1Jésus, prenant la parole, leur parla de nouveau en paraboles, et il dit:
1Huan, Jesu'n, amaute a houpih a, a kiang uah gentehna thu a gen nawn a,
2Le royaume des cieux est semblable à un roi qui fit des noces pour son fils.
2Vangam tuh kumpipa kua hiam a tapa a dia kitenna ankuang lui toh teh ahi.
3Il envoya ses serviteurs appeler ceux qui étaient invités aux noces; mais ils ne voulurent pas venir.
3Huan, kitenna ankuang um dia achialte tuh sam ding in a sikhate a sawl a, himahleh, a hong nuamkei uh.
4Il envoya encore d'autres serviteurs, en disant: Dites aux conviés: Voici, j'ai préparé mon festin; mes boeufs et mes bêtes grasses sont tués, tout est prêt, venez aux noces.
4Huan, aman, Ka chialte kiang ah, Ngai dih ua, ka ankuang ka manta; ka bawngtalte keh ka gan vak thaute ka gou a, bangteng a manta hi; kitenna ankuang um ding in hongpaita un, chi un, chi in, a sikha dangte a sawl nawn a.
5Mais, sans s'inquiéter de l'invitation, ils s'en allèrent, celui-ci à son champ, celui-là à son trafic;
5Himahleh, a na limsakkei ua, a pai mang ua, khat tuh a lou ah a kuan a, khat tuh a sumsinna ah;
6et les autres se saisirent des serviteurs, les outragèrent et les tuèrent.
6mi dangte'n a sikhate a man ua, zumhuai tak in a bawl ua, a hihlumta mai ua.
7Le roi fut irrité; il envoya ses troupes, fit périr ces meurtriers, et brûla leur ville.
7Huchi in, kumpipa tuh a thangpaita a; a sepaih hon a sawl a, huai tualthatte a hihmang a, a khua uh leng a halsakta.
8Alors il dit à ses serviteurs: Les noces sont prêtes; mais les conviés n'en étaient pas dignes.
8Huan, a sikhate kiang ah, Kitenna ankuang man a hita, ka chialte lah ne tak a hikei uh.
9Allez donc dans les carrefours, et appelez aux noces tous ceux que vous trouverez.
9Huaiziak in, lamkathuamte khawng ah pai unla, mi na muh peuhpeuh uh kitenna ankuang um ding in chial un, a chi a.
10Ces serviteurs allèrent dans les chemins, rassemblèrent tous ceux qu'ils trouvèrent, méchants et bons, et la salle des noces fut pleine de convives.
10Huchi in, huai sikhate a pawt ua, lamkathuam khawng a vapai in, a muh peuhmah uh, migilou leh mihoihte leng, a pikhawmvek ua: huchi in, kitenna dantan tuh mi chialte in a hong dimta a.
11Le roi entra pour voir ceux qui étaient à table, et il aperçut là un homme qui n'avait pas revêtu un habit de noces.
11Himahleh, kumpipa tuh mi chialte en ding a a hong lut leh, kitenna puan silhlou mi khat huai ah a mu a;
12Il lui dit: Mon ami, comment es-tu entré ici sans avoir un habit de noces? Cet homme eut la bouche fermée.
12Huchi in, a kiang ah, Lawm, bangchidan ahia, kitenna puan silhlou ahiai lai a nong lut? a chi a. Huan, amah tuh a dai dide a.
13Alors le roi dit aux serviteurs: Liez-lui les pieds et les mains, et jetez-le dans les ténèbres du dehors, où il y aura des pleurs et des grincements de dents.
13Huan, kumpipa'n a sikhate kiang ah, A khut leh a khe gak unla, polam mial ah paikhia un; huailai ah kah leh hagawi a om ding, a chi.
14Car il y a beaucoup d'appelés, mais peu d'élus.
14Chialte tuh tampi ahi ua, telte jaw tawmchik ahi uh, a chi a.
15Alors les pharisiens allèrent se consulter sur les moyens de surprendre Jésus par ses propres paroles.
