1Joram, fils d'Achab, régna sur Israël à Samarie, la dix-huitième année de Josaphat, roi de Juda. Il régna douze ans.
1Huan, Juda kumpipa Jehosaphat kum sawm leh kum giat a lal kumin Ahab tapa Jehoram bel Israelte tungah Samari khua ah a lal pana: huan, kum sawm leh kum nih a lal hi.
2Il fit ce qui est mal aux yeux de l'Eternel, non pas toutefois comme son père et sa mère. Il renversa les statues de Baal que son père avait faites;
2Huan, Toupa mitmuhin thil hoih lou pi a hih seka; ahihangin a nu leh a pa bang telin jaw thil a hih kei: aman jaw a pa Baal suang naphuh a pai hi.
3mais il se livra aux péchés de Jéroboam, fils de Nebath, qui avait fait pécher Israël, et il ne s'en détourna point.
3Himahleh Israelte thil hihkhial saka a hih Nebat tapa Jeroboam khelhnate a belh chintena; a paisan nawnta kei hi.
4Méscha, roi de Moab, possédait des troupeaux, et il payait au roi d'Israël un tribut de cent mille agneaux et de cent mille béliers avec leur laine.
4Moab kumpipa Mesa bel belam vulmi ahi a; aman Israel kumpipa lakah belam nou nuaikhat mul leh belampa nuaikhat mul siah a liau sek hi.
5A la mort d'Achab, le roi de Moab se révolta contre le roi d'Israël.
5Ahihhangin Ahab a sih nungin hichi ahi a, Moab kumpipa Israel kumpipa tungah a helta hi.
6Le roi Joram sortit alors de Samarie, et passa en revue tout Israël.
6Huan, Huchih lai in kumpipa Jehoram bel Samari khua a kipan a pawta, Israelte tengteng akai khawm veka.
7Il se mit en marche, et il fit dire à Josaphat, roi de Juda: Le roi de Moab s'est révolté contre moi; veux-tu venir avec moi attaquer Moab? Josaphat répondit: J'irai, moi comme toi, mon peuple comme ton peuple, mes chevaux comme tes chevaux.
7Huchiin a pawta, Juda kumpipa Jehosaphat kiangah Moab kumpipa ka tungah a hel a, Moabte na hon sual pih nuam ding maw? Chiin mi a sawl a. Huan, aman, Hon sual pih e: kei leh nang, ka mite na mite pumkhat ihi ua, ka sakolte leh na sakolte pumkhat ahi uhi, a chi a.
8Et il dit: Par quel chemin monterons-nous? Joram dit: Par le chemin du désert d'Edom.
8Huan, amah mahin, koilam lampi ah ahia I kuan touh ding uh? achia. Huan, aman a dawnga, Edom gamdai lam lampi ah, a chi a.
9Le roi d'Israël, le roi de Juda et le roi d'Edom, partirent; et après une marche de sept jours, ils manquèrent d'eau pour l'armée et pour les bêtes qui la suivaient.
9Huchiin Israel kumpipa Juda kumpipa toh, Edom kumpipa toh, a kuanta ua; ni sagih a kual pai ua; huan, sepaihte leh a sa tonpihte uh dawn ding tui a om kei hi.
10Alors le roi d'Israël dit: Hélas! l'Eternel a appelé ces trois rois pour les livrer entre les mains de Moab.
10Huan, Israel kumpipan, Eheheh! Toupan kumpipa thumte Moabte khuta piak dinga honpe khawm ahi peuhmah ve, a chi a.
11Mais Josaphat dit: N'y a-t-il ici aucun prophète de l'Eternel, par qui nous puissions consulter l'Eternel? L'un des serviteurs du roi d'Israël répondit: Il y a ici Elisée, fils de Schaphath, qui versait l'eau sur les mains d'Elie.
11Himahleh Jehosaphat in, hiai ah Toupa hon dot sak ding Toupa jawlnei kua hiam bek a om kei ua hia? a chi a. Huan, Israel kumpipa sikha khatin a dawnga, Elija khut tui a buaksekpa Saphat tapa Elisa hiai om eive, a chi a.
12Et Josaphat dit: La parole de l'Eternel est avec lui. Le roi d'Israël, Josaphat et le roi d'Edom, descendirent auprès de lui.
12Huan, Jehosaphatin, a kiangah Toupa thu a om hi, a chi a. Huchiin Israel kumpipa leh Jehosaphat leh Edom kumpipa a kiangah a hoh sukta ua.
13Elisée dit au roi d'Israël: Qu'y a-t-il entre moi et toi? Va vers les prophètes de ton père et vers les prophètes de ta mère. Et le roi d'Israël lui dit: Non! car l'Eternel a appelé ces trois rois pour les livrer entre les mains de Moab.
13Huan, Elisain Israel kumpipa kiangah, nang leh ken kizatna bang I nei ua leh? Na pa jawlneite kiangah leh na nu jawlneite kiangah pai mangin, a chi a. Huan, Israel kumpipan a kiangah, Pai lou e; kumpipa thumte Moabte khuta piak dingin Toupan honpi khawm ahi, a chi a.
14Elisée dit: L'Eternel des armées, dont je suis le serviteur, est vivant! si je n'avais égard à Josaphat, roi de Juda, je ne ferais aucune attention à toi et je ne te regarderais pas.
14Huan, Elisain, a kianga ka om na sek sepaihte Toupa hina louin ka gen hi, Juda kumpipa Jehosaphat zahtaklou hileng nang lam leng ka nga nuam kei dinga, muh leng ka hon mu nuam het kei ding hi.
