1Je vous rappelle, frères, l'Evangile que je vous ai annoncé, que vous avez reçu, dans lequel vous avez persévéré,
1Huan, unaute aw, Tanchin Hoih ka honhilh jaw ka honthei sak nawn ding a; huai Tanchin Hoih na nakipahpih ua, huaimah ah na ding ua;
2et par lequel vous êtes sauvés, si vous le retenez tel que je vous l'ai annoncé; autrement, vous auriez cru en vain.
2Kon thu hilh pen na mawk gintak uh a hih louha, pom kichian na hih uleh huai mahah hotdam lelin na om uhi.
3Je vous ai enseigné avant tout, comme je l'avais aussi reçu, que Christ est mort pour nos péchés, selon les Ecritures;
3A masapenin ken ka muh sam tuh nou kon hilh sawna; huchia, Kris Laisiangthou bangbanga i khelhnate jiaka a siha,
4qu'il a été enseveli, et qu'il est ressuscité le troisième jour, selon les Ecritures;
4A vui ua, Laisiangthou bangbanga ni thum nia kaihthoha a oma,
5et qu'il est apparu à Céphas, puis aux douze.
5Kifa kianga a hongkilaka, huai khita sawm leh nihte kianga a kilak thute.
6Ensuite, il est apparu à plus de cinq cents frères à la fois, dont la plupart sont encore vivants, et dont quelques-uns sont morts.
6Huai khitin unau za nga sanga tam kiangah a kilak nawna, huaite laka mi, a tam jaw tutanin leng a dam lai ua, khenkhat bel a ihmuta uhi.
7Ensuite, il est apparu à Jacques, puis à tous les apôtres.
7Huai khitin Jakob kiangah a kilak nawna; huai khitin sawltak tengteng kiangah.
8Après eux tous, il m'est aussi apparu à moi, comme à l'avorton;
8Huan, a tawppenah, a hunlou banga piang, keimah kiangah leng a kilaka.
9car je suis le moindre des apôtres, je ne suis pas digne d'être appelé apôtre, parce que j'ai persécuté l'Eglise de Dieu.
9Kei jaw sawltak laka neupen, Pathian saptuamte ka sawi jiaka sawltaka chihtuak louh ka hi ngala.
10Par la grâce de Dieu je suis ce que je suis, et sa grâce envers moi n'a pas été vaine; loin de là, j'ai travaillé plus qu'eux tous, non pas moi toutefois, mais la grâce de Dieu qui est avec moi.
10Himahleh, Pathian hehpihna jiakin ka hihhih ka hita; huan, a hehpihna honpiak a thawnin a om keia, huchih naksangin, amau tengteng sangin ka sem gim jaw ahi; himahleh keimah kian ka sem keia, Pathian hehpihna ka kianga omin a sem jaw hi.
11Ainsi donc, que ce soit moi, que ce soient eux, voilà ce que nous prêchons, et c'est ce que vous avez cru.
11Abang abang hitaleh, ken leng, amau leng, huchiin ka gen jel ua, huchiin nou leng na gingta uhi.
12Or, si l'on prêche que Christ est ressuscité des morts, comment quelques-uns parmi vous disent-ils qu'il n'y a point de résurrection des morts?
12Huan, Kris thu misi laka kipan kaihthohin a om chih a honhilh ngal uleh, bangchidan ahia na lak ua khenkhatin, Misi thohnawnna himhim a om kei, na chih uh?
13S'il n'y a point de résurrection des morts, Christ non plus n'est pas ressuscité.
13Misi thohnawnna himhim a omlou ahihleh, huai Kris leng kaihthohin a om kei ding hi.
14Et si Christ n'est pas ressuscité, notre prédication est donc vaine, et votre foi aussi est vaine.
14Huan huai Kris kaihthoha a om kei leh, i thugen uh bangmah lou ahi dinga, na gin uleng bangmah lou ahi ding hi.
15Il se trouve même que nous sommes de faux témoins à l'égard de Dieu, puisque nous avons témoigné contre Dieu qu'il a ressuscité Christ, tandis qu'il ne l'aurait pas ressuscité, si les morts ne ressuscitent point.
