1Jésus leur adressa une parabole, pour montrer qu'il faut toujours prier, et ne point se relâcher.
1Huan, lungke louin a thum gige ding uh ahi chih theihna dingin akiang uah gentehna a gen a:
2Il dit: Il y avait dans une ville un juge qui ne craignait point Dieu et qui n'avait d'égard pour personne.
2Koilai khua hiamah thukhenmi khat a oma, huai min Pathian a lau keia, mihing leng a khawksa kei;
3Il y avait aussi dans cette ville une veuve qui venait lui dire: Fais-moi justice de ma partie adverse.
3huan, huai khuaah meithai khat a oma; aman, Ka lang tungah phu honlaksak in, chiin, a kiangah a hoh zihzeh a.
4Pendant longtemps il refusa. Mais ensuite il dit en lui-même: Quoique je ne craigne point Dieu et que je n'aie d'égard pour personne,
4Huan, amah tuh sawt khop a ut keia; himahleh, a nungin a lungsimin, Pathian lau louin mihing khawksa kei mah leng;
5néanmoins, parce que cette veuve m'importune, je lui ferai justice, afin qu'elle ne vienne pas sans cesse me rompre la tête.
5hiai meithaiin honhihbuai jiakin a phu ka lak sak mai ding, huchilouin jaw, a hong zihzeh leh a honhih gim ek kha ding, a chi a.
6Le Seigneur ajouta: Entendez ce que dit le juge inique.
6Huan, Toupa mahin, Thukhenmi diktatlou thugen ja un.
7Et Dieu ne fera-t-il pas justice à ses élus, qui crient à lui jour et nuit, et tardera-t-il à leur égard?
7A tunguah dohzou tadih mahleh leng a mitel, a sun a jana amah samte phu tuh Pathianin a lak sak kei dia hia?
8Je vous le dis, il leur fera promptement justice. Mais, quand le Fils de l'homme viendra, trouvera-t-il la foi sur la terre?
8Ka honhilh ahi, a phu uh a lak sak pah ding. Himahleh Mihing Tapa a hongpai hun chiangin leitungah tuabang ginna a honmu nadiam? a chi a.
9Il dit encore cette parabole, en vue de certaines personnes se persuadant qu'elles étaient justes, et ne faisant aucun cas des autres:
9Huan, mi diktat hih kigingta a, mi dang tengteng musit kuate hiam kiangah hiai gentehna thu leng a gen a:
10Deux hommes montèrent au temple pour prier; l'un était pharisien, et l'autre publicain.
10Mi nih Pathian biakin ah thum dingin a hoh tou ua; khat tuh Pharisai ahi a, khat tuh siahkhonmi ahi.
11Le pharisien, debout, priait ainsi en lui-même: O Dieu, je te rends grâces de ce que je ne suis pas comme le reste des hommes, qui sont ravisseurs, injustes, adultères, ou même comme ce publicain;
11Pharisai tuh a dinga, amah kiain hichibangin a thum a: Pathian, mi dang, a negute, dikloute, angkawmte bang ka hih louh jiak leh, hiai siahkhonmi bang leng ka hih louh jiakin na tungah ka kipak hi.
12je jeûne deux fois la semaine, je donne la dîme de tous mes revenus.
12Nipikal khat tengin nihvei an ka ngawl jel; ka neih teng sawm ah khat ka pe jela, a chi a.
13Le publicain, se tenant à distance, n'osait même pas lever les yeux au ciel; mais il se frappait la poitrine, en disant: O Dieu, sois apaisé envers moi, qui suis un pécheur.
13Siahkhonmin bel gamla taka dingin, van lam leng a dak ngam keia, Pathian, kei mi khial, ka tungah zahngai in, chiin, a awm a kitum a.
14Je vous le dis, celui-ci descendit dans sa maison justifié, plutôt que l'autre. Car quiconque s'élève sera abaissé, et celui qui s'abaisse sera élevé.
