French 1910

Paite

2 Samuel

12

1L'Eternel envoya Nathan vers David. Et Nathan vint à lui, et lui dit: Il y avait dans une ville deux hommes, l'un riche et l'autre pauvre.
1Huan, TOUPA'N David kiang ah Nathan a sawl a. Huan, a kiang ah a hoh a, Khua khat ah mi nih a om ua; khatpen mi hausa ahi a, khatpen mi genthei ahi.
2Le riche avait des brebis et des boeufs en très grand nombre.
2Mi hausa in belam hon tampi leh gan hon tampi a nei a:
3Le pauvre n'avait rien du tout qu'une petite brebis, qu'il avait achetée; il la nourrissait, et elle grandissait chez lui avec ses enfants; elle mangeait de son pain, buvait dans sa coupe, dormait sur son sein, et il la regardait comme sa fille.
3Mi genthei in bel belamnou a nu neuchik khat a lei a, a vulh khat kia ngallou bangmah a neikei a: a kiang ah a tate toh khanglian ahi uh; a kuang sawk pih leh a nou kikoppih, a angsung a om, a tanu bang geih a a ngaihtuah ahi.
4Un voyageur arriva chez l'homme riche. Et le riche n'a pas voulu toucher à ses brebis ou à ses boeufs, pour préparer un repas au voyageur qui était venu chez lui; il a pris la brebis du pauvre, et l'a apprêtée pour l'homme qui était venu chez lui.
4Huan, mi hausa kiang ah khualzinmi khat a vatung a; huan, amah kiang a mikhual tung amah belam leh gan goh phallou in mi genthei belamnou a kiang a hongpa a goh a, a chi a.
5La colère de David s'enflamma violemment contre cet homme, et il dit à Nathan: L'Eternel est vivant! L'homme qui a fait cela mérite la mort.
5Huchi in huai mi tungah a hehta mahmah a, Nathan kiang ah, TOUPA hinna lou in ka gen hi, huai thil hih mi hihlup mai tuak ahi;
6Et il rendra quatre brebis, pour avoir commis cette action et pour avoir été sans pitié.
6Huan, hichi bang thil ahih ziak leh hehpihna a neihlouh ziak in a belamnou a mun li in a dit ding ahi, a chi a.
7Et Nathan dit à David: Tu es cet homme-là! Ainsi parle l'Eternel, le Dieu d'Israël: Je t'ai oint pour roi sur Israël, et je t'ai délivré de la main de Saül;
7Huchi in Nathan in David kiang ah, Nangmah na ka, TOUPA, Israelte Pathian in hichi in a chi, Israelte kumpipa ding in sathau ka honnilh a, Saula khut a kipan in ka hon honkhia a;
8je t'ai mis en possession de la maison de ton maître, j'ai placé dans ton sein les femmes de ton maître, et je t'ai donné la maison d'Israël et de Juda. Et si cela eût été peu, j'y aurais encore ajouté.
8Huan, na pu in gou ka honluah sak a, na pu zite na angsung ah ka koih a, huan, Israel inkuante leh Judate ka hon pia a; huan, huaite a tawmluat lai uleh thil dangte leng hon piak beh lai ding ka kei maw.
9Pourquoi donc as-tu méprisé la parole de l'Eternel, en faisant ce qui est mal à ses yeux? Tu as frappé de l'épée Urie, le Héthien; tu as pris sa femme pour en faire ta femme, et lui, tu l'as tué par l'épée des fils d'Ammon.
9Bangdia TOUPA thu ngaineu a, a mitmuh a thil hoihlou na hih maizen? Hit mi Uria namsau in na hihlum a, a zi nang zi ding in na neihsak a, Amon suante namsau in na that.
10Maintenant, l'épée ne s'éloignera jamais de ta maison, parce que tu m'as méprisé, et parce que tu as pris la femme d'Urie, le Héthien, pour en faire ta femme.
10Huaiziak in namsau in na inkote a ki khinsan hetkei ding; nang lah hon ngaineu in Hit mi Uria zi nang zi ding in na suhsak ngal a.