15Ahi, Kris a kaithou chih Pathian i theihpih jiakin, Pathian lam thu ah theihpih juauthei leng i honghi ding hi, misite kaihthoha a om kei uleh, amah leng a kaithou kei dinga.
16Car si les morts ne ressuscitent point, Christ non plus n'est pas ressuscité.
16Misite kaithoha a om kei un jaw, Kris leng kaihthohin a omta kei ding.
17Et si Christ n'est pas ressuscité, votre foi est vaine, vous êtes encore dans vos péchés,
17Huan, Kris kaihthoha a om kei leh, na gin uh bangmah lou ahi dinga, na khelhna uah na om ni louhlouh uh ahi ding.
18et par conséquent aussi ceux qui sont morts en Christ sont perdus.
18Huai ahihleh, Krisa ihmu sate a mangthangte uh ahi ding hi.
19Si c'est dans cette vie seulement que nous espérons en Christ, nous sommes les plus malheureux de tous les hommes.
19Tu damsung kiaa Kris tunga lametna i neih injaw mi tengteng dia mi hehpihhuai pen i hi ding hi.
20Mais maintenant, Christ est ressuscité des morts, il est les prémices de ceux qui sont morts.
20Himahleh, Kris misi laka kipan kaihthohin a om taktak ahi, ihmute laka kipan gahmasa a na hita hi.
21Car, puisque la mort est venue par un homme, c'est aussi par un homme qu'est venue la résurrection des morts.
21Mi khat jiaka sihna a hongom jiakin mi khat jiak mahin misi thohnawnna leng a hongomta ahi.
22Et comme tous meurent en Adam, de même aussi tous revivront en Christ,
22Adam ah mi tengteng a si mahbang un, Kris ah mi tengteng hihhinin leng a om ding uhi.
23mais chacun en son rang. Christ comme prémices, puis ceux qui appartiennent à Christ, lors de son avènement.
23Himahleh, amau hun chiat jel ah: Kris tuh gah masapente ahia; huai khit chiangin a hongpainawnna ah Kris ate.
24Ensuite viendra la fin, quand il remettra le royaume à celui qui est Dieu et Père, après avoir détruit toute domination, toute autorité et toute puissance.
24Huai khit chiangin a tawp a hongtung ding; huai hun chiangin, vaihawmna tengteng leh, thuneihna leh thilhihtheihna tengteng a hihman nungin, Pathian kiangah, Pa kiang ngeingei ah gam tuh a pe ding hi.
25Car il faut qu'il règne jusqu'à ce qu'il ait mis tous les ennemis sous ses pieds.
25A melmate tengteng a khe nuaia a koih masiah aman vaihawm ding ahi ngala.
26Le dernier ennemi qui sera détruit, c'est la mort.
26Melma nanungpen a hihmanga om ding tuh sihna ahi.
27Dieu, en effet, a tout mis sous ses pieds. Mais lorsqu'il dit que tout lui a été soumis, il est évident que celui qui lui a soumis toutes choses est excepté.
27Aman a khe nuaiah bangkim a koih ngala, himahleh, A nuaiah bangkim koihin a om, a chihin, a nuaia bangkim koihpa a pang kha kei chih a kimugige ahi.
28Et lorsque toutes choses lui auront été soumises, alors le Fils lui-même sera soumis à celui qui lui a soumis toutes choses, afin que Dieu soit tout en tous.
28Huan, a nuaia bangkim koiha a om hun chiangin, Tapa mahmah leng a nuaia koihin a om dinga, Pathian tuh bangkima bangkim a hih theihna dingin
29Autrement, que feraient ceux qui se font baptiser pour les morts? Si les morts ne ressuscitent absolument pas, pourquoi se font-ils baptiser pour eux?
29Huchi bang ahih kei in, misite adinga baptisma a tansak uh bang a chihna uh hi ding ahia? Misite kaihthoha a om louh hial ding uleh, bang achia amau adia baptisma tansak uh ahia?
30Et nous, pourquoi sommes-nous à toute heure en péril?
30Bangjiakin ahia, kei leng dak kal chiha lauthawnghuaia ka om?
