1Au chef des chantres. Sur les lis. De David. Sauve-moi, ô Dieu! Car les eaux menacent ma vie.
1¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Hohanimi. Na Rawiri. Whakaorangia ahau e te Atua, ka tae mai hoki nga wai ki roto ki toku wairua.
2J'enfonce dans la boue, sans pouvoir me tenir; Je suis tombé dans un gouffre, et les eaux m'inondent.
2Ka tapoko ahau ki te oru hohonu, ki te wahi kahore nei he tunga: kua tae ahau ki nga wai hohonu, ngaro iho ahau i nga waipuke.
3Je m'épuise à crier, mon gosier se dessèche, Mes yeux se consument, tandis que je regarde vers mon Dieu.
3Kua ruwha ahau i taku tangi; kua maroke toku korokoro: pakoko kau oku kanohi i ahau e tatari nei ki toku Atua.
4Ils sont plus nombreux que les cheveux de ma tête, Ceux qui me haïssent sans cause; Ils sont puissants, ceux qui veulent me perdre, Qui sont à tort mes ennemis. Ce que je n'ai pas dérobé, il faut que je le restitue.
4Tini ke i nga makawe o toku matenga te hunga e kino noa ana ki ahau: he kaha rawa te hunga e mauahara noa ana ki ahau, e mea nei kia whakamatea ahau; utua ana e ahau i reira nga mea kihai i tangohia e ahau.
5O Dieu! tu connais ma folie, Et mes fautes ne te sont point cachées.
5E te Atua, e matau ana koe ki toku kuware; kahore hoki oku he e ngaro i a koe.
6Que ceux qui espèrent en toi ne soient pas confus à cause de moi, Seigneur, Eternel des armées! Que ceux qui te cherchent ne soient pas dans la honte à cause de moi, Dieu d'Israël!
6E te Ariki, e Ihowa o nga mano kaua te hunga e tatari ana ki a koe e whakama i ahau: e te Atua o Iharaira, kei numinumi kau i ahau te hunga e rapu ana i a koe.
7Car c'est pour toi que je porte l'opprobre, Que la honte couvre mon visage;
7Mou hoki ahau i waiho ai hei tawainga: ngaro iho toku mata i te whakama.
8Je suis devenu un étranger pour mes frères, Un inconnu pour les fils de ma mère.
8He tangata ke ahau ki oku hoa ake: hei tautangata ki nga tama a toku whaea.
9Car le zèle de ta maison me dévore, Et les outrages de ceux qui t'insultent tombent sur moi.
9Ka pau hoki ahau i te aroha ki tou whare: kua tau ano ki ahau nga tawai a te hunga e tawai ana ki a koe.
10Je verse des larmes et je jeûne, Et c'est ce qui m'attire l'opprobre;
10I ahau i tangi, i whakatiki hei whiu i toku wairua, ka waiho tena hei tawainga moku.
11Je prends un sac pour vêtement, Et je suis l'objet de leurs sarcasmes.
11I kakahu hoki ahau i te kakahu taratara moku, a i waiho hei whakatauki ma ratou.
12Ceux qui sont assis à la porte parlent de moi, Et les buveurs de liqueurs fortes me mettent en chansons.
12Kei te korero kino moku te hunga e noho ana i te kuwaha: waiatatia ana ahau e te hunga haurangi waina.
13Mais je t'adresse ma prière, ô Eternel! Que ce soit le temps favorable, ô Dieu, par ta grande bonté! Réponds-moi, en m'assurant ton secours!
13¶ Ko ahau ia, ki a koe taku inoi, e Ihowa, i te wa e manakohia ai: whakahokia mai he kupu ki ahau, e te Atua, i runga i te nui o tou aroha, o te pono o tau whakaoranga.
14Retire-moi de la boue, et que je n'enfonce plus! Que je sois délivré de mes ennemis et du gouffre!
14Whakaorangia ahau i roto i te oru, kei toremi: kia ora ahau i te hunga e kino ana ki ahau, i nga wai hohonu ano hoki.
15Que les flots ne m'inondent plus, Que l'abîme ne m'engloutisse pas, Et que la fosse ne se ferme pas sur moi!
15Kei ngaro ahau i te waipuke, kei horomia e te rire; kei kopia ano te waha o te poka ki runga ki ahau.
16Exauce-moi, Eternel! car ta bonté est immense. Dans tes grandes compassions, tourne vers moi les regards,
16E Ihowa whakahokia mai he kupu ki ahau; he pai hoki tou atawhai: tahuri mai ki ahau, kia rite ki te nui o au arohatanga.
17Et ne cache pas ta face à ton serviteur! Puisque je suis dans la détresse, hâte-toi de m'exaucer!
