1Puis, ayant appelé ses douze disciples, il leur donna le pouvoir de chasser les esprits impurs, et de guérir toute maladie et toute infirmité.
1Huan, a nungjui sawm leh nihte a kiangah a sam a, a kiang uah dawi ninte tunga thuneihna a pia a, amau hawlkhe ding leh, damlouhna chiteng leh natna chiteng hihdam dingin.
2Voici les noms des douze apôtres. Le premier, Simon appelé Pierre, et André, son frère; Jacques, fils de Zébédée, et Jean, son frère;
2Huan, sawltak sawm leh nihte min tuh hiaite ahi: A masa penin Simon, Peter kichi leh a unau Andru te: Zebedai tapa Jakob leh a unau Johan te,
3Philippe, et Barthélemy; Thomas, et Matthieu, le publicain; Jacques, fils d'Alphée, et Thaddée;
3Philip leh Bartholomai te: Thoma te leh siahkhon Matthai te: Alphai tapa Jakob leh Thaddia te;
4Simon le Cananite, et Judas l'Iscariot, celui qui livra Jésus.
4Kanan mi Simon leh juausana mansakpa Juda Iskariot te.
5Tels sont les douze que Jésus envoya, après leur avoir donné les instructions suivantes: N'allez pas vers les païens, et n'entrez pas dans les villes des Samaritains;
5Huai sawmlehnihte tuh Jesun a sawl khia a, a kiang uah hichin thu a pia a; Jentelte lam ah pai kei unla, Samasi mite khua himhim ah leng lut kei un;
6allez plutôt vers les brebis perdues de la maison d'Israël.
6Ahihhangin Israel nam belam mangte kaingah pai jaw un.
7Allez, prêchez, et dites: Le royaume des cieux est proche.
7Huan, na pai un, vangam a hong naita, chiin, thu gen jel un.
8Guérissez les malades, ressuscitez les morts, purifiez les lépreux, chassez les démons. Vous avez reçu gratuitement, donnez gratuitement.
8Damloute hihdam unla, misite kaithou unla, phakte hihsiangthou unla; dawite hawlkhia un, a thawnin na mu ua, a thawnin pia un.
9Ne prenez ni or, ni argent, ni monnaie, dans vos ceintures;
9Na kawnggak uah khawng dangkaeng hiam, dangka hiam, dal dangka hiam tawi kei unla;
10ni sac pour le voyage, ni deux tuniques, ni souliers, ni bâton; car l'ouvrier mérite sa nourriture.
10zinna a dingin kawljal hiam, puannak nih hiam, khedap hiam, chiangkhun hiam tawi sam kei un; nasemmi tuh a nek ding mutak ahi ngala.
11Dans quelque ville ou village que vous entriez, informez-vous s'il s'y trouve quelque homme digne de vous recevoir; et demeurez chez lui jusqu'à ce que vous partiez.
11Huan, kholianah hiam, khoneu ah hiam na lutna peuh ua nou hontung sak tak mi ding zong khia unla, na pawt nawn mateng uh huai ah tuh tung kinken un.
12En entrant dans la maison, saluez-la;
12Huan, in a na lut ding un chibai buk un.
13et, si la maison en est digne, que votre paix vienne sur elle; mais si elle n'en est pas digne, que votre paix retourne à vous.
13Huan, in a mite tuh chibai buk tak ahih uleh na khamuanna thu uh a tunguah hongtung heh; a tak kei uleh na khamuanna thu uh na tunguah hongkik nawn heh.
14Lorsqu'on ne vous recevra pas et qu'on n'écoutera pas vos paroles, sortez de cette maison ou de cette ville et secouez la poussière de vos pieds.
14Huan, kuapeuh nou hon kipahpih lou a, na thu uleng a ngaihkhiak kei uleh, huai in a kipan hiam, huai a kipan hiam a na pawt chiang un, na khepek ua leivui tat khia un.
15Je vous le dis en vérité: au jour du jugement, le pays de Sodome et de Gomorrhe sera traité moins rigoureusement que cette ville-là.
