1La troisième année de Cyrus, roi de Perse, une parole fut révélée à Daniel, qu'on nommait Beltschatsar. Cette parole, qui est véritable, annonce une grande calamité. Il fut attentif à cette parole, et il eut l'intelligence de la vision.
1Persia kumpipa Kura kum thumna kumin Danial, a min Beltesazar kiangah thu khat a hongkihilha; huan huai thu tuh a tak ahi a, kidouna thupi mahmah; huchiin huai thu a theisiama, mengmuhna theihsiamna a nei hi.
2En ce temps-là, moi, Daniel, je fus trois semaines dans le deuil.
2Huai laiin kei Danialin nipikal pumpi kal thum ka sun a.
3Je ne mangeai aucun mets délicat, il n'entra ni viande ni vin dans ma bouche, et je ne m'oignis point jusqu'à ce que les trois semaines fussent accomplies.
3Tanghou lim ka ne kei a; sa hiin uain hileh ka kam ah a lut keia; sathau leng, nipikal pumpi thum a tunkum masiah, ka nilh het kei hi.
4Le vingt-quatrième jour du premier mois, j'étais au bord du grand fleuve qui est Hiddékel.
4Huan kha masapen ni sawmnih leh li niin, lui lian, Hiddekel pangah ka nadinga
5Je levai les yeux, je regardai, et voici, il y avait un homme vêtu de lin, et ayant sur les reins une ceinture d'or d'Uphaz.
5Ka daka, huan ngaiin, mi khat puan malngat silh, a kawngte Uphazi dangkaeng sianga gak ka mu a;
6Son corps était comme de chrysolithe, son visage brillait comme l'éclair, ses yeux étaient comme des flammes de feu, ses bras et ses pieds ressemblaient à de l'airain poli, et le son de sa voix était comme le bruit d'une multitude.
6A pumpi leng beril-suang bang ahi a; a mai khophia kilatdan bang ahi; a mitte meisel kuang bang, a bante leh a khepekte a jia dal nawttet bang; a thugen ging mipi aw bang ahi;
7Moi, Daniel, je vis seul la vision, et les hommes qui étaient avec moi ne la virent point, mais ils furent saisis d'une grande frayeur, et ils prirent la fuite pour se cacher.
7Huchiin kei Danial kiain mengmuhna ka mu hi; ka kianga om miten lah huai mengmuhna a mu ngal kei ua; himahleh a tunguah nakpia linna a hong tunga, bu dingin a taikekta uhi
8Je restai seul, et je vis cette grande vision; les forces me manquèrent, mon visage changea de couleur et fut décomposé, et je perdis toute vigueur.
8Huchiin kei kiaa nutsiatin ka oma; huan hiai mengmuhna thupi ka muta hi; huchiin keiah hatna a om nawnta keia; ka kilawmna keiah siatna a hongsuak taa; hatna keplai ka neita kei hi.
9J'entendis le son de ses paroles; et comme j'entendais le son de ses paroles, je tombai frappé d'étourdissement, la face contre terre.
9Hina piin a thute aw ka jaa; a thute aw ka jak laiin, a khupin nakpi takin ka ihmutaa, ka mai lei lam ngain.
10Et voici, une main me toucha, et secoua mes genoux et mes mains.
10Huan, ngaiin, khutin a hon khoiha; ka khuk leh ka khut pekte tungah hon lungsaka.
11Puis il me dit: Daniel, homme bien-aimé, sois attentif aux paroles que je vais te dire, et tiens-toi debout à la place où tu es; car je suis maintenant envoyé vers toi. Lorsqu'il m'eut ainsi parlé, je me tins debout en tremblant.
11Huan aman ka kiangah, Aw Danial, nang nakpitaka ita ompa, na kianga ka thugente theisiam inla, ding tangin; na kianga tua sawl lah ka hi ngala; a chi a; Huan hiai thu ka kianga a gen laiin, ling kawmin ka dingta hi.
12Il me dit: Daniel, ne crains rien; car dès le premier jour où tu as eu à coeur de comprendre, et de t'humilier devant ton Dieu, tes paroles ont été entendues, et c'est à cause de tes paroles que je viens.
