1Jésus vit, en passant, un homme aveugle de naissance.
1Huan, Jesun a pai kawmin a pian tunga kipan mittaw khat a mu a.
2Ses disciples lui firent cette question: Rabbi, qui a péché, cet homme ou ses parents, pour qu'il soit né aveugle?
2Huan, a nungjuiten a kiangah, Rabbi, mitto saa a pian kuan ahia thil hihkhial, hia mi hia, a nu leh a pan? a chi ua, a dong ua.
3Jésus répondit: Ce n'est pas que lui ou ses parents aient péché; mais c'est afin que les oeuvres de Dieu soient manifestées en lui.
3Jesun, Hiai min a hih khial kei, a nu leh a pan leng a hihkhail kei uh; Pathian nasepte a tung a latna ding ahi jaw.
4Il faut que je fasse, tandis qu'il est jour, les oeuvres de celui qui m'a envoyé; la nuit vient, où personne ne peut travailler.
4Sun a hihlaiin honsawlpa na I sep ding uhi; jan hi dekdekta ahi, huai hun chiangin kuamahin na a sem theikei ding uh.
5Pendant que je suis dans le monde, je suis la lumière du monde.
5Khovela ka om sungin khovel vak ka hi, a chi a, a dawnga.
6Après avoir dit cela, il cracha à terre, et fit de la boue avec sa salive. Puis il appliqua cette boue sur les yeux de l'aveugle,
6Huchibanga a gen khitin, leiah chil a sia a, chilin tungman a bawla, huan tungman tuh a mit ah a nuha, huan, a kiangah, Siloam dil ah vasil in, a chi a. (Siloam tuh, Sawl, chihna a hi)
7et lui dit: Va, et lave-toi au réservoir de Siloé nom qui signifie envoyé). Il y alla, se lava, et s'en retourna voyant clair.
7Huan, avapaia, a sila, mitvakin a hongkik nawnta hi.
8Ses voisins et ceux qui auparavant l'avaient connu comme un mendiant disaient: N'est-ce pas là celui qui se tenait assis et qui mendiait?
8Huchiin, a vengte leh tumaa khutdoha mumuten, Hiai mi tu kawma khutdoh dohpa ahi ka hia? a chi ua.
9Les uns disaient: C'est lui. D'autres disaient: Non, mais il lui ressemble. Et lui-même disait: C'est moi.
9Midangin, Amah ahi vo oi, a chi ua. Midangin, A hi kei, a kibatpih ahi jaw, a chi ua. Aman, Huai amah ka hi, a chi a.
10Ils lui dirent donc: Comment tes yeux ont-ils été ouverts?
10Huan, amau a kiangah, Na mit bangchin ahia a hong vak? a chi ua.
11Il répondit: L'homme qu'on appelle Jésus a fait de la boue, a oint mes yeux, et m'a dit: Va au réservoir de Siloé, et lave-toi. J'y suis allé, je me suis lavé, et j'ai recouvré la vue.
11Aman, Jesu a chih un tungman a bawla, ka mitah a nuih a, Siloam dil ah vahoh in silin, a honchi a, huchiin, ka vahoha, ka sil a, mitvakna ka muta ahi, a chi.
12Ils lui dirent: Où est cet homme? Il répondit: Je ne sais.
12Huan, amau a kiangah, Amah kaw om ahia? a chi ua. Aman, Ka theikei, a chi a.
13Ils menèrent vers les pharisiens celui qui avait été aveugle.
13Huai maa mittopa tuh Pharisaite kiangah a honpi ua.
14Or, c'était un jour de sabbat que Jésus avait fait de la boue, et lui avait ouvert les yeux.
14Jesun tungman a bawla, a mit a hihvak ni Khawlni ahi a.
15De nouveau, les pharisiens aussi lui demandèrent comment il avait recouvré la vue. Et il leur dit: Il a appliqué de la boue sur mes yeux, je me suis lavé, et je vois.
15Huchiin, Pharisaiten a mit a hongvak takdan a dong nawn ua. Aman a kiang uah, Ka mit ah tungman a koiha, ka sil, ka mu theita maimah hi, a chi a.