14Ka honhilh ahi, a masa sangin huai mipen tuh siam tangin a in ah a pai kheta. Kingaithupi peuh a niam ding ua, kingainiam tuh pahtawiin a om ding, a chi a.
15On lui amena aussi les petits enfants, afin qu'il les touchât. Mais les disciples, voyant cela, reprenaient ceux qui les amenaient.
15Huan, a khoih dingin a kiangah a naungekte uh a honpi ua; nungjuiten bel huai a muh tak un a natai ua.
16Et Jésus les appela, et dit: Laissez venir à moi les petits enfants, et ne les en empêchez pas; car le royaume de Dieu est pour ceux qui leur ressemblent.
16Himahleh, Jesun amau a sama, Naupang neute ka kiangah honpai sak unla, kham kei un, Pathian gam huchibang mite a ahi ngala.
17Je vous le dis en vérité, quiconque ne recevra pas le royaume de Dieu comme un petit enfant n'y entrera point.
17Chihtaktakin ka honhilh ahi, Kuapeuh Pathian gam naupang neuin a kipahpih banga kipahpih lou tuh a sungah alut keihial ding, a chi a.
18Un chef interrogea Jésus, et dit: Bon maître, que dois-je faire pour hériter la vie éternelle?
18Huan, vaihawmmi kuahiamin, a kiangah, Sinsakpa hoih, khantawn hinna tanna dingin bang ka hih dia? chiin, a donga.
19Jésus lui répondit: Pourquoi m'appelles-tu bon? Il n'y a de bon que Dieu seul.
19Huan, Jesun a kiangah, Bangdia hoih honchi? mi khat kia ngallou kuamah hoih a om kei, huai tuh Pathian ahi.
20Tu connais les commandements: Tu ne commettras point d'adultère; tu ne tueras point; tu ne déroberas point; tu ne diras point de faux témoignage; honore ton père et ta mère.
20Thupiakte na thei vo oi, Angkawm ken, Tualthat ken, Gu ken, Hek ken, Na nu leh pa pahtawi in, chihte, a chi a.
21J'ai, dit-il, observé toutes ces choses dès ma jeunesse.
21Huan, aman, Huai thu tengteng ka naupan chik a kipan ka jui jel, achia.
22Jésus, ayant entendu cela, lui dit: Il te manque encore une chose: vends tout ce que tu as, distribue- le aux pauvres, et tu auras un trésor dans les cieux. Puis, viens, et suis-moi.
22Huan, Jesun huai a jakin a kiangah, Tuin leng thil khat na sam hi; na neih tengteng juak inla, tagahte kiangah hawm in, huchiin vanah gou na nei ding; huan, hongpai inla, honjui in, a chi a.
23Lorsqu'il entendit ces paroles, il devint tout triste; car il était très riche.
23Aman bel, huai thute a jakin a lungkham mahmah a, a hauh mahmah jiakin.
24Jésus, voyant qu'il était devenu tout triste, dit: Qu'il est difficile à ceux qui ont des richesses d'entrer dans le royaume de Dieu!
24Huchiin, Jesun amah tuh a ena, Sum haute Pathian gama lut haksa na e:
25Car il est plus facile à un chameau de passer par le trou d'une aiguille qu'à un riche d'entrer dans le royaume de Dieu.
25Mi sumhau Pathian gama lut sangin sangawngsau phim bila lut suak a nuam jaw ahi, a chi a.
26Ceux qui l'écoutaient dirent: Et qui peut être sauvé?
26Huan, huai thu zaten, Huchi a hihin kua hotdamin a om thei dia? a chi ua.
27Jésus répondit: Ce qui est impossible aux hommes est possible à Dieu.
27Aman tuh, Mihing hih vual louh Pathian hih theih ahi, a chi a.
28Pierre dit alors: Voici, nous avons tout quitté, et nous t'avons suivi.
28Huan, Peterin, ngai in, kou ka in uh leh lou pai sanin kon jui ua, a chi a.