15Huailai in Pharisaite a thugen a mat theihna dingdan a vakikum ua.
16Ils envoyèrent auprès de lui leurs disciples avec les hérodiens, qui dirent: Maître, nous savons que tu es vrai, et que tu enseignes la voie de Dieu selon la vérité, sans t'inquiéter de personne, car tu ne regardes pas à l'apparence des hommes.
16Huan, amau tuh a nungjuite uleh Herod pawlte a kiang ah a sawl ua, huai mite'n tuh, Sinsakpa, mi diktak na hi a, diktak in Pathian lam thu na hilh a, poisak tuan kuamah na neikei chih ka thei uh; kuamah khentuam na neikei a.
17Dis-nous donc ce qu'il t'en semble: est-il permis, ou non, de payer le tribut à César?
17Huaijiak in, bangchi na sa a? hon hilh di aw? Kaisar kiang a siah tawi a siang hia sianglou? A chi ua.
18Jésus, connaissant leur méchanceté, répondit: Pourquoi me tentez-vous, hypocrites?
18Himahleh, Jesu'n a gitlouhdan uh a nathei a, Lepchiahte aw, bangdia hon ze-et na hi ua?
19Montrez-moi la monnaie avec laquelle on paie le tribut. Et ils lui présentèrent un denier.
19Siahsum tuh honla un, a chi a. Huan, a kiang ah makhai a honla ua.
20Il leur demanda: De qui sont cette effigie et cette inscription?
20Huan, aman a kiang uah, Hiai kua lim leh kua min ahia? A chi a.
21De César, lui répondirent-ils. Alors il leur dit: Rendez donc à César ce qui est à César, et à Dieu ce qui est à Dieu.
21Amau tuh a kiang ah, Kaisar a, a chi ua. Huan, aman a kiang uah, A hih nung, Kaisar thilte Kaisar kiang ah pia unla, Pathian thilte Pathian kiang ah peta unla, a chi a.
22Etonnés de ce qu'ils entendaient, ils le quittèrent, et s'en allèrent.
22Huai a jak un lamdang a sa mahmah ua, amah a paisan ua, a paimangta uh.
23Le même jour, les sadducéens, qui disent qu'il n'y a point de résurrection, vinrent auprès de Jésus, et lui firent cette question:
23Huai ni mah in, Saddukaite, thohnawnna a omkei chite, a kiang ah a hong ua;
24Maître, Moïse a dit: Si quelqu'un meurt sans enfants, son frère épousera sa veuve, et suscitera une postérité à son frère.
24a kiang ah, Sinsakpa, Mosi in, Mi ta neilou in si leh, a unaupa'n a ji luah in a unaupa a di'n chi a khah sak ding ahi, a chi a.
25Or, il y avait parmi nous sept frères. Le premier se maria, et mourut; et, comme il n'avait pas d'enfants, il laissa sa femme à son frère.
25A hi, ka lak uah sal sagih a om ua; a upapen in ji a nei a, a si a, huan, chi a khahlouh jiak in a ji tuh a unaupa luah ding in a nutsiat a;
26Il en fut de même du second, puis du troisième, jusqu'au septième.
26huchimah bang in nihna in a luah a, thumna in a luah lai a, sagihna tan in a luah chiat ua.
27Après eux tous, la femme mourut aussi.
27Huan, a vek ua a sih nung un numei mah leng a sita a.
28A la résurrection, duquel des sept sera-t-elle donc la femme? Car tous l'ont eue.
28Huchi in, thohnawnna ah amau sagihte lak ah kua pen ji ahi dia? a vek un lah a nei chiat ngal ua, chi in, a dong ua.
29Jésus leur répondit: Vous êtes dans l'erreur, parce que vous ne comprenez ni les Ecritures, ni la puissance de Dieu.
29Jesu'n a kiang uah, Laisiangthou leh Pathian thilhihtheihna na theihlouh jiak un na ngai khial nak uhi.
