1Alors le royaume des cieux sera semblable à dix vierges qui, ayant pris leurs lampes, allèrent à la rencontre de l'époux.
1Huaihun chiang in vangam tuh nungak siangthou sawm, a khawnvak uh tawi a mouneipa dawn ding a pawtte toh teh a hita ding.
2Cinq d'entre elles étaient folles, et cinq sages.
2Huchi in a lak ua mi nga a hai ua, nga a pil uh.
3Les folles, en prenant leurs lampes, ne prirent point d'huile avec elles;
3A haite'n a khawnvakte uh a tawi un, a tui leng a tawi ngalkei ua;
4mais les sages prirent, avec leurs lampes, de l'huile dans des vases.
4a pilte'n bel a khawnvakte uh a tawi un, a um ah a tui leng a tawi uh.
5Comme l'époux tardait, toutes s'assoupirent et s'endormirent.
5Huan, mou neipa tuh a hong zekai jiak in a vek un a lusu ua, a na ihmuta ua.
6Au milieu de la nuit, on cria: Voici l'époux, allez à sa rencontre!
6Huan, janlai tak in, Ngai dih uh mouneipa a hong e: a dawn ding in hong pawt un: chi in, kikou ging a hong omta a.
7Alors toutes ces vierges se réveillèrent, et préparèrent leurs lampes.
7Huaitak in nungak siangthoute tuh a thou vek ua, a khawnvakte uh tuh a kem ua.
8Les folles dirent aux sages: Donnez-nous de votre huile, car nos lampes s'éteignent.
8Huan, a haite'n, a pilte kiang ah, Na khawnvaktui uh hon pe sam un; ka khawnvak uh mit din a kisa, a chi ua.
9Les sages répondirent: Non; il n'y en aurait pas assez pour nous et pour vous; allez plutôt chez ceux qui en vendent, et achetez-en pour vous.
9Himahleh, a pilte'n, Kou leh nou a ding in a kiching kei ding; a juakte kiang ah pai unla, lei jaw un, chi in, a dawng ua,
10Pendant qu'elles allaient en acheter, l'époux arriva; celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui dans la salle des noces, et la porte fut fermée.
10Huan, lei ding a a paimang kal un mouneipa tuh a hong tungta a; huchi in, a mansate tuh amah toh kitenna ankuang um ding in a lut ua; huan, kongkhak a khakta uh.
11Plus tard, les autres vierges vinrent, et dirent: Seigneur, Seigneur, ouvre-nous.
11Huai nung in nungak siangthou dangte leng a hongtung ua, Toupa, Toupa, hon hon in, a chi uh:
12Mais il répondit: Je vous le dis en vérité, je ne vous connais pas.
12Himahleh aman tuh, Chihtaktakin ka hon hilh ahi, ka hon thei ngeikei, a chi a, a dawng a.
13Veillez donc, puisque vous ne savez ni le jour, ni l'heure.
13Huchi in, ki ging un, a ni leh a hun na theihlouh jiak un.
14Il en sera comme d'un homme qui, partant pour un voyage, appela ses serviteurs, et leur remit ses biens.
14Mi, gam dang a pai dia kisa, a sikhate sam a, a sumte a kiang ua kemsak bang ahi ngal a:
15Il donna cinq talents à l'un, deux à l'autre, et un au troisième, à chacun selon sa capacité, et il partit. Aussitôt
15Sikha khat kiang ah talent nga a pia a, sikha dang kiang ah talent nih a pia a, sikha dang kiang ah talent khat a pia a; a hih theih hun dingdan chiat un a pia a; huan, a paita a.
16celui qui avait reçu les cinq talents s'en alla, les fit valoir, et il gagna cinq autres talents.
16Huan, talent nga mupa tuh huai in a vasumsin pah a, talent nga dang a mu kheta a,
17De même, celui qui avait reçu les deux talents en gagna deux autres.
17Huchimah bang in talent nih mupa'n leng talent nih dang a mu kheta a.
18Celui qui n'en avait reçu qu'un alla faire un creux dans la terre, et cacha l'argent de son maître.
18Talent khat mupa bel a va kuan a, lei a tou a, a pu dangka a selgu zota.
19Longtemps après, le maître de ces serviteurs revint, et leur fit rendre compte.
19Huan, sawtpi nung in huai sikhate pu tuh a hongpai a, a mau toh a sum tanchin a hihfelta hi.
