French 1910

Paite

Matthew

8

1Lorsque Jésus fut descendu de la montagne, une grande foule le suivit.
1Huan, tanga kipana a hongpai suk nungin mipi thupitakin amah a juita ua,
2Et voici, un lépreux s'étant approché se prosterna devant lui, et dit: Seigneur, si tu le veux, tu peux me rendre pur.
2Huan, ngaiin, a kiangah phak a hongpai a, Toupa, na ut leh na honhih siangthou thei hi, chiin, chibai a buk a.
3Jésus étendit la main, le toucha, et dit: Je le veux, sois pur. Aussitôt il fut purifié de sa lèpre.
3Huan, Jesun a sawka, a khoih a, Ka ut hi, na siangthouta in, a chi a. Huan, thakhatin a phak tuh a hongsiangthou pah ngala.
4Puis Jésus lui dit: Garde-toi d'en parler à personne; mais va te montrer au sacrificateur, et présente l'offrande que Moïse a prescrite, afin que cela leur serve de témoignage.
4Huan, Jesun a kiangah, Kuamah hilhlou dingin pilvang in, ahihhangin siampu kiangah vakilak inla, Mosiin thilpiak ding a chihte lan in a theihchet na ding un, a chi a.
5Comme Jésus entrait dans Capernaüm, un centenier l'aborda, le priant
5Huan, Kapernaum khua a lut in, a kiangah sepaihzaheutu a hongpai a
6et disant: Seigneur, mon serviteur est couché à la maison, atteint de paralysie et souffrant beaucoup.
6Toupa, ka naupang jawin in ah a lum maimaha, nakpitaka hihnatin a om a, chiin hahtangpiin a ngena.
7Jésus lui dit: J'irai, et je le guérirai.
7Huan, aman tuh akiangah, Ka ongpai dia, ka hihdam ding, a chi a.
8Le centenier répondit: Seigneur, je ne suis pas digne que tu entres sous mon toit; mais dis seulement un mot, et mon serviteur sera guéri.
8Huan, sepaihzaheutun, Toupa, ka in sung na lutna tak ahi kei, thu kia gen lechin, ka naupang a dam na ding.
9Car, moi qui suis soumis à des supérieurs, j'ai des soldats sous mes ordres; et je dis à l'un: Va! et il va; à l'autre: Viens! et il vient; et à mon serviteur: Fais cela! et il le fait.
9Kei leng mi thu a om ka hi a, ka nuaiah sepaihte a om ua, nang, Pai in, ka chihleh, a pai jel; mi dang kiangah len, Nang hongpai aw, ka chih leh, a hongpai jel; ka sikha kiangah leng, Hiai hih in, ka chih leh, a hih jel, chiin a dawnga.
10Après l'avoir entendu, Jésus fut dans l'étonnement, et il dit à ceux qui le suivaient: Je vous le dis en vérité, même en Israël je n'ai pas trouvé une aussi grande foi.
10Huan, Jesun huai thu a jakin lamdang a sa a, amah juite kiangah, Chihtaktakin, ka honhilh ahi, Israelte lakah leng hichitela ginna thupi ka mu kei.
11Or, je vous déclare que plusieurs viendront de l'orient et de l'occident, et seront à table avec Abraham, Isaac et Jacob, dans le royaume des cieux.
11Ka honhilh ahi, Suahlam leh tumlam apat mi tampi a hongpai ding ua, vangamah Abrahamte, isaakte, Jakobte kiangah a tu ding ua;
12Mais les fils du royaume seront jetés dans les ténèbres du dehors, où il y aura des pleurs et des grincements de dents.
12gam tate jaw polam mialah paihkhiakin a om ding uh; huai ah tuh kah leh hagawi a om ding, a chi a.
13Puis Jésus dit au centenier: Va, qu'il te soit fait selon ta foi. Et à l'heure même le serviteur fut guéri.
13Huan, Jesun sepaihzaheutu kiangah, Paita in; na gin bangin na tungah hongtung heh, a chi a. Huchiinm naupang a hongdamta.
14Jésus se rendit ensuite à la maison de Pierre, dont il vit la belle-mère couchée et ayant la fièvre.
14Huan, Jesu tuh Peter in ah a lut a, a ji nu tuh khosika lum a mu a.
15Il toucha sa main, et la fièvre la quitta; puis elle se leva, et le servit.
15Huan a khut a khoihsaka, a khosik tuh a daita; huan, a thoua a na a sep sakta a.
16Le soir, on amena auprès de Jésus plusieurs démoniaques. Il chassa les esprits par sa parole, et il guérit tous les malades,
16Huan, nitaklam a honghihin a kiangah dawimatte tampi a honpi ua; huan thuin dawite tuh a delh khiaa, damlo tengteng tuh a hihdam a;
17afin que s'accomplît ce qui avait été annoncé par Esaïe, le prophète: Il a pris nos infirmités, et il s'est chargé de nos maladies.
17jawlnei Isaiin, Amah ngeiin, i hatlouhnate a la a, i natnate a pua a, chia a gen tuh a hongtun theihna dingin.