15Maintenant, amenez-moi un joueur de harpe. Et comme le joueur de harpe jouait, la main de l'Eternel fut sur Elisée.
15Abang abang hileh, kaihging tumsiam mi hon sam un, a chi a. Huan, kaihging tumsiam in a hon tum leh, hichi ahi, Toupa khuta ahong omta hi.
16Et il dit: Ainsi parle l'Eternel: Faites dans cette vallée des fosses, des fosses!
16Huan, aman, Toupan hichiin a chi, hiai guam tengteng tou kuak tektuk un, chiin.
17Car ainsi parle l'Eternel: Vous n'apercevrez point de vent et vous ne verrez point de pluie, et cette vallée se remplira d'eau, et vous boirez, vous, vos troupeaux et votre bétail.
17Toupa mah in hichiin a chi: huih himhim na theikei ding ua, vuah him him leng na mu sam kei ding ua, himahleh hiai guam tui in a dim vek ding hi; huchiin noute leh na gan honte uh leh na sate un ane ding uh, chiin.
18Mais cela est peu de chose aux yeux de l'Eternel. Il livrera Moab entre vos mains;
18Huai bel Toupa ngaihin thil neuchik lel ahi a; Moabte na khut uah a honpiak behlap sin ahi.
19vous frapperez toutes les villes fortes et toutes les villes d'élite, vous abattrez tous les bons arbres, vous boucherez toutes les sources d'eau, et vous ruinerez avec des pierres tous les meilleurs champs.
19Huan, kulhpi nei khua tengteng leh khopi hoih tengteng na hihse ding ua, sing hoih tengteng na phuk ding ua, tui khuk tengteng na hubing ding ua, mun hoih tata suang in na deng se vek ding uh, a chi a.
20Or le matin, au moment de la présentation de l'offrande, voici, l'eau arriva du chemin d'Edom, et le pays fut rempli d'eau.
20Huan, jingsangin, thillat lat hun lai khawngin hichi ahi a, ngaiin, Edom gam lam akipanin tui a hong luang ek a, a gam tuiin a hong dimta hi.
21Cependant, tous les Moabites ayant appris que les rois montaient pour les attaquer, on convoqua tous ceux en âge de porter les armes et même au-dessus, et ils se tinrent sur la frontière.
21Huan, Moabte tengteng in amaute sual dingin kumpipate a hongkuan tou uh chih ana jak un, galkap thei chiang tengteng ana ki kaikhawm ek ua, gamgi ah ana pang ta uh.
22Ils se levèrent de bon matin, et quand le soleil brilla sur les eaux, les Moabites virent en face d'eux les eaux rouges comme du sang.
22Huchiin, jing khangin a thou ua, niin tui a sun suka, huan, Moabte ajawn ua tui sisan bang mai a san gegut a mu hi.
23Ils dirent: C'est du sang! les rois ont tiré l'épée entre eux, ils se sont frappés les uns les autres; maintenant, Moabites, au pillage!
23Sisan eive, kumpipate amau le amau a kidou ua, amau leh amau akithat uh ahi mahmah ve; kisa un Moabte aw, gallak sum iva tuh ding uh, a chi ua.
24Et ils marchèrent contre le camp d'Israël. Mais Israël se leva, et frappa Moab, qui prit la fuite devant eux. Ils pénétrèrent dans le pays, et frappèrent Moab.
24Huan, Israelte giahmun a va tun uleh, Israelte a hong thou phut mawk ua, Moabte a sual ua, huchiin ama uah a taikek jak ua; huan, Moabte that kawm jelin a gam uah a delh lut uhi.
25Ils renversèrent les villes, ils jetèrent chacun des pierres dans tous les meilleurs champs et les en remplirent, ils bouchèrent toutes les sources d'eau, et ils abattirent tous les bons arbres; et les frondeurs enveloppèrent et battirent Kir-Haréseth, dont on ne laissa que les pierres.
25Huan, khuate a hih sia ua; amun hoih tata teng uh mi chihin a deng ua, suangin a dim gawpta hi; huan, tuikhuk tengteng a hubing ua, sing hoih tengteng a phuk uh; Kir-hareseth khuaa om suangte kia ahia a khoih louh uh; huai leng vaisuanglotin a um kim vel ua, a sual uh.
26Le roi de Moab, voyant qu'il avait le dessous dans le combat, prit avec lui sept cents hommes tirant l'épée pour se frayer un passage jusqu'au roi d'Edom; mais ils ne purent pas.
26Huan, Moab kumpipan a kidou uh zou zou dingin a kitheita keia, Edom kumpipa kianga tung dinga phut paisuak tumin namsau tawi mi sagih a pi khiaa, himahleh a kitheita kei uhi.Huchiin a tapa upa pen, a sika hong lal ding pa pen kulh dawnah halmang thillat dingin a zangta hi. Huan, Israelte a heh mahmah ua, a kisa ua, a gamlam uah a pai nawn uh.
27Il prit alors son fils premier-né, qui devait régner à sa place, et il l'offrit en holocauste sur la muraille. Et une grande indignation s'empara d'Israël, qui s'éloigna du roi de Moab et retourna dans son pays.
27Huchiin a tapa upa pen, a sika hong lal ding pa pen kulh dawnah halmang thillat dingin a zangta hi. Huan, Israelte a heh mahmah ua, a kisa ua, a gamlam uah a pai nawn uh.