15Chihtaktakin ka honhilh ahi, Thukhen ni chiangin huai khuate sangin Sodom leh Gomorra gam thuak ding tuh a dan a om zo ding.
16Voici, je vous envoie comme des brebis au milieu des loups. Soyez donc prudents comme les serpents, et simples comme les colombes.
16Ngaidih ua, nge laka belam om bangin ka honsawl khia ahi: huchiin, gul banga pila, vakhu banga poi khoih lou in om un.
17Mettez-vous en garde contre les hommes; car ils vous livreront aux tribunaux, et ils vous battront de verges dans leurs synagogues;
17Himahleh, mihing lakah pilvang un: vaihawmmite a honmansak ding-ua, kikhopnain bangah a honvuak ding jiakun;
18vous serez menés, à cause de moi, devant des gouverneurs et devant des rois, pour servir de témoignage à eux et aux païens.
18A hi, keimah jiakin gamukte leh kumpipate ma ah amaute leh Jentelte theihsakna dingin a honpi ding uh.
19Mais, quand on vous livrera, ne vous inquiétez ni de la manière dont vous parlerez ni de ce que vous direz: ce que vous aurez à dire vous sera donné à l'heure même;
19Himahleh, a honmatsak chiangun, Bang chi ding ahia, bang thu ka gen dia? chiin, lungkham kei un; na gen ding uh tuh a hun takin a hontheisak ding ahi ngala.
20car ce n'est pas vous qui parlerez, c'est l'Esprit de votre Père qui parlera en vous.
20A genpa tuh noumau na hi kei ding ua, na Pa uh Khain noumau ah a gen zo ding ahi ngal a.
21Le frère livrera son frère à la mort, et le père son enfant; les enfants se soulèveront contre leurs parents, et les feront mourir.
21Huan, hihlup dingin unaupa leh unaupa a kimansak ding ua, pan leng a ta a mansak ding; taten leng a nu leh a pate uh a dou ding uh, a hihlumsak ding uh.
22Vous serez haïs de tous, à cause de mon nom; mais celui qui persévérera jusqu'à la fin sera sauvé.
22Ka min jiakin mi tengteng huat na hi ding uh; himahleh, a tawp phaa thuak ngap peuhmah tuh hotdamin a om ding.
23Quand on vous persécutera dans une ville, fuyez dans une autre. Je vous le dis en vérité, vous n'aurez pas achevé de parcourir les villes d'Israël que le Fils de l'homme sera venu.
23Huchiin, hiai khuaa hon gawt chiangun, kho dangah taisan un; chihtaktakin ka honhilh ahi, Mihing Tapa a hongpai main Israel khuate tuh na na sik suak kei ding uh.
24Le disciple n'est pas plus que le maître, ni le serviteur plus que son seigneur.
24Nungjui a heutu tungah a om kei; sikha leng a pu tungah a om kei.
25Il suffit au disciple d'être traité comme son maître, et au serviteur comme son seigneur. S'ils ont appelé le maître de la maison Béelzébul, à combien plus forte raison appelleront-ils ainsi les gens de sa maison!
25Nungjui tuh a heutu banga a hongom leh, sikha tuh a pu banga a hongom tuh a hun e. In neipa bawn, Beelzibul a chih uleh, a inkuanpihte tuh nak chihna tel un chia;
26Ne les craignez donc point; car il n'y a rien de caché qui ne doive être découvert, ni de secret qui ne doive être connu.
26Huaijiakin, amaute kihta kei un; lang lou dinga sel bangmah a om kei, theih louh dinga im leng bangmah a om kei hi.
27Ce que je vous dis dans les ténèbres, dites-le en plein jour; et ce qui vous est dit à l'oreille, prêchez-le sur les toits.
27Miala nou ka honhilh vak ah na gen ding ua; bil bula na jak uh in tunga tuangin tangkoupih un.
28Ne craignez pas ceux qui tuent le corps et qui ne peuvent tuer l'âme; craignez plutôt celui qui peut faire périr l'âme et le corps dans la géhenne.