12Huan aman ka kiangah, Lau ken, Danial, theisiam ding leh na Pathian maa kiniamkhiak dinga, na lungtang na koihkip ni masapen akipan, na thute jakin a om hi; huan na thute jiaka hong ka hi.
13Le chef du royaume de Perse m'a résisté vingt et un jours; mais voici, Micaël, l'un des principaux chefs, est venu à mon secours, et je suis demeuré là auprès des rois de Perse.
13Himahleh Persia gam lalpan ni sawmnih leh khat kei hon doua; himahleh, ngaiin, Mikael lal liante laka khat kei honpanpih dingin a hongpaia; huailaiah Persia kumpipa kiangah ka om nilou ta hi.
14Je viens maintenant pour te faire connaître ce qui doit arriver à ton peuple dans la suite des temps; car la vision concerne encore ces temps-là.
14Huchiin ni nanung lam chianga na mite tunga hongtung ding bang ahia chih nang hon theisiam sak dia hong ka hi; mengmuhna lah ni tampi ading ahi lai ngala, chiin.
15Tandis qu'il m'adressait ces paroles, je dirigeai mes regards vers la terre, et je gardai le silence.
15Huan hiai thute banga ka kianga aman thu a gen khitin ka mai lei lam ka ngata, ka pau theikei.
16Et voici, quelqu'un qui avait l'apparence des fils de l'homme toucha mes lèvres. J'ouvris la bouche, je parlai, et je dis à celui qui se tenait devant moi: Mon seigneur, la vision m'a rempli d'effroi, et j'ai perdu toute vigueur.
16Huan, ngaiin, mi khat mite tapate toh kibangin ka mukte a honkhoih saka; huan ka kam kaa, thu ka gena ka maa dingpa kiangah, Aw ka TOUPA, mengmuhna jiakin ka lungkhamnate ka tungah hongkibunga, hatna ka neikei hi, ka chi a.
17Comment le serviteur de mon seigneur pourrait-il parler à mon seigneur? Maintenant les forces me manquent, et je n'ai plus de souffle.
17Bangchiin ahia hiai ka TOUPA sikhain hiai ka TOUPA toh a houlim theih ding? kei ka hihleh, keiah hatna a om kei paha, keiah leng hatna nutsiatin a om kei hi, chiin.
18Alors celui qui avait l'apparence d'un homme me toucha de nouveau, et me fortifia.
18Huailaiin mi khat mihing toh kibangin a honkhoih nawna, a honhatsakta hi.
19Puis il me dit: Ne crains rien, homme bien-aimé, que la paix soit avec toi! courage, courage! Et comme il me parlait, je repris des forces, et je dis: Que mon seigneur parle, car tu m'as fortifié.
19Huan aman, Aw nakpi taka it mipa, lau ken; na kiangah muanna om hen, hat takin om in; ahi, hat takin omin, a chi a. Huan aman ka kianga thu a gen khitin, ka hattaa; Ka TOUPAN thugen heh, ka chia a; nang lah na honhatsakta ngala, chiin.
20Il me dit: Sais-tu pourquoi je suis venu vers toi? Maintenant je m'en retourne pour combattre le chef de la Perse; et quand je partirai, voici, le chef de Javan viendra.
20Huan aman, Na kianga bang dinga hongpai ka hia na thei hia? huan tuin Persia lalpa kidoupih ding in ka kik nawn dinga; huchia ka pai khiak chiangin, ngaiin, Grik lalpa a hongpai ding.Himahleh thutak gelhnaa kigelh nang ka honhilh ding hi; huan kuamah hiaite kalha kei honlet pih a om kei uh, na lalpa Mikael chih ngallouh chiin.
21Mais je veux te faire connaître ce qui est écrit dans le livre de la vérité. Personne ne m'aide contre ceux-là, excepté Micaël, votre chef.
21Himahleh thutak gelhnaa kigelh nang ka honhilh ding hi; huan kuamah hiaite kalha kei honlet pih a om kei uh, na lalpa Mikael chih ngallouh chiin.