1Balaam dit à Balak: Bâtis-moi ici sept autels, et prépare-moi ici sept taureaux et sept béliers.
1¶ Na ,a mea a Paraama ki a Paraka, Hanga etahi aata maku kia whitu, kia rite mai hoki maku he puru kia whitu, he hipi toa hoki kia whitu.
2Balak fit ce que Balaam avait dit; et Balak et Balaam offrirent un taureau et un bélier sur chaque autel.
2Na rite tonu t Paraka i mea ai ki nga mea i korerotia e Paraama: a whakaekea ana e Paraka raua ko Paraama he puru, he hipi, ki tetahi aata, ki tetahi aata.
3Balaam dit à Balak: Tiens-toi près de ton holocauste, et je m'éloignerai; peut-être que l'Eternel viendra à ma rencontre, et je te dirai ce qu'il me révélera. Et il alla sur un lieu élevé.
3Na ka mea a Paraama ki a Paraka, E tu ki te taha o tau tahunga tinana, a ka haere ahau: tera pea a Ihowa e tupono mai ki ahau: a me korero atu e ahau ki a koe te kupu e whakakitea mai e ia ki ahau. Na ka haere ia ki tetahi puke hamore.
4Dieu vint au-devant de Balaam, et Balaam lui dit: J'ai dressé sept autels, et j'ai offert un taureau et un bélier sur chaque autel.
4Na ka tupono a Ihowa ki a Paraama: a ka mea ia ki a ia, Kua oti i ahau nga aata e whitu, kua whakaekea ano hoki he puru, he hipi, ki tenei aata, ki tenei aata.
5L'Eternel mit des paroles dans la bouche de Balaam, et dit: Retourne vers Balak, et tu parleras ainsi.
5Na ka homai e Ihowa he kupu ki te waha o Paraama, ka mea, Hoki atu ki a Paraka, a kia penei tau ki atu.
6Il retourna vers lui; et voici, Balak se tenait près de son holocauste, lui et tous les chefs de Moab.
6A ka hoki atu ia ki a ia, na, i te taha ia o tana tahunga tinana e tu ana, ratou ko nga rangatira katoa o Moapa.
7Balaam prononça son oracle, et dit: Balak m'a fait descendre d'Aram, Le roi de Moab m'a fait descendre des montagnes de l'Orient. -Viens, maudis-moi Jacob! Viens, sois irrité contre Israël!
7Na ka ara tana ki pepeha, ka mea, Na Paraka kingi o Moapa ahau i arahi mai i Arame, i nga maunga o te rawhiti, i mea, Haere mai hei kaikanga maku mo Hakopa, haere mai hoki hei whakatara ki a Iharaira.
8Comment maudirais-je celui que Dieu n'a point maudit? Comment serais-je irrité quand l'Eternel n'est point irrité?
8Me aha e kanga ai ahau i ta te Atua i kore ai e kanga? me aha hoki e whakatara ai ahau ki ta Ihowa kihai i whakatara?
9Je le vois du sommet des rochers, Je le contemple du haut des collines: C'est un peuple qui a sa demeure à part, Et qui ne fait point partie des nations.
9Tenei hoki ahau kei te tihi o nga kamaka e titiro atu ana ki a ia, e kite atu ana i a ia i runga i nga pukepuke: nana, he iwi noho ko ia anake, e kore ano hoki e taua i roto i nga tauiwi.
10Qui peut compter la poussière de Jacob, Et dire le nombre du quart d'Israël? Que je meure de la mort des justes, Et que ma fin soit semblable à la leur!
10Ma wai e tatau te puehu o Hakopa, e titiro ranei te maha o te whakawha o Iharaira? Hei te mate o te hunga tika he matenga moku, kia rite hoki toku whakamutunga ki tona!
11Balak dit à Balaam: Que m'as-tu fait? Je t'ai pris pour maudire mon ennemi, et voici, tu le bénis!
11Na ka mea a Paraka, ki a Paraama, He aha tau e mea nei ki ahau? i tikina atu koe e ahau hei kanga i oku hoariri, na, kua manaakitia rawatia ratou e koe.
12Il répondit, et dit: N'aurai-je pas soin de dire ce que l'Eternel met dans ma bouche?
12Na ka whakautua e ia, ka mea, Kaua ranei ahau e mahara ki te whakapuaki i te kupu e homai e Ihowa ki toku waha?
13Balak lui dit: Viens donc avec moi dans un autre lieu, d'où tu le verras; tu n'en verras qu'une partie, tu n'en verras pas la totalité. Et de là maudis-le-moi.
13¶ Na ka mea a Paraka ki a ia, Tena, haere mai taua ki tetahi wahi ke atu, e kite ai koe i a ratou: ko to ratou pito tau e kite ai; e kore hoki koe e kite i a ratou katoa: a hei reira puaki ai i a koe taku kanga mo ratou.
14Il le mena au champ de Tsophim, sur le sommet du Pisga; il bâtit sept autels, et offrit un taureau et un bélier sur chaque autel.
14Na ka kawea ia e ia ki te mara o Topimi, ki te tihi o Pihika, a hanga ana e ia e whitu nga aata, whakaekea atu ana hoki e ia he puru, he hipi, ki tenei aata, ki tenei aata.