28Huan, sapum hihluma kha hihlum theiloute kihta kei unla; Gehenna a kha leh sapum hihmang theipa kihtajaw un.
29Ne vend-on pas deux passereaux pour un sou? Cependant, il n'en tombe pas un à terre sans la volonté de votre Père.
29Kawlgit nih dal dangka khatin a juak jel uh hi lou hiam? himahleh, a lak ua khat leng na Pa uh theih louhin lei ah a ke kei ding.
30Et même les cheveux de votre tête sont tous comptés.
30Na sam zangte uh nangawn leng sim vek ahi.
31Ne craignez donc point: vous valez plus que beaucoup de passereaux.
31Huaijiakin lau kei un; kawlgit tampi sangin na manpha jaw uh ahi.
32C'est pourquoi, quiconque me confessera devant les hommes, je le confesserai aussi devant mon Père qui est dans les cieux;
32Huchiin, mite maa hon gum peuhmah tuh, ka Pa van a ma ah ka gum sam ding.
33mais quiconque me reniera devant les hommes, je le renierai aussi devant mon Père qui est dans les cieux.
33Himahleh, kuapeuh mite maa honkitheihmohbawl tuh, ka Pa vana ma ah ka kitheihmohbawl sam ding.
34Ne croyez pas que je sois venu apporter la paix sur la terre; je ne suis pas venu apporter la paix, mais l'épée.
34Lei tungah lem lengsak dinga hongpai hiam honsa kei un; lem lengsak dinga hongpai ka hi kei a, namsau leng sak dinga hongpai ka hi jaw.
35Car je suis venu mettre la division entre l'homme et son père, entre la fille et sa mère, entre la belle-fille et sa belle-mère;
35Mi a pa dousak dingin, tanu a nu dousak dingin, mou a nu dousak dinga hongpai ka hi.
36et l'homme aura pour ennemis les gens de sa maison.
36Mi a melma tuh amah inkuanpih te laka mi mah ahi ding.
37Celui qui aime son père ou sa mère plus que moi n'est pas digne de moi, et celui qui aime son fils ou sa fille plus que moi n'est pas digne de moi;
37Kuapeuh a nu hiam, a pa hiam, kei sanga it jaw tuh, ka mi hi tak ahi kei; kuapeuh a tanu hiam a tapa hiam kei sanga it jaw leng, ka mi hi tak ahi kei.
38celui qui ne prend pas sa croix, et ne me suit pas, n'est pas digne de moi.
38Kuapeuh a kros pua honjui lou tuh ka mi hi tak ahi kei.
39Celui qui conservera sa vie la perdra, et celui qui perdra sa vie à cause de moi la retrouvera.
39Kuapeuh a hinna muin a tan dinga, keimah jiaka a hinna tanin a mu ding.
40Celui qui vous reçoit me reçoit, et celui qui me reçoit, reçoit celui qui m'a envoyé.
40Kuapeuh nou honkipahpihin kei honkipahpih ahi a, kuapeuh kei honkipahpih tuh a honsawlpa kipahpih ahi.
41Celui qui reçoit un prophète en qualité de prophète recevra une récompense de prophète, et celui qui reçoit un juste en qualité de juste recevra une récompense de juste.
41Kuapeuh jawlnei tuh jawlnei a hih jiaka kipahpihin jawlnei kipahman a mu ding; kuapeuh mi diktat tuh mi diktat a hih jiaka kipahpihin mi diktat kipahman a mu ding.Huan, kuapeuh, hiai mi neu chikte laka khat kianga, nungjui a hih jiaka tuisik nou khat kia pia leng, chihtaktakin ka honhilh ahi. A kipahman uh a tan kei hial ding uh, a chi a.
42Et quiconque donnera seulement un verre d'eau froide à l'un de ces petits parce qu'il est mon disciple, je vous le dis en vérité, il ne perdra point sa récompense.
42Huan, kuapeuh, hiai mi neu chikte laka khat kianga, nungjui a hih jiaka tuisik nou khat kia pia leng, chihtaktakin ka honhilh ahi. A kipahman uh a tan kei hial ding uh, a chi a.