4Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut!
5(H7:6)Sinun pääsi kohoaa kuin Karmel, sinun tukkasi aaltoilee purppuravirtana, se hukuttaa kuninkaatkin!
5Su kael on nagu elevandiluust torn, su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas!
6(H7:7)Mies: Miten kaunis, miten ihana oletkaan, rakastettuni, riemuni!
6Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Kuningas on köidetud kiharate külge!
7(H7:8)Sinun vartalosi on kuin palmupuu, sinun rintasi ovat sen tertut.
7Ah, kui ilus, ah, kui kaunis oled sa, armastus, hellituste tütar!
8(H7:9)Minä ajattelen: tuohon palmuun minä nousen, sen hedelmiin minä tartun! Kuin rypäletertut ovat sinun rintasi, hengityksessäsi on omenan tuoksu,
8Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased!
9(H7:10)sinun suusi maistuu jalolta viiniltä, joka kiihdyttää rakkauttani ja kostuttaa uinuvien huulet.
9Mina ütlesin: Ma lähen palmipuu otsa, võtan kinni ta pööristest! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!
10(H7:11)Neito: Minä olen rakkaani oma, minuun hän tuntee halua!
10Sinu suulagi on nagu parim vein, mis varmalt läheb mu kallima sisse, ja mida voolavad uinuvad huuled!'
11(H7:12)Neito: Tule, rakkaani! Tule kanssani kedolle, tule hennapensaiden keskelle yöksi!
11'Mina kuulun oma kallimale ja tema ihaldab mind.
12(H7:13)Aamulla lähdemme viinitarhoihin katsomaan, joko viiniköynnös versoo ja nuput aukenevat, joko kukkii granaattiomenapuu. Siellä annan sinulle rakkauteni.
12Tule, mu kallim, lähme aasale, ööbima hennapõõsaste juures!
13(H7:14)Lemmenmarjat levittävät tuoksuaan, kaikki herkut ovat tarjolla ovellamme, uudet ja vanhat. Rakkaani, sinulle ne olen säästänyt!
13Hommikul vara lähme vaatama viinamägesid, kas viinapuu on pakatanud, kas pungad on puhkenud, kas granaatõunapuud õitsevad! Seal ma annan sulle oma armastuse!
14Lemmemarjad lõhnavad meile ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju, niihästi uusi kui vanu, mis ma sinule, kallim, olen talletanud.'