20Celui qui avait reçu les cinq talents s'approcha, en apportant cinq autres talents, et il dit: Seigneur, tu m'as remis cinq talents; voici, j'en ai gagné cinq autres.
20Huan, talent nga mupa a hongpai a, talent nga dang a hon tawi a, Pu, nang talent nga non kemsak a; en dih; talent nga dang ka mukhia e, a chi a.
21Son maître lui dit: C'est bien, bon et fidèle serviteur; tu as été fidèle en peu de chose, je te confierai beaucoup; entre dans la joie de ton maître.
21A pu'n a kiang ah, Sikha hoih leh muanhuai, na hih hoih hi, tawmchik tungah na muanhuai a, tampi tungah ka hon omsak ding; na pu kipahna ah lut in, a chi a.
22Celui qui avait reçu les deux talents s'approcha aussi, et il dit: Seigneur, tu m'as remis deux talents; voici, j'en ai gagné deux autres.
22Huan, talent nih mupa leng a hongpai a, Pu, nang talent nih non kemsak a; en dih, talent nih dang ka mukhia e, a chi a.
23Son maître lui dit: C'est bien, bon et fidèle serviteur; tu as été fidèle en peu de chose, je te confierai beaucoup; entre dans la joie de ton maître.
23A pu'n a kiang ah, Sikha hoih leh muanhuai, na hihhoih e, tawmchik tungah na muanhuai a, tampi tungah ka hon omsak ding; na pu kipahna ah lut in, a chi a.
24Celui qui n'avait reçu qu'un talent s'approcha ensuite, et il dit: Seigneur, je savais que tu es un homme dur, qui moissonnes où tu n'as pas semé, et qui amasses où tu n'as pas vanné;
24Huan, talent khat mupa leng a hongpai a, Pu, mi chihhakpi na hi chih ka hon thei a; na tuhlouhna ah leng na at nak, na thehlouhna ah leng na khawm nak ahi;
25j'ai eu peur, et je suis allé cacher ton talent dans la terre; voici, prends ce qui est à toi.
25huaiziak in ka lau a, ka vapai a, na talent lei ah ka selgu a; en in, nang a ngei na mu nawn hi, a chi a.
26Son maître lui répondit: Serviteur méchant et paresseux, tu savais que je moissonne où je n'ai pas semé, et que j'amasse où je n'ai pas vanné;
26A pu'n a kiang ah, Sikha gilou leh zongjaw, ka tuh louhna ah leng ka at a, ka thehlouhna ah leng ka khawm nak chih na thei maw?
27il te fallait donc remettre mon argent aux banquiers, et, à mon retour, j'aurais retiré ce qui est à moi avec un intérêt.
27Huchi ahih ngal leh ka dangka sumsinte kiang a na koihtak ding hi a, huchia, ka hongpai a kei a tuh a pung toh ka muh nawn ding ahi veleh.
28Otez-lui donc le talent, et donnez-le à celui qui a les dix talents.
28Huaiziak in a talent khat laksak unla, talent sawm neipa kiang ah pia un.
29Car on donnera à celui qui a, et il sera dans l'abondance, mais à celui qui n'a pas on ôtera même ce qu'il a.
29Kuapeuh a nei tuh piak behlap ahi ding a, a hong hau ding; kuapeuh a neilou tuh a neih sun nangawn laksak ahi ding.
30Et le serviteur inutile, jetez-le dans les ténèbres du dehors, où il y aura des pleurs et des grincements de dents.
30Huan, sikha phatuamlou tuh polam mial ah paikhia un, huai ah kah leh hagawi a om ding, a chi a, a dawng a.
31Lorsque le Fils de l'homme viendra dans sa gloire, avec tous les anges, il s'assiéra sur le trône de sa gloire.
31Ahihhang in, Mihing Tapa, a angelte tengteng toh, a thupina a kivan a a hongpai hun chiang in, a thupina tutphah ah a tu dia;
32Toutes les nations seront assemblées devant lui. Il séparera les uns d'avec les autres, comme le berger sépare les brebis d'avec les boucs;
32a ma ah nam chih a kikhawm ding ua; belam chingpa'n kel lak a a belamte a khenkhia bang in amau tuh a khenkhe ding:
33et il mettra les brebis à sa droite, et les boucs à sa gauche.
33belamte tuh a taklam ah a koih ding a, kelte tuh a veilam ah a koih ding.