29Et Jésus leur dit: Je vous le dis en vérité, il n'est personne qui, ayant quitté, à cause du royaume de Dieu, sa maison, ou sa femme, ou ses frères, ou ses parents, ou ses enfants,
29Huan, aman, a kiang uah, Chih taktakin ka honhilh ahi, Kuapeuh Pathian gam jiaka, in hiam, ji hiam, unaute hiam, nu le pa hiam, tate hiam paisan photphot,
30ne reçoive beaucoup plus dans ce siècle-ci, et, dans le siècle à venir, la vie éternelle.
30tu dam sung mahmahin a sanga tam jaw mu lou ding kuamah a om kei, hun hongtung lai dinga khantawna hinna toh, a chi a.
31Jésus prit les douze auprès de lui, et leur dit: Voici, nous montons à Jérusalem, et tout ce qui a été écrit par les prophètes au sujet du Fils de l'homme s'accomplira.
31Huan, sawm leh nihte a kiangah api tuama, a kiang uah, Ngai un, Jerusalem khua a hoh tou ding i hi ua; jawlneite thu gelh tengteng Mihing Tapa tungah a tung ding.
32Car il sera livré aux païens; on se moquera de lui, on l'outragera, on crachera sur lui,
32Jentelte kiangah piakin a om ding a, nuihzabawlna din a zang ding uh, zumhuai takin a bawl ding ua, chil a siat ding uh;
33et, après l'avoir battu de verges, on le fera mourir; et le troisième jour il ressuscitera.
33Huan, a vo ding ua, a hihlum ding uh; huan, ni thum niin a thou nawn ding, a chi a.
34Mais ils ne comprirent rien à cela; c'était pour eux un langage caché, des paroles dont ils ne saisissaient pas le sens.
34Huan, huai thute himhim a theisiam kei ua, a thu gen tuh a lak uah selin a oma, bang gen ahia chih leng a theikei uh.
35Comme Jésus approchait de Jéricho, un aveugle était assis au bord du chemin, et mendiait.
35Huan, hichi ahi a, Jeriko khua a tun kuanin, mittaw kuahiam lam geiah khut dohin a na tu a;
36Entendant la foule passer, il demanda ce que c'était.
36huai min tuh mipi pai ging a ja a, bangchi thu a hitaa chih a donga.
37On lui dit: C'est Jésus de Nazareth qui passe.
37Huan amau, Nazaret Jesu a pai ahi chih a hilh ua.
38Et il cria: Jésus, Fils de David, aie pitié de moi!
38Huchiin, aman, Jesu, David Tapa, ka tungah zahngai in, chiin, a kikou a.
39Ceux qui marchaient devant le reprenaient, pour le faire taire; mais il criait beaucoup plus fort: Fils de David, aie pitié de moi!
39Huan, a masaten dai dingin a tai ua, himahleh, David Tapa, honhehpih in, chiin, a kinak kou semsem a.
40Jésus, s'étant arrêté, ordonna qu'on le lui amène; et, quand il se fut approché, il lui demanda:
40Huchiin, Jesu a dinga, a kianga honpi dingin thu a pia a;
41Que veux-tu que je te fasse? Il répondit: Seigneur, que je recouvre la vue.
41huan, a kiang a hongtun in, Na tungah bangchia ka hih ahia na deih? a chi a, a na donga. Huan, aman, Toupa, muh theih ka ut, a chi a.
42Et Jésus lui dit: Recouvre la vue; ta foi t'a sauvé.
42Huan, Jesun a kiangah, Mu thei ta in, na ginna na dampih ahi, a chi a.Huan, thakhatin a mu thei pahtaa, Pathian phat kawm jelin amah a juita a; huan, mi tengtengin, huai a muh un, Pathian a phat uh.
43A l'instant il recouvra la vue, et suivit Jésus, en glorifiant Dieu. Tout le peuple, voyant cela, loua Dieu.
43Huan, thakhatin a mu thei pahtaa, Pathian phat kawm jelin amah a juita a; huan, mi tengtengin, huai a muh un, Pathian a phat uh.