16Sur quoi quelques-uns des pharisiens dirent: Cet homme ne vient pas de Dieu, car il n'observe pas le sabbat. D'autres dirent: Comment un homme pécheur peut-il faire de tels miracles? Et il y eut division parmi eux.
16Huan, Pharisai khenkhatin, Huai mi tuh Khawlni a tan louh jiakin, Pathiana kipan ahi kei, a chi ua. Khenkhatin bel, Mi khialin bangchin hichi bang thillamdang a hih thei dia? a chi ua. Huan, a kikhen ua, a kilangta uh.
17Ils dirent encore à l'aveugle: Toi, que dis-tu de lui, sur ce qu'il t'a ouvert les yeux? Il répondit: C'est un prophète.
17Huan, mittopa kiangah, Na mit a hihvak, nang bangchi bangin amah na ngaihtuah? a chi nawn ua. Huan, aman, Jawlnei ahi, a chi a.
18Les Juifs ne crurent point qu'il eût été aveugle et qu'il eût recouvré la vue jusqu'à ce qu'ils eussent fait venir ses parents.
18Himahleh, Judaten a mit hongvak ta nu leh pa a sap masiah uh, mittaw a nahi hima, a mit a hongvakta chih, a tungtang thu a taksang kei uh.
19Et ils les interrogèrent, disant: Est-ce là votre fils, que vous dites être né aveugle? Comment donc voit-il maintenant?
19Huan, a nu leh a pa kiangah, Hiai mi, na tapa uh mitto saa piang ahi na chih uh ahi hia? Bangchin ahia tua a muh theih tak? Chiin a dong ua.
20Ses parents répondirent: Nous savons que c'est notre fils, et qu'il est né aveugle;
20Huan, a nu leh a pan. Hiai tuh ka tapa uh ahi chih ka thei uh, mitto sain a piang chih leng ka thei uh;
21mais comment il voit maintenant, ou qui lui a ouvert les yeux, c'est ce que nous ne savons. Interrogez-le lui-même, il a de l'âge, il parlera de ce qui le concerne.
21himahleh, bangchin ahia tua honmuh theih tak chih ka theikei uh, a mit hihvakpa leng ka thei sam kei uh; amah dong un; piching a hina; amah thu aman gen leh ake, a chi ua, a dawng uh.
22Ses parents dirent cela parce qu'ils craignaient les Juifs; car les Juifs étaient déjà convenus que, si quelqu'un reconnaissait Jésus pour le Christ, il serait exclu de la synagogue.
22Judate a kihtak jiak un a nu leh a pan tuh huai thute a gen uhi; Judaten, huai ma himin leng, Amah jaw Kris ahi, chia gum a om leh, kikhopna in a nong ding chih a lemsa chit ngal ua.
23C'est pourquoi ses parents dirent: Il a de l'âge, interrogez-le lui-même.
23Huai jiakin ahi, a nu leh a pan, Piching ahi, amah dong un, a chih uh.
24Les pharisiens appelèrent une seconde fois l'homme qui avait été aveugle, et ils lui dirent: Donne gloire à Dieu; nous savons que cet homme est un pécheur.
24Huchiin, mittopa a sam nawn ua, a kiangah, Pathian phatin hiai mi jaw mi khial ahi chih ka thei uh, a chi ua.
25Il répondit: S'il est un pécheur, je ne sais; je sais une chose, c'est que j'étais aveugle et que maintenant je vois.
25Huan, aman, Mi khial ahi hia hi lou ka theikei, thu khat ka thei, tumain ka mit a taw a, tuin ka mu theita hi, a chi a, a dawng a.
26Ils lui dirent: Que t'a-t-il fait? Comment t'a-t-il ouvert les yeux?
26Huan, amau a kiang ah, Na tungah bangchin ahia a hih? Na mit bangchin ahia a hihvak? a chi ua.
27Il leur répondit: Je vous l'ai déjà dit, et vous n'avez pas écouté; pourquoi voulez-vous l'entendre encore? Voulez-vous aussi devenir ses disciples?