18Jésus, voyant une grande foule autour de lui, donna l'ordre de passer à l'autre bord.
18Huan, Jesun mipi thupitak a kima a muhin, gal khat lama pai dingin thu a pia a.
19Un scribe s'approcha, et lui dit: Maître, je te suivrai partout où tu iras.
19Huan, laigelhmi khat a hongpaia, a kiangah, Heutupa, na paina peuhah ka honjui ding, a chi a.
20Jésus lui répondit: Les renards ont des tanières, et les oiseaux du ciel ont des nids; mais le Fils de l'homme n'a pas où reposer sa tête.
20Huan, Jesun a kiangah, Sehalten kua a nei ua, tungleng vasaten leng bu a nei uh, himahleh Mihing Tapain jaw a lu ngakna ding mun a neikei, a chi a.
21Un autre, d'entre les disciples, lui dit: Seigneur, permets-moi d'aller d'abord ensevelir mon père.
21Huan, a nungjuite laka mi dangin, a kiangah, Toupa, ka pa honvui sak photin, a chi a,
22Mais Jésus lui répondit: Suis-moi, et laisse les morts ensevelir leurs morts.
22Himahleh, aman tuh a kiangah, Honjui in; misiin amau misi kivui uheh, a chi a.
23Il monta dans la barque, et ses disciples le suivirent.
23Huan, longah a tuanga, a nungjuiten a jui ua
24Et voici, il s'éleva sur la mer une si grande tempête que la barque était couverte par les flots. Et lui, il dormait.
24Huan, ngaiin, dil ah huihpi thupi tak a hongnunga, huchin, tuikihawtin long tuh a honvuk noinoi a; amah lah a ihmu a.
25Les disciples s'étant approchés le réveillèrent, et dirent: Seigneur, sauve-nous, nous périssons!
25Huan, a kiangah a hong pai ua, a phawng ua, Toupa, hon hondamin, mangthang ding ka kei uhiam; a chi ua.
26Il leur dit: Pourquoi avez-vous peur, gens de peu de foi? Alors il se leva, menaça les vents et la mer, et il y eut un grand calme.
26Huan, aman tuh a kianguah, Gin tawmte aw, bangdia lau na hi ua? a chi a. Huai nungin a thou a, huihte leh dil tuh a tai a; huan a hongdai sipsipta.
27Ces hommes furent saisis d'étonnement: Quel est celui-ci, disaient-ils, à qui obéissent même les vents et la mer?
27Huan, miten tuh lamdang a sa mahmah ua. Hiai mi, mi bang ahia, huih leh dil nangawnin a thu a man uh? a chi ua.
28Lorsqu'il fut à l'autre bord, dans le pays des Gadaréniens, deux démoniaques, sortant des sépulcres, vinrent au-devant de lui. Ils étaient si furieux que personne n'osait passer par là.
28Huan, gal khat lam Gadara mite gam tuh a tunin dawi mat nih, han a kipana hongpawtin, a hontuak ua; a hang mahmah ua, huchiin, huai lampi ah tuh kuamah a pai theikei uh.
29Et voici, ils s'écrièrent: Qu'y a-t-il entre nous et toi, Fils de Dieu? Es-tu venu ici pour nous tourmenter avant le temps?
29Huan, ngaiin, amau tuh, PAthian Tapa, kou leh nang bang ahia i kizolhna? Hun chiam tun maa kou honggawl dia hiai a hong pai na hi maw? chiin, a kikou ua.
30Il y avait loin d'eux un grand troupeau de pourceaux qui paissaient.
30Huan, a omna ua kipata gamla khopah vok hon tampi a ta ua.
31Les démons priaient Jésus, disant: Si tu nous chasses, envoie-nous dans ce troupeau de pourceaux.
31Huan, dawiten tuh, Na hondelh khaika leh hua vokhon sungah honlutsak in, chiin, a kiangah hahtangpiin a ngen ua.
32Il leur dit: Allez! Ils sortirent, et entrèrent dans les pourceaux. Et voici, tout le troupeau se précipita des pentes escarpées dans la mer, et ils périrent dans les eaux.
32Huan, aman tuh a kianguah, Pai ve ua, a chi a. Huchiin, a hongpawt ua, vok sung khawngah a valut ua; huan, ngaiin, vok hon tengteng tuh tuigei ken ah a tai suk ua, dil ah a tai lut ua, tui ah a mangthangta uh.
33Ceux qui les faisaient paître s'enfuirent, et allèrent dans la ville raconter tout ce qui s'était passé et ce qui était arrivé aux démoniaques.
33Huan, a vulte a tai ua, khua ah a pai ua, bangkim ahilhta ua, dawi matte tunga thil hongtungte khawng.Huan, ngaiin, a khuain Jesu dawn dingin a hongpawt ua; huan amah a muh tak un a gam ua kipana pawt dingin hahtangpiin a ngen uh.
34Alors toute la ville sortit à la rencontre de Jésus; et, dès qu'ils le virent, ils le supplièrent de quitter leur territoire.
34Huan, ngaiin, a khuain Jesu dawn dingin a hongpawt ua; huan amah a muh tak un a gam ua kipana pawt dingin hahtangpiin a ngen uh.