1En ces jours-là, une foule nombreuse s'étant de nouveau réunie et n'ayant pas de quoi manger, Jésus appela les disciples, et leur dit:
1Huai ni khawngin, mipi tampitak a hongom nawn ua, nek ding bangmah a neikei ua, aman a nungjuite a sama, a kiang uah,
2Je suis ému de compassion pour cette foule; car voilà trois jours qu'ils sont près de moi, et ils n'ont rien à manger.
2Mipi honte tuin ka kiangah ni thum a omta ua, nek ding bangmah a neih louh jiak un ka hehpih mahmah hi;
3Si je les renvoie chez eux à jeun, les forces leur manqueront en chemin; car quelques-uns d'entre eux sont venus de loin.
3Anngawlin a in uah pai sak leng lam kalah a bah kha ding uh; khenkhatte khol houh a hongpaina uh a gamla mahmah ngala, a chi a.
4Ses disciples lui répondirent: Comment pourrait-on les rassasier de pains, ici, dans un lieu désert?
4Huan, a nungjuiten, min hiai gamdai ah koia tanghouin ahia hiai khawngte a hihtai theih ding uh? chiin, amah a dawng ua.
5Jésus leur demanda: Combien avez-vous de pains? Sept, répondirent-ils.
5Huan, aman, Tanghouphel bangzah na nei ua? chiin, amau a donga. Huan, amau, Phel sagih, a chi ua.
6Alors il fit asseoir la foule par terre, prit les sept pains, et, après avoir rendu grâces, il les rompit, et les donna à ses disciples pour les distribuer; et ils les distribuèrent à la foule.
6Huan, mipite leia tu dingin thu a pia a; tanghouphel sagih a la-a, kipahthu a gen khitin a balkhama, ama ua lui dingin a nungjuite kiangah a piaa; huan, mipite ma ah a luita uh.
7Ils avaient encore quelques petits poissons, et Jésus, ayant rendu grâces, les fit aussi distribuer.
7Ngasa tawmchik leng a nei ua; aman vual a jawl a, huaite leng a ma ua lui dingin thu a pia a.
8Ils mangèrent et furent rassasiés, et l'on emporta sept corbeilles pleines des morceaux qui restaient.
8Huchin, a ne ua, a kham chiat ua; a khamval nen u leng bawm sagih dimin a luak uh.
9Ils étaient environ quatre mille. Ensuite Jésus les renvoya.
9Amau tuh sang li khawng ahi ua; huan, aman amaute a paisakta hi.
10Aussitôt il monta dans la barque avec ses disciples, et se rendit dans la contrée de Dalmanutha.
10Huan, amah tuh a nungjuite kiangah long ah a tuangpah ngala, Dalmanutha gam a tungta.
11Les pharisiens survinrent, se mirent à discuter avec Jésus, et, pour l'éprouver, lui demandèrent un signe venant du ciel.
11Huan, Pharisaite a hongsuak ua, amah zeetna dingin, amah laka van akipana chiamtehna zongin amah a selta uh.
12Jésus, soupirant profondément en son esprit, dit: Pourquoi cette génération demande-t-elle un signe? Je vous le dis en vérité, il ne sera point donné de signe à cette génération.
12Huan, amah tuh a lungsimin nakpiin a thum a, Bang achia tulai khangthakten chiamtehna zong uh ahia? Chihtaktakin ka hon hilh ahi, tulai khangthakte kiangah chiamtehna himhim piak ahi kei ding, a chi a.
13Puis il les quitta, et remonta dans la barque, pour passer sur l'autre bord.
13Huan, amaute a pai sana, long ah a tuang nawna, gal khat lamah a paita a.
14Les disciples avaient oublié de prendre des pains; ils n'en avaient qu'un seul avec eux dans la barque.
14Huan, a nungjuiten tanghou a tawi mangngilh ua, tanghouphel khat kia lou ngal longah tanghou dang himhim lah a nei ngal kei ua.
15Jésus leur fit cette recommandation: Gardez-vous avec soin du levain des pharisiens et du levain d'Hérode.
15Huan, aman, a kiang uah, Pharisaite silngou leh Herod silngou lakah kiveng unla, pilvang un, a chi a.
16Les disciples raisonnaient entre eux, et disaient: C'est parce que nous n'avons pas de pains.
16Huan, amau, Tanghou i nei het kei, chiin, a kingaihtuah ua.
17Jésus, l'ayant connu, leur dit: Pourquoi raisonnez-vous sur ce que vous n'avez pas de pains? Etes-vous encore sans intelligence, et ne comprenez-vous pas? Avez-vous le coeur endurci?
17Huan, Jesun huai a theihin, a kiang uah, Bangdia tanghou na neih louh jiakua kingaihtuah na hi ua? Tu nangawnin na theithei sam kei u-maw? theisiam sam loulai maw? na lungtang uh na taksakta ua hia?
18Ayant des yeux, ne voyez-vous pas? Ayant des oreilles, n'entendez-vous pas? Et n'avez-vous point de mémoire?
18Mit nei napiin na mu kei ua hia? bil nei napiin na za kei ua hia? Theigige lou maw?
19Quand j'ai rompu les cinq pains pour les cinq mille hommes, combien de paniers pleins de morceaux avez-vous emportés? Douze, lui répondirent-ils.
19Sangnga laka tanghouphel nga ka balkhap laiin a nen bawm bangzah ahia na luah dim uh? a chi a. Huan, amau a kiangah, Sawm leh nih, a chi uh.
20Et quand j'ai rompu les sept pains pour les quatre mille hommes, combien de corbeilles pleines de morceaux avez-vous emportées? Sept, répondirent-ils.