34Alors le roi dira à ceux qui seront à sa droite: Venez, vous qui êtes bénis de mon Père; prenez possession du royaume qui vous a été préparé dès la fondation du monde.
34Huai hun chiang in Kumpipa'n a taklam a mite kiang ah, Ka Pa deihsakte aw, hongpai unla, khovel siam chil a pata nou a dia gam bawlsa luah un;
35Car j'ai eu faim, et vous m'avez donné à manger; j'ai eu soif, et vous m'avez donné à boire; j'étais étranger, et vous m'avez recueilli;
35ka gil a kial in, nou nek ding non pia ua; ka dang a tak in, dawn ding non pia uh; mikhual ka hih in non zintun ua;
36j'étais nu, et vous m'avez vêtu; j'étais malade, et vous m'avez visité; j'étais en prison, et vous êtes venus vers moi.
36vuaktang ka hih in, puan non silhsak uh; ka chi a nat in, ka kiang a na hong jiak un, a chi ding.
37Les justes lui répondront: Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim, et t'avons-nous donné à manger; ou avoir soif, et t'avons-nous donné à boire?
37Huai hun chiang in, mi diktatte'n, Toupa, Chik in ahia gilkial a kon muh ua nek ding kon piak uh? dangtak a kon muh ua, dawn ding kon piak uh?
38Quand t'avons-nous vu étranger, et t'avons-nous recueilli; ou nu, et t'avons-nous vêtu?
38Chik in ahia mikhual a kon muh ua, kon zintun uh? vuaktang a kon muh ua, puan kon silhsak uh?
39Quand t'avons-nous vu malade, ou en prison, et sommes-nous allés vers toi?
39Chik in ahia china in hiam suangkulh ah hiam kon muh ua, na kiang a ka hong uh? chi in, a dong ding uh.
40Et le roi leur répondra: Je vous le dis en vérité, toutes les fois que vous avez fait ces choses à l'un de ces plus petits de mes frères, c'est à moi que vous les avez faites.
40Huan, Kumpipa'n a kiang uah, Chihtaktakin ka hon holh ahi, Hiai ka unau neupente lak a mi khat tung a na hih uh tuh, ka tung a hih na hi uh, chi in, a dawng ding.
41Ensuite il dira à ceux qui seront à sa gauche: Retirez-vous de moi, maudits; allez dans le feu éternel qui a été préparé pour le diable et pour ses anges.
41Huaikhit in, a veilam a mite kiang ah leng, Hamsiat thuakte aw, khantawn mei diabol leh a sawltakte dia a bawl uah hon paimangsan un;
42Car j'ai eu faim, et vous ne m'avez pas donné à manger; j'ai eu soif, et vous ne m'avez pas donné à boire;
42ka gil a kial in, nou nek ding non pekei ua; ka dang a tak in, dawn ding non pekei ua;
43j'étais étranger, et vous ne m'avez pas recueilli; j'étais nu, et vous ne m'avez pas vêtu; j'étais malade et en prison, et vous ne m'avez pas visité.
43mikhual ka hih in, non zintunkei uh; vuaktang ka hih in, puan non silhsakkei ua; china leh suangkulh a ka om in, non vehlouh jiak un, a chi ding.
44Ils répondront aussi: Seigneur, quand t'avons-nous vu ayant faim, ou ayant soif, ou étranger, ou nu, ou malade, ou en prison, et ne t'avons-nous pas assisté?
44Huai hun chiang in amau leng, Toupa, chik in ahia gilkial ahiam, vuaktang in hiam, china in hiam, suangkulh ah hiam kon muh ua, na kon sepsaklouh uh? chi in a dong ding uh,
45Et il leur répondra: Je vous le dis en vérité, toutes les fois que vous n'avez pas fait ces choses à l'un de ces plus petits, c'est à moi que vous ne les avez pas faites.
45Huan, aman a kiang uah, Chihtaktakin ka hon hilh ahi, Hiai mi neupente lak a mi khat tung a na hihlouh utuh ka tung a hihlou na hi uh, chi in, a dawng ding.Huan, huaite khantawn gawtna ah a pai ding ua; mi diktatte tuh khantawn hinna ah a pai ding uh, a chi a.
46Et ceux-ci iront au châtiment éternel, mais les justes à la vie éternelle.
46Huan, huaite khantawn gawtna ah a pai ding ua; mi diktatte tuh khantawn hinna ah a pai ding uh, a chi a.