31Chaque jour je suis exposé à la mort, je l'atteste, frères, par la gloire dont vous êtes pour moi le sujet, en Jésus-Christ notre Seigneur.
31Unaute aw, Kris Jesu i Toupaa ka honsuanna sialin, Ni tengin ka si, ka chi ahi.
32Si c'est dans des vues humaines que j'ai combattu contre les bêtes à Ephèse, quel avantage m'en revient-il? Si les morts ne ressuscitent pas, Mangeons et buvons, car demain nous mourrons.
32Mihing danin gen leng, Ephesa khua a gam sate kilaipih ka hih leh, kei din bang a phatuam ding? Misi kaihthoha a om kei ding uleh nein dawn leng ake, jingchianga si ding hi ve hangin.
33Ne vous y trompez pas: les mauvaises compagnies corrompent les bonnes moeurs.
33Khemin om kei un; Lawm gilouten omdan hoih a hihgawp nak uhi.
34Revenez à vous-mêmes, comme il est convenable, et ne péchez point; car quelques-uns ne connaissent pas Dieu, je le dis à votre honte.
34Kizentakin halh unla, thil hihkhial kei un; khenkhatin Pa Pathian theihna himhim na neikei uh; huai tuh na zumna ding ua ka gen ahi.
35Mais quelqu'un dira: Comment les morts ressuscitent-ils, et avec quel corps reviennent-ils?
35Himahleh, kuahiamkhatin, Misi bangchin kaihthoh ahi ding uh? Pumpi bangchi bang puin ahia a hongsuah ding? a chi ahi ding e.
36Insensé! ce que tu sèmes ne reprend point vie, s'il ne meurt.
36Nang mi hai, nangmah mahin na tuh leng, a sih phot keileh hihhinin a om sama.
37Et ce que tu sèmes, ce n'est pas le corps qui naîtra; c'est un simple grain, de blé peut-être, ou de quelque autre semence;
37Huan, chi na tuhin a pumpi hongom ding pen ahi keia, a tang lel na tuh zo nak, buh tang hiam, chi dang tang hiam ahi thei hi.
38puis Dieu lui donne un corps comme il lui plaît, et à chaque semence il donne un corps qui lui est propre.
38Himahleh, Pathianin amah deih bangbangin pumpi a pia hi, a tang chih kiangah amah pumpi chiat.
39Toute chair n'est pas la même chair; mais autre est la chair des hommes, autre celle des quadrupèdes, autre celle des oiseaux, autre celle des poissons.
39Sa tengteng sa chi khat ahi kei ua; mihing sa a tuama, gamsa sa a tuama, vasa sa a tuama, ngasa sa a tuam ahi.
40Il y a aussi des corps célestes et des corps terrestres; mais autre est l'éclat des corps célestes, autre celui des corps terrestres.
40Vanlam pumpite leng a oma, leilam pumpite leng a om, himahleh vanlam pumpite thupina a tuama, leilam pumpite thupina a tuam,
41Autre est l'éclat du soleil, autre l'éclat de la lune, et autre l'éclat des étoiles; même une étoile diffère en éclat d'une autre étoile.
41Ni thupina a tuam, kha thupina a tuama, aksite thupina a tuam; aksi leh aksi leng a thupina uh a tuam ngala.
42Ainsi en est-il de la résurrection des morts. Le corps est semé corruptible; il ressuscite incorruptible;
42Misite thohnawnna leng tuabang ahi. Muattheia tuhin a oma, muattheiloua kaihthohin a om.
43il est semé méprisable, il ressuscite glorieux; il est semé infirme, il ressuscite plein de force;
43Pahtawilouha tuhin a oma, thupitaka kaihthohin a om. Hatloua tuhin a oma, thilhihtheihna neia kaihthohin a om.
44il est semé corps animal, il ressuscite corps spirituel. S'il y a un corps animal, il y a aussi un corps spirituel.
44Salam pumpi-a tuhin a oma, khalam pumi-a kaihthohin a om. Salam pumpi a om leh khalam pumpi leng a om.