30Car, à la résurrection, les hommes ne prendront point de femmes, ni les femmes de maris, mais ils seront comme les anges de Dieu dans le ciel.
30Thohnawnna ah ji leh pasal a kitenna om nawnkei a, van a angelte bang ahi zota ding uh.
31Pour ce qui est de la résurrection des morts, n'avez-vous pas lu ce que Dieu vous a dit:
31Ahihhang in, misi thohnawnna thu Pathian in na kiang ua a gen na simkei ua hia?
32Je suis le Dieu d'Abraham, le Dieu d'Isaac, et le Dieu de Jacob? Dieu n'est pas Dieu des morts, mais des vivants.
32Kei Abraham Pathian, Isaak Pathian, Jakob Pathian ka hi, chi in, Pathian jaw misi Pathian a hikei a, mihing Pathian ahi jaw, a chi a, a dawng a.
33La foule, qui écoutait, fut frappée de l'enseignement de Jésus.
33Huan, mipite'n huai a jak un a thuhilh tuh lamdang a sa mahmah ua.
34Les pharisiens, ayant appris qu'il avait réduit au silence les sadducéens, se rassemblèrent,
34Pharisaite'n bel, Jesu'n Saddukaite a selkhia chih a zak un a kikhawmta ua.
35et l'un d'eux, docteur de la loi, lui fit cette question, pour l'éprouver:
35Huan, a lak ua dansiammi khat in, amah ze-et in thu a dong a,
36Maître, quel est le plus grand commandement de la loi?
36Sinsakpa, dan thu ah bang thupiak pen ahia thupipen? chi in,
37Jésus lui répondit: Tu aimeras le Seigneur, ton Dieu, de tout ton coeur, de toute ton âme, et de toute ta pensée.
37Huan, aman a kiang ah, Toupa na Pathian tuh na lungtang tengteng in, na kha tengteng in, na lungsim tengteng in na it ding ahi, chih.
38C'est le premier et le plus grand commandement.
38Huai tuh thupiak thupipen leh poimoh pen ahi.
39Et voici le second, qui lui est semblable: Tu aimeras ton prochain comme toi-même.
39Huan, a zom in, a kibatpih tuh hiai ahi, Nangmah na ki-it bang in na vengte leng na it ding ahi, chih.
40De ces deux commandements dépendent toute la loi et les prophètes.
40Huai thupiak nih ah dan thu leh jawlneite thu tengteng a kikhaikhawm vek ahi, a chi a.
41Comme les pharisiens étaient assemblés, Jésus les interrogea,
41Huan, Pharisaite a kikhoplai un. Jesu'n amaute thu a dong a.
42en disant: Que pensez-vous du Christ? De qui est-il fils? Ils lui répondirent: De David.
42Kris tuh bangchi na sa ua? kua tapa ahia? A chi a. Amau tuh a kiang ah, David tapa, a chi ua.
43Et Jésus leur dit: Comment donc David, animé par l'Esprit, l'appelle-t-il Seigneur, lorsqu'il dit:
43Aman tuh a kiang uah, Bangchidan in ahia David in Kha a amah Toupa, a chih a.
44Le Seigneur a dit à mon Seigneur: Assieds-toi à ma droite, Jusqu'à ce que je fasse de tes ennemis ton marchepied?
44Toupa'n, ka Toupa kiang ah, Na melmate na khepek nuai a ka koih ka taklam ah tu in, chia, a chih?
45Si donc David l'appelle Seigneur, comment est-il son fils?
45David in amah, Toupa, a chih ngal leh, bangchin a tapa ahi dia? a chi a.Huan, kuamah in kam khat in leng a mah a dawng theikei ua, huai ni a kipan tuh kuamah in thu dang himhim a dong ngam nawnta kei uh.
46Nul ne put lui répondre un mot. Et, depuis ce jour, personne n'osa plus lui proposer des questions.
46Huan, kuamah in kam khat in leng a mah a dawng theikei ua, huai ni a kipan tuh kuamah in thu dang himhim a dong ngam nawnta kei uh.