11Ainsi parle l'Eternel: Voici, je vais faire sortir de ta maison le malheur contre toi, et je vais prendre sous tes yeux tes propres femmes pour les donner à un autre, qui couchera avec elles à la vue de ce soleil.
11TOUPA'N hichi in a chi, Ngai in, nangmah inkuan lak a kipan mahmah in na tungah thil hoihlou ka suaksak ding a, na mitmuh mahmah in na zi ka hon laksak ding, na vengte ka pe dia, sun khovak in na zite a luppih ding uh.
12Car tu as agi en secret; et moi, je ferai cela en présence de tout Israël et à la face du soleil.
12Nang bel a guk in na hih a, ken zaw Israel mite tengteng mitmuh in sun khovak in ka hih ding hi, a chi a.
13David dit à Nathan: J'ai péché contre l'Eternel! Et Nathan dit à David: L'Eternel pardonne ton péché, tu ne mourras point.
13Huna, David in Nathan kiang ah, TOUPA tungah thil ka hihkhialta, a chi a. Huan, Nathan in David kiang ah, TOUPA'N leng na khelhna a koihmang samta; na sikei ding.
14Mais, parce que tu as fait blasphémer les ennemis de l'Eternel, en commettant cette action, le fils qui t'est né mourra.
14Ahihhang in hiai na thilhih a Pathian gensiatna lemtang tak TOUPA melmate adia na bawl ziak in naupang na lak a piang a si ngeingei ding, a chi a.
15Et Nathan s'en alla dans sa maison. L'Eternel frappa l'enfant que la femme d'Urie avait enfanté à David, et il fut dangereusement malade.
15Huchi in Nathan in a inlam ah a paisanta hi. Huan, Uria zi in David a suansak tungah TOUPA'N a khut a kha a, a chi a na mahmahta hi.
16David pria Dieu pour l'enfant, et jeûna; et quand il rentra, il passa la nuit couché par terre.
16Huchi in David in naupang a ding in Pathian kiang ah a ngen ngutngut a; huan, David in an bang a ngawl a, a lut a, zankhua in lei ah a lum.
17Les anciens de sa maison insistèrent auprès de lui pour le faire lever de terre; mais il ne voulut point, et il ne mangea rien avec eux.
17Huan, a inkote lak a upate a thou ua, lei a kipan a kaithou ding in a kiang ah a ding ua; himahleh a thou nuamkei a, a kiang uah leng a nesamkei.
18Le septième jour, l'enfant mourut. Les serviteurs de David craignaient de lui annoncer que l'enfant était mort. Car ils disaient: Voici, lorsque l'enfant vivait encore, nous lui avons parlé, et il ne nous a pas écoutés; comment oserons-nous lui dire: L'enfant est mort? Il s'affligera bien davantage.
18Huan, hichi ahi a, a ni sagih ni in naupuang a sita. Huan, David sikhate'n naupang a sita chih a hilh ngamkei ua, Ngai in, naupang a damlai in a kiang ah thu i gen ua, a ngaikhe nuam ngalkei a, naupang a sita chih bangchin i hilh ngam dia, bang chichi hiam in a kihih kha ding, a chi ua.
19David aperçut que ses serviteurs parlaient tout bas entre eux, et il comprit que l'enfant était mort. Il dit à ses serviteurs: L'enfant est-il mort? Et ils répondirent: Il est mort.
19Himahleh David in a sikhate kisimhou a muh in naupang a sita chih a theita a; huan, David in a sikhate kiang ah, Naupang sita hia? a chi a. Huan, amau, Sita, a chi ua.
20Alors David se leva de terre. Il se lava, s'oignit, et changea de vêtements; puis il alla dans la maison de l'Eternel, et se prosterna. De retour chez lui, il demanda qu'on lui servît à manger, et il mangea.
20Huchi in David lei a kipan a thou a, a kisil a, sathau a kinilh a, a puante a kheng a; huan, TOUPA in ah a hoh a, Pathian a bia; huan, a in lam ah a pai nawn a, huan, an a kan a, a ma ah a lui ua, a na neta hi.