17A kaua e huna tou mata ki tau pononga; e pouri ana hoki ahau: hohoro te whakahoki kupu mai ki ahau.
18Approche-toi de mon âme, délivre-la! Sauve-moi, à cause de mes ennemis!
18Whakatata mai ki toku wairua, hokona: whakaorangia ahau, e mahi nei oku hoariri.
19Tu connais mon opprobre, ma honte, mon ignominie; Tous mes adversaires sont devant toi.
19E matau ana koe ki toku tawainga, ki toku whakama, ki toku numinumi: kei tou aroaro oku hoariri katoa.
20L'opprobre me brise le coeur, et je suis malade; J'attends de la pitié, mais en vain, Des consolateurs, et je n'en trouve aucun.
20Maru noa toku ngakau i te tawai; a ki tonu ahau i te pouri: i titiro ahau ki tetahi hei aroha mai, a kore ake; ki etahi hei whakamarie, a kihai i kitea.
21Ils mettent du fiel dans ma nourriture, Et, pour apaiser ma soif, ils m'abreuvent de vinaigre.
21I homai he au hei kai maku: i toku matewaitanga ano i whakainumia ahau ki te winika.
22Que leur table soit pour eux un piège, Et un filet au sein de leur sécurité!
22¶ Kia meinga ta ratou tepu i to ratou aroaro hei mahanga; hei rore hoki i to ratou wa rangimarie.
23Que leurs yeux s'obscurcissent et ne voient plus, Et fais continuellement chanceler leurs reins!
23Kia whakapouritia o ratou kanohi, kei kite ratou: kia wiri tonu hoki o ratou hope.
24Répands sur eux ta colère, Et que ton ardente fureur les atteigne!
24Ringihia atu tou riri ki runga ki a ratou, kia mau hoki ratou i tou arita, i tou weriweri.
25Que leur demeure soit dévastée, Qu'il n'y ait plus d'habitants dans leurs tentes!
25Kia ururuatia to ratou nohoanga: kaua tetahi e noho ki o ratou teneti.
26Car ils persécutent celui que tu frappes, Ils racontent les souffrances de ceux que tu blesses.
26Mo ratou i tukino i te tangata i whiua nei e koe; a korerotia ana e ratou te pouri o te hunga i werohia e koe.
27Ajoute des iniquités à leurs iniquités, Et qu'ils n'aient point part à ta miséricorde!
27Tapiritia he kino ki runga ki to ratou kino; kaua hoki ratou e tukua kia tomo ki tou tika.
28Qu'ils soient effacés du livre de vie, Et qu'ils ne soient point inscrits avec les justes!
28Kia murua atu ratou i te pukapuka o te ora, kaua ano e tuhituhia ki roto ki te hunga tika.
29Moi, je suis malheureux et souffrant: O Dieu, que ton secours me relève!
29Ko ahau ia, he rawakore, he pouri; kia whakateiteitia ake ahau, e te Atua, e tau whakaoranga.
30Je célébrerai le nom de Dieu par des cantiques, Je l'exalterai par des louanges.
30¶ Ka whakamoemiti taku waiata ki te ingoa o te Atua, ka whakanui ano taku whakawhetai i a ia.
31Cela est agréable à l'Eternel, plus qu'un taureau Avec des cornes et des sabots.
31Pai rawa tenei ki a Ihowa i te puru i te kau, i te mea whai haona, whai maikuku.
32Les malheureux le voient et se réjouissent; Vous qui cherchez Dieu, que votre coeur vive!
32Kua kite te hunga mahaki, kua hari: ka ora ano o koutou ngakau, e te hunga e rapu nei i te Atua.
33Car l'Eternel écoute les pauvres, Et il ne méprise point ses captifs.
33No te mea ka rongo a Ihowa ki nga rawakore, e kore ano e whakahawea ki ana herehere.
34Que les cieux et la terre le célèbrent, Les mers et tout ce qui s'y meut!
34Kia whakamoemiti te rangi me te whenua ki a ia, nga moana, me nga mea katoa e tere ana i roto.
35Car Dieu sauvera Sion, et bâtira les villes de Juda; On s'y établira, et l'on en prendra possession;
35No te mea tera e whakaorangia e te Atua a Hiona, ka hanga ano e ia nga pa o Hura; a ka noho ratou ki reira, ka riro hoki a reira i a ratou.
36La postérité de ses serviteurs en fera son héritage, Et ceux qui aiment son nom y auront leur demeure.
36A ka nohoia a reira e nga uri o ana pononga: hei kainga tupu ano a reira mo te hunga e aroha ana ki tona ingoa.