27Huan, aman a kiang uah, Denin kon hilhta a ka, na thei nuam ngal kei ua; bang achia thei nuam nawn na hi ua? Nou leng a nungjuite hihsam na ut ua hia? Chiin, a dawng a.
28Ils l'injurièrent et dirent: C'est toi qui es son disciple; nous, nous sommes disciples de Moïse.
28Huan, amau atai ua, Nang amah nungjui na hi, kou jaw Mosi nungjuite ka hi uh.
29Nous savons que Dieu a parlé à Moïse; mais celui-ci, nous ne savons d'où il est.
29Pathianin Mosi a houpih chih ka thei uh, hiai mi phiangsan koia hongkipan ahia ka theihsak kei uh, a chi ua.
30Cet homme leur répondit: Il est étonnant que vous ne sachiez d'où il est; et cependant il m'a ouvert les yeux.
30Huan, huai min a kiang uah, Huaipen tak ahi, a lamdanna, koia hongkipan ahia na theih louh uh, kamit lah a hihvak ngei ngala.
31Nous savons que Dieu n'exauce point les pécheurs; mais, si quelqu'un l'honore et fait sa volonté, c'est celui là qu'il exauce.
31Pathianin mi khial thu a ngaikhe kei nak chih I thei uh; himahleh, kuapeuhin Pathian a limsaka, a deihlam a hih leh, Pathianin amah a ngaikhe nak hi.
32Jamais on n'a entendu dire que quelqu'un ait ouvert les yeux d'un aveugle-né.
32Khovel om tunga kipan kuaman mitto saa piang mit a hihvak nawn chih a kithei ngei kei.
33Si cet homme ne venait pas de Dieu, il ne pourrait rien faire.
33Hiai mi Pathian kianga pawt a hih keileh, bangmah a hih theikei ding, a chi a, a dawnga.
34Ils lui répondirent: Tu es né tout entier dans le péché, et tu nous enseignes! Et ils le chassèrent.
34Huan, amau a kiangah, Nang khial lumleta piang naka, nang non hilh vial maw? a chi ua, a dawng ua. Huchiin, amah tuh a delhkhe ta uh.
35Jésus apprit qu'ils l'avaient chassé; et, l'ayant rencontré, il lui dit: Crois-tu au Fils de Dieu?
35Huan, a delh khia uh chih Jesun a naja a; huan, a zong khia a, Pathian Tapa na gingta hia? a chi a.
36Il répondit: Et qui est-il, Seigneur, afin que je croie en lui?
36Huan, aman, Pu, amah kua ahia, ka gintak theihna din? a chi a, a dawnga.
37Tu l'as vu, lui dit Jésus, et celui qui te parle, c'est lui.
37Jesun a kiangah, Amah na mu khinta a, nang honhoupihpa ahi, a chi a.
38Et il dit: Je crois, Seigneur. Et il se prosterna devant lui.
38Huan, aman, Toupa, ka gingta hi, a chi a, amah a bia a.
39Puis Jésus dit: Je suis venu dans ce monde pour un jugement, pour que ceux qui ne voient point voient, et que ceux qui voient deviennent aveugles.
39Huan, Jesun, Thukhen dingin hiai khovel ah hong ka hi, mittawte a mit uh a hong vakna ding leh, mitvakte a mit uh a hongtawtna dingin, a chi a.
40Quelques pharisiens qui étaient avec lui, ayant entendu ces paroles, lui dirent: Nous aussi, sommes-nous aveugles?
40Huan, a kianga Pharisai omten, huai thu a jak un, a kiangah, Kou leng mittaw ka hi sam u maw? a chi ua.Huan, Jesun a kiang uah, Mittaw anahi tale uchiin khelhna na neikei ding uh, himahleh, Ka mu thei uh, tuin na chih jiakun na khelhna uh a om gige hi.
41Jésus leur répondit: Si vous étiez aveugles, vous n'auriez pas de péché. Mais maintenant vous dites: Nous voyons. C'est pour cela que votre péché subsiste.
41Huan, Jesun a kiang uah, Mittaw anahi tale uchiin khelhna na neikei ding uh, himahleh, Ka mu thei uh, tuin na chih jiakun na khelhna uh a om gige hi.