21Ses serviteurs lui dirent: Que signifie ce que tu fais? Tandis que l'enfant vivait, tu jeûnais et tu pleurais; et maintenant que l'enfant est mort, tu te lèves et tu manges!
21Huchi in a sikhate'n a kiang ah, Na thilhihdan bangchidan ahia? Naupang a damlai in an na ngawl a, na kap a, himahleh naupang a sihtak in na thou a, an khawng na ne mai ngal a, a chi ua.
22Il répondit: Lorsque l'enfant vivait encore, je jeûnais et je pleurais, car je disais: Qui sait si l'Eternel n'aura pas pitié de moi et si l'enfant ne vivra pas?
22Huan, aman, Naupang a damlai in an khawng ka ngawl a ka kap ngut a; Naupang a dam theihna ding in TOUPA'N hon hehpih kha mohkei ding, kua ahia thei ding? Ka chi a ahi.
23Maintenant qu'il est mort, pourquoi jeûnerais-je? Puis-je le faire revenir? J'irai vers lui, mais il ne reviendra pas vers moi.
23Himahleh tu in a sita ngal a, bang din an ka ngawlta de? Ka sam kik nawn thei dia hia? A kiang ah kei ka pai khongkhong ding a, himahleh amah zaw ka kiang ah a hong kik nawnta kei ding, a chi a.
24David consola Bath-Schéba, sa femme, et il alla auprès d'elle et coucha avec elle. Elle enfanta un fils qu'il appela Salomon, et qui fut aimé de l'Eternel.
24Huchi in David in a zi Bath-seba a lungmuan a, a kiang ah a lut a, a luppih a, huan, tapa a suang a, a min in Solomon a sa hi.
25Il le remit entre les mains de Nathan le prophète, et Nathan lui donna le nom de Jedidja, à cause de l'Eternel.
25Huan, TOUPA'N amah a it a; huan, zawlnei Nathan a thukhak a, huan, aman TOUPA tam sak in amin ding in Jedidia a sata hi.
26Joab, qui assiégeait Rabba des fils d'Ammon, s'empara de la ville royale,
26Huchi in, Joab in Amon suante khopi Raba a sim a, khopi a lata hi.
27et envoya des messagers à David pour lui dire: J'ai attaqué Rabba, et je me suis déjà emparé de la ville des eaux;
27Huan, Joab in David kiang ah mi a sawl a, Raba ka sim a, ahi, tuite khopi ka lata hi.
28rassemble maintenant le reste du peuple, campe contre la ville, et prends-la, de peur que je ne la prenne moi-même et que la gloire ne m'en soit attribuée.
28Huchi in mi omlai teng kaikhawm inla, khopi sual tum in zuan inla, la in: ken khopi la leng ka min a pu kha ding, a chi a.
29David rassembla tout le peuple, et marcha sur Rabba; il l'attaqua, et s'en rendit maître.
29Huchi in David in mi tengteng a kaikhawm a, Rava ah a hoh ua, a vasim ua, a lata uh.
30Il enleva la couronne de dessus la tête de son roi: elle pesait un talent d'or et était garnie de pierres précieuses. On la mit sur la tête de David, qui emporta de la ville un très grand butin.
30Huan, a kumpipa uh lallukhu khuk lai a laksak a, a gikdan dangka-eng talent buk ahi a, suangmantamte leng a tel a; huan, David a khusak uh. Huan, khopi a gallak sum tampi a la hi.Huan, mipite a pikheta a, singatna te, leilehna sik zum te, sik heipite zang in na a sem sak a, lei haltakte a bawlsak a: Amon suante khopi tengteng huchibang in a hih. Huan, David leh mi tengteng Jerusalem ah a pai nawn uhi.
31Il fit sortir les habitants, et il les plaça sous des scies, des herses de fer et des haches de fer, et les fit passer par des fours à briques; il traita de même toutes les villes des fils d'Ammon. David retourna à Jérusalem avec tout le peuple.
31Huan, mipite a pikheta a, singatna te, leilehna sik zum te, sik heipite zang in na a sem sak a, lei haltakte a bawlsak a: Amon suante khopi tengteng huchibang in a hih. Huan, David leh mi tengteng Jerusalem ah a pai nawn uhi.