15Balaam dit à Balak: Tiens-toi ici, près de ton holocauste, et j'irai à la rencontre de Dieu.
15Na ka mea ia ki a Paraka, E tu ki konei ki te taha o tau tahunga tinana, ka whakatau ahau ki ko, ki a Ihowa.
16L'Eternel vint au-devant de Balaam; il mit des paroles dans sa bouche, et dit: Retourne vers Balak, et tu parleras ainsi.
16Na ka tupono a Ihowa ki a Paraama, ka homai e ia he kupu ki tona waha, ka mea, Hoki atu ki a Paraka, kia penei hoki tau ki atu.
17Il retourna vers lui; et voici, Balak se tenait près de son holocauste, avec les chefs de Moab. Balak lui dit: Qu'est-ce que l'Eternel a dit?
17A ka haere atu ia ki a ia, na, e tu ana ia e te taha o tanga tahunga tinana, ratou ko nga rangatira o Moapa. A ka mea a Paraka ki a ia, I pehea mai te kupu a Ihowa?
18Balaam prononça son oracle, et dit: Lève-toi, Balak, écoute! Prête-moi l'oreille, fils de Tsippor!
18Na ka ara tana ki pepeha, ka mea, Whakatika, e Paraka, whakarongo mai; kia whai taringa mai ki ahau, e te tama a Tiporo:
19Dieu n'est point un homme pour mentir, Ni fils d'un homme pour se repentir. Ce qu'il a dit, ne le fera-t-il pas? Ce qu'il a déclaré, ne l'exécutera-t il pas?
19Ehara te Atua i te tangata e teka ai; i te tama ranei a te tangata e puta ke ai ona whakaaro. Tera ranei ia e korero, a kore ake e mahi? e puaki ranei tana kupu, a kahore e mana?
20Voici, j'ai reçu l'ordre de bénir: Il a béni, je ne le révoquerai point.
20Nana, kua riro mai i ahau te kupu manaaki; kua oti hoki i a ia te kupu manaaki; a e kore e taea e ahau te whakaputa ke.
21Il n'aperçoit point d'iniquité en Jacob, Il ne voit point d'injustice en Israël; L'Eternel, son Dieu, est avec lui, Il est son roi, l'objet de son allégresse.
21Kahore i tirohia e ia he kino i a Hakopa, kahore ano hoki i kitea he tutu i a Iharaira: kei a ia a Ihowa, tona Atua, kei roto hoki i a ratou te hamama a te kingi.
22Dieu les a fait sortir d'Egypte, Il est pour eux comme la vigueur du buffle.
22Na Ihowa ratou i whakaputa mai i Ihipa; kei te te unikanga tona kaha.
23L'enchantement ne peut rien contre Jacob, Ni la divination contre Israël; Au temps marqué, il sera dit à Jacob et à Israël: Quelle est l'oeuvre de Dieu.
23He pono kahore he makutu mo Hakopa, kahore ano hoki he whaiwhaia mo Iharaira: hei tenei wa ano ka korerotia a Hakopa, ae ra, a Iharaira, ano te mahi a te Atua!
24C'est un peuple qui se lève comme une lionne, Et qui se dresse comme un lion; Il ne se couche point jusqu'à ce qu'il ait dévoré la proie, Et qu'il ait bu le sang des blessés.
24Nana, ka whakatika te iwi ano he raiona katua, ka ara ake ano hoki ano he raiona: e kore e takoto, kia kainga ra ano te tupapaku, kia inumia hoki nga toto o te parekura.
25Balak dit à Balaam: Ne le maudis pas, mais du moins ne le bénis pas.
25Na ka mea a Paraka ki a Paraama, Kaua rawa e kanga i a ratou, kaua rawa ranei e manaaki i a ratou.
26Balaam répondit, et dit à Balak: Ne t'ai-je pas parlé ainsi: Je ferai tout ce que l'Eternel dira?
26Na ka whakautua e Paraama, ka mea ki a Paraka, Kahore ianei ahau i korero ki a koe, i mea, Ko nga mea katoa e korero mai ai a Ihowa, ko tena taku e mea ai?
27Balak dit à Balaam: Viens donc, je te mènerai dans un autre lieu; peut être Dieu trouvera-t-il bon que de là tu me maudisses ce peuple.
27Na ka mea a Paraka ki a Paraama, Tena, me kawe koe e ahau ki tetahi atu wahi; tera pea e pai te Atua kia whakapuakina e koe i reira taku kanga mo ratou.
28Balak mena Balaam sur le sommet du Peor, en regard du désert.
28Katahi ka kawea a Paraama e Paraka ki te tihi o Peoro, e titiro iho ana ki te koraha.
29Balaam dit à Balak: Bâtis-moi ici sept autels, et prépare-moi ici sept taureaux et sept béliers.
29A ka mea a Paraama ki a Paraka, hanga he aata maku ki konei kia whitu, kia rite hoki maku ki konei he puru kia whitu, he hipi toa kia whitu.
30Balak fit ce que Balaam avait dit, et il offrit un taureau et un bélier sur chaque autel.
30A rite tonu ta Paraka i mea ai ki nga mea i korerotia e Paraama, a whakaekea ana e ia he puru, he hipi, ki runga ki tenei aata, ki tenei aata.