French 1910

Maori

Job

5

1Crie maintenant! Qui te répondra? Auquel des saints t'adresseras-tu?
1¶ Tena ra, karanga; ka whakao ranei tetahi ki a koe? a ka anga atu koe ki a wai o te hunga tapu?
2L'insensé périt dans sa colère, Le fou meurt dans ses emportements.
2E patua ana hoki te kuware e te aritarita, e whakamatea ana te whakaarokore e te hae.
3J'ai vu l'insensé prendre racine; Puis soudain j'ai maudit sa demeure.
3I kite ahau i te kuware e hou ana ona pakiaka; kitea rawatia ake kua kanga e ahau tona nohoanga.
4Plus de prospérité pour ses fils; Ils sont foulés à la porte, et personne qui les délivre!
4Kei tawhiti atu ana tama i te ora, mongamonga noa ratou i te kuwaha, kahore hoki he kaiwhakaora.
5Sa moisson est dévorée par des affamés, Qui viennent l'enlever jusque dans les épines, Et ses biens sont engloutis par des hommes altérés.
5Ko ana hua ka kainga e te tangata matekai, ka riro i a ia ahakoa i roto i te tataramoa, a ka hamama te mahanga ki o ratou rawa.
6Le malheur ne sort pas de la poussière, Et la souffrance ne germe pas du sol;
6¶ Na e kore te he e puta ake i te puehu, e kore ano te raruraru e tupu ake i te oneone;
7L'homme naît pour souffrir, Comme l'étincelle pour voler.
7I whanau te tangata ki te raruraru, tona rite kei nga korakora e rere nei whakarunga.
8Pour moi, j'aurais recours à Dieu, Et c'est à Dieu que j'exposerais ma cause.
8Ko ahau ia ka rapu i ta te Atua; me tuku atu taku korero ki te Atua,
9Il fait des choses grandes et insondables, Des merveilles sans nombre;
9E mahi nei i nga mea nunui e kore nei e taea te rapu atu, i nga mea whakamiharo e kore nei e taea te tatau;
10Il répand la pluie sur la terre, Et envoie l'eau sur les campagnes;
10E homai nei i te ua ki te mata o te whenua, e unga nei i te wai ki te mata o nga parae;
11Il relève les humbles, Et délivre les affligés;
11E whakanoho nei i te hunga iti ki te wahi tiketike, a whakanekehia ake ana te hunga pouri ki te ora.
12Il anéantit les projets des hommes rusés, Et leurs mains ne peuvent les accomplir;
12E haukoti nei i nga whakaaro o te hunga tinihanga, te taea e o ratou ringa ta ratou i mea ai.
13Il prend les sages dans leur propre ruse, Et les desseins des hommes artificieux sont renversés:
13Mau ake i a ia te hunga whakaaro i to ratou tinihanga: pororaru iho nga whakaaro o te hunga kotiti ke.
14Ils rencontrent les ténèbres au milieu du jour, Ils tâtonnent en plein midi comme dans la nuit.
14I te awatea nei, tutaki ana ratou ki te pouri; whawha ana ratou i te poutumarotanga, ano ko te po.
15Ainsi Dieu protège le faible contre leurs menaces, Et le sauve de la main des puissants;
15Otiia e whakaorangia ana e ia te rawakore i te hoari, i to ratou mangai, i te ringa ano o te tangata kaha.
16Et l'espérance soutient le malheureux, Mais l'iniquité ferme la bouche.
16Ka ai ano he tumanakohanga atu mo te ware; kokopi tonu ia te mangai o te kino.
17Heureux l'homme que Dieu châtie! Ne méprise pas la correction du Tout-Puissant.
17¶ Nana, ka hari te tangata e akona ana e te Atua: na kaua e whakahawea ki te papaki a te Kaha Rawa.
18Il fait la plaie, et il la bande; Il blesse, et sa main guérit.
18He whakamamae hoki tana, he takai ano; e patu ana ia, a ko ona ringa ano hei whakaora.
19Six fois il te délivrera de l'angoisse, Et sept fois le mal ne t'atteindra pas.
19E ono nga matenga e whakaora ai ia i a koe; ahakoa e whitu, e kore te he e pa ki a koe.
20Il te sauvera de la mort pendant la famine, Et des coups du glaive pendant la guerre.
20I te matekai ka hokona koe e ia kei mate; i te tatauranga ano, kei pangia e te hoari.
21Tu seras à l'abri du fléau de la langue, Tu seras sans crainte quand viendra la dévastation.
21Ka huna koe i te whiu a te arero, e kore ano koe e wehi i te whakangaromanga ina tae mai.
22Tu te riras de la dévastation comme de la famine, Et tu n'auras pas à redouter les bêtes de la terre;
22E kata ano koe ki te whakangaromanga raua ko te hemokai; e kore hoki koe e wehi i nga kirehe o te whenua.
23Car tu feras alliance avec les pierres des champs, Et les bêtes de la terre seront en paix avec toi.
23No te mea ka takoto tau kawenata ki nga kohatu o te parae; ka mau ano ta koutou rongo ko nga kirehe o te parae.
24Tu jouiras du bonheur sous ta tente, Tu retrouveras tes troupeaux au complet,
24Ka mohio ano koe e tu ana tou teneti i te aionuku, ka haereere ano koe ki tou nohoanga, te ai he hara.
25Tu verras ta postérité s'accroître, Et tes rejetons se multiplier comme l'herbe des champs.
25Ka mohio ano koe he nui ou uri, he pera ano tou whanau me te tarutaru o te whenua.
26Tu entreras au sépulcre dans la vieillesse, Comme on emporte une gerbe en son temps.
26Ka ata rite ou tau ina tae koe ki te urupa, ka pera ano me te puranga witi e hikitia ake ana i tona wa e rite ai.
27Voilà ce que nous avons reconnu, voilà ce qui est; A toi d'entendre et de mettre à profit.
27Nana, tenei, he mea rapu na matou ko te mea tika hoki ia; whakarangona mai, ka mohio iho hei pai mou.