20Huan, sangli lak sagih ka balkhap laiin, a nen bawm bangzah ahia na luah dim uh? a chi a. Huan, amau a kiangah, Sagih, a chi ua.
21Et il leur dit: Ne comprenez-vous pas encore?
21Huan, aman, akiang uah, Tu nangawnin na theisiam kei lai uh maw? a chi a.
22Ils se rendirent à Bethsaïda; et on amena vers Jésus un aveugle, qu'on le pria de toucher.
22Huan, Bethsaida a hong tung ua. Huan, a kiangah mittaw a honpi ua, amah khoih dingin a ngen ua.
23Il prit l'aveugle par la main, et le conduisit hors du village; puis il lui mit de la salive sur les yeux, lui imposa les mains, et lui demanda s'il voyait quelque chose.
23Huan, aman mittaw khut a lena, khua a kipanin a pi khia a; huan, a mit ah chil a sia a, a tunga khut a koih khitin, Khua na mu thei hia? chiin a donga.
24Il regarda, et dit: J'aperçois les hommes, mais j'en vois comme des arbres, et qui marchent.
24Huan, a hondak khia a, Mihing ka mu a; singpai bangin ka mu, a chi a.
25Jésus lui mit de nouveau les mains sur les yeux; et, quand l'aveugle regarda fixement, il fut guéri, et vit tout distinctement.
25Huan, a mitah a khut a koih nawna, huan, aman a en gegu a, a hongdam maimah a, bangkim chiantakin a mutheita.
26Alors Jésus le renvoya dans sa maison, en disant: N'entre pas au village.
26Huan, Jesun, Khua ah leng lut ken, chiin, a in ah a paisakta.
27Jésus s'en alla, avec ses disciples, dans les villages de Césarée de Philippe, et il leur posa en chemin cette question: Qui dit-on que je suis?
27Huan, Jesu leh a nungjuite a hongpai jel ua, Kaisari Philipi khua te a hongtung ua; huan, pai kawmin a nungjuit kiangah, Miten kei kua ahi a honchi ua? chiin, a donga.
28Ils répondirent: Jean Baptiste; les autres, Elie, les autres, l'un des prophètes.
28Huan, amau, Baptispa Johan ahi, a honchi uh; midangin, Elija ahi, a honchi ua; khenkhatin bel, Jawlnei kua hiam ahi, a honchi uh, chiin, a hilh ua.
29Et vous, leur demanda-t-il, qui dites-vous que je suis? Pierre lui répondit: Tu es le Christ.
29Huan, aman, a kiang uah, A hihleh nou kei kua ahi non chi ua? chiin, a dong a, Peterin akiangah Kris tuh na hi, chiin, a dawnga.
30Jésus leur recommanda sévèrement de ne dire cela de lui à personne.
30Huan, aman a tanchin kuamah hilh louh ding a chi bikbek a.
31Alors il commença à leur apprendre qu'il fallait que le Fils de l'homme souffrît beaucoup, qu'il fût rejeté par les anciens, par les principaux sacrificateurs et par les scribes, qu'il fût mis à mort, et qu'il ressuscitât trois jours après.
31Huan, Mihing Tapain thil tampi a thuak dingte, upate, siampu lalte, laigelhmite deih louh a a om ding khawng, hihlupa a om ding khawng, ni thum nunga a thoh nawn ding khawng amaute a hilh panta a.
32Il leur disait ces choses ouvertement. Et Pierre, l'ayant pris à part, se mit à le reprendre.
32Huai thute tuh chian takin a gen ahi. Huan, Peterin amah a pi tuama, a tai a.
33Mais Jésus, se retournant et regardant ses disciples, réprimanda Pierre, et dit: Arrière de moi, Satan! car tu ne conçois pas les choses de Dieu, tu n'as que des pensées humaines.
33Amah bel a hongkihei a, a nungjuite munin, Peter a tai a, Setan, ka nungah pai in, Pathian thilte ngaihtuah louin, mihing thilte na ngaihtuah jaw ahi, a chi a.
34Puis, ayant appelé la foule avec ses disciples, il leur dit: Si quelqu'un veut venir après moi, qu'il renonce à lui-même, qu'il se charge de sa croix, et qu'il me suive.
34Huan, mipite, a nungjuite toh, a sam a, a kiang uah, Kuapeuhin honzuih a ut leh, amah kingaihsak louin, a kros puin honjui hen.
35Car celui qui voudra sauver sa vie la perdra, mais celui qui perdra sa vie à cause de moi et de la bonne nouvelle la sauvera.
35Kuapeuh ahinna humbit utin a tan dia; kuapeuh keimah jiak leh Tanchin Hoih jiaka a hinna tanin a humbit ding.
36Et que sert-il à un homme de gagner tout le monde, s'il perd son âme?
36Min khovel a pumin a nei henla, a hinna tan jel leh, amah adingin bang a phatuam dia?
37Que donnerait un homme en échange de son âme?
37Min a hinna tangdin bang a pe thei dia?Kuapeuh tulai khangthak angkawm leh thil gilou chingte laka keimah leh ka thu zumpih tuh, Mihing Tapain, angel siangthoute toh a Pathupinaa kivana a hong hun chiangin, huai mi tuh a honzumpih thuk sam ding, a chi a.
38Car quiconque aura honte de moi et de mes paroles au milieu de cette génération adultère et pécheresse, le Fils de l'homme aura aussi honte de lui, quand il viendra dans la gloire de son Père, avec les saints anges.
38Kuapeuh tulai khangthak angkawm leh thil gilou chingte laka keimah leh ka thu zumpih tuh, Mihing Tapain, angel siangthoute toh a Pathupinaa kivana a hong hun chiangin, huai mi tuh a honzumpih thuk sam ding, a chi a.