45C'est pourquoi il est écrit: Le premier homme, Adam, devint une âme vivante. Le dernier Adam est devenu un esprit vivifiant.
45Huchiin, Mi masapen Adam tuh mihing a honghia, chi-a gelh ahi; Adam nanungpen bel hinna pepa kha a honghi a.
46Mais ce qui est spirituel n'est pas le premier, c'est ce qui est animal; ce qui est spirituel vient ensuite.
46Himahleh, khalam a om masa keia, sa lam a om jaw; huai zohin khalam pen a om hi.
47Le premier homme, tiré de la terre, est terrestre; le second homme est du ciel.
47Mihing masapen leia siam, leimi ahia; mihing nihna pen vanmi ahi.
48Tel est le terrestre, tels sont aussi les terrestres; et tel est le céleste, tels sont aussi les célestes.
48Leia siam mihing bang tuh, leia te leng ahi ua; vana mi bang tuh, vanate leng ahi uhi.
49Et de même que nous avons porté l'image du terrestre, nous porterons aussi l'image du céleste.
49Huan, leia siam batna pen i put bangin, vana batna pen leng i pu sam ding uhi.
50Ce que je dis, frères, c'est que la chair et le sang ne peuvent hériter le royaume de Dieu, et que la corruption n'hérite pas l'incorruptibilité.
50Unaute aw, sa leh sisanin Pathian gam a luah theikei dinga; muat theiin muat theilou a luah sam kei ding, chih, ka gen ahi.
51Voici, je vous dis un mystère: nous ne mourrons pas tous, mais tous nous serons changés,
51Ngai un, thuguk ka honhilh ding hi: i vek un i ihmu khol kei dinga, himahleh i vek un pengkul nanungpen gin chiangin, sawtlou kalin,
52en un instant, en un clin d'oeil, à la dernière trompette. La trompette sonnera, et les morts ressusciteront incorruptibles, et nous, nous serons changés.
52Mitphiat kal louin, hihlamdangin i om vekta ding; pengkul ging ding ahi ngala, huchiin, misite tuh muat theiloua kaihthohin a om ding ua, eite leng hihlamdanin i om ta ding hi.
53Car il faut que ce corps corruptible revête l'incorruptibilité, et que ce corps mortel revête l'immortalité.
53Hiai muat theiin muat theihlouhna a silh ding ahi a, hiai sitheiin leng sihtheihlouhna a silh sam ding ahi.
54Lorsque ce corps corruptible aura revêtu l'incorruptibilité, et que ce corps mortel aura revêtu l'immortalité, alors s'accomplira la parole qui est écrite: La mort a été engloutie dans la victoire.
54Huchia, hiai muattheiin muatheihlouhna a silha, hiai sithein sihtheihlouhna a silh hun chiangin, huai hun ngeingeiin, zohnain sihnaa valh zouta, chih thugelh a hong tung ding.
55O mort, où est ta victoire? O mort, où est ton aiguillon?
55Aw sihna, na zohna koia omta ahia? Aw sihna na gu koia omta ahia?
56L'aiguillon de la mort, c'est le péché; et la puissance du péché, c'est la loi.
56Sihna gu tuh khelhna ahia; khelhna thilhihtheihna tuh dan ahi.
57Mais grâces soient rendues à Dieu, qui nous donne la victoire par notre Seigneur Jésus-Christ!
57Himahleh, i Toupa Jesu Kris jiaka zohna honpepa Pathian kiangah kipahthu om hen.Huaijiakin, ka unau deihtakte aw, kip takin, hihlin vuallouhin, Toupa nasep phatuam ngai taka sem gigein om un, na sepgimna uh Toupa ah a thawn ngei kei chih na thei ngal ua.
58Ainsi, mes frères bien-aimés, soyez fermes, inébranlables, travaillant de mieux en mieux à l'oeuvre du Seigneur, sachant que votre travail ne sera pas vain dans le Seigneur.
58Huaijiakin, ka unau deihtakte aw, kip takin, hihlin vuallouhin, Toupa nasep phatuam ngai taka sem gigein om un, na sepgimna uh Toupa ah a thawn ngei kei chih na thei ngal ua.