French 1910

Uma: New Testament

1 Corinthians

1

1Paul, appelé à être apôtre de Jésus-Christ par la volonté de Dieu, et le frère Sosthène,
2Sura toi ngkai aku' Paulus, pai' ngkai Sostenes, kipakatu tilou hi koi' to Kristen hi Korintus, to nakio' Alata'ala jadi' bagia-na. Napomoroli' -mokoi hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus, hangkaa-ngkania hante hawe'ea tauna ba hiapa-apa to mekakae hi Yesus Kristus, Pue' -ta pai' Pue' -ra. Aku' mpo'uki' sura toi, apa' lawi' na'ongko' -ama Alata'ala jadi' suro Yesus Kristus ntuku' konoa-na.
2l'Eglise de Dieu qui est à Corinthe, à ceux qui ont été sanctifiés en Jésus-Christ, appelés à être saints, et à tous ceux qui invoquent en quelque lieu que ce soit le nom de notre Seigneur Jésus-Christ, leur Seigneur et le nôtre:
3Wori' tabe: mekakae-a hi Alata'ala Tuama-ta pai' hi Pue' Yesus Kristus, bona nagane' -koi ngkai kabula rala-na pai' nawai' -koi kalompea' tuwu'.
3que la grâce et la paix vous soient données de la part de Dieu notre Père et du Seigneur Jésus-Christ!
4Uma-a putu mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala sabana koi' ompi', apa' Alata'ala mpowai' -koi rasi' ngkai kabula rala-na, hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus.
4Je rends à mon Dieu de continuelles actions de grâces à votre sujet, pour la grâce de Dieu qui vous a été accordée en Jésus-Christ.
5Hi posidaia' -ni hante Kristus, nawai' -mokoi butu nyala-na to niparaluu: nawai' -koi kapantea mololita, pai' nawai' -koi kanotoa nono mpakanoto Lolita-na.
5Car en lui vous avez été comblés de toutes les richesses qui concernent la parole et la connaissance,
6Hawe'ea toe mpakanoto kamoroho-na mpu'u-mi pepangala' -ni hi Kareba Kristus to kiparata-kokoi,
6le témoignage de Christ ayant été solidement établi parmi vous,
7duu' -na uma-pokoi nakakurai' rasi', mporata-mokoi butu nyala pakulea' ngkai Inoha' Tomoroli', pai' -koi mpopea karata-na nculii' Pue' -ta Yesus Kristus.
7de sorte qu'il ne vous manque aucun don, dans l'attente où vous êtes de la manifestation de notre Seigneur Jésus-Christ.
8Narohoi-koi duu' hi ka'omea dunia', bona ane rata-ipi nculii' Pue' -ta Yesus Kristus, narata-koi hante uma ria kasalaia' -ni.
8Il vous affermira aussi jusqu'à la fin, pour que vous soyez irréprochables au jour de notre Seigneur Jésus-Christ.
9Alata'ala mpokio' -koi bona hintuwu' -koi hangkaa-ngkania hante Ana' -na, Yesus Kristus Pue' -ta, pai' napadupa' oa' janci-na hi kita'.
9Dieu est fidèle, lui qui vous a appelés à la communion de son Fils, Jésus-Christ notre Seigneur.
10Ompi' -ompi', hante kuasa to nawai' -ka Pue' -ta Yesus Kristus, merapi' -a bona hintuwu' -koi omea. Neo' ria posisalaa. Hintuwu' -koi hi rala mpololitai ba napa-napa to nilolita, hanono pai' hahawa' lau.
10Je vous exhorte, frères, par le nom de notre Seigneur Jésus-Christ, à tenir tous un même langage, et à ne point avoir de divisions parmi vous, mais à être parfaitement unis dans un même esprit et dans un même sentiment.
11Ompi' -ompi' -ku, patuju-ku mpo'uli' hewa toe, apa' ria-ra ompi' -ta ngkai ihi' tomi Kloe to mpokewo-ka karia-na pomehonoa' -ni.
11Car, mes frères, j'ai appris à votre sujet, par les gens de Chloé, qu'il y a des disputes au milieu de vous.
12To ku'uli' tohe'i, apa' ria-koi to doko' mopahamalia hi hore-hore hadua tauna. Ria-koi to mpo'uli': "Aku' tono' hi Paulus-a-kuna." Ria to mpo'uli': "Aku' tono' hi Apolos-a." To ntani' -na wo'o mpo'uli': "Aku' tono' hi Petrus." To ntani' -na tena mpo'uli': "Aku' tono' hi Kristus."
12Je veux dire que chacun de vous parle ainsi: Moi, je suis de Paul! et moi, d'Apollos! et moi, de Céphas! et moi, de Christ!
13Ha lompe' -koina, koi' to mpotuku' Kristus tebagi-bagi hewa tetu-e? Ha aku' to mate raparika' mpotolo' jeko' -nie? Ha raniu' bona jadi' topetuku' -kukoi?
13Christ est-il divisé? Paul a-t-il été crucifié pour vous, ou est-ce au nom de Paul que vous avez été baptisés?
14Rasi' -di ku'uli' -e apa' uma-koi ria to kuniu', ntani' -na ngkai Krispus pai' Gayus,
14Je rends grâces à Dieu de ce que je n'ai baptisé aucun de vous, excepté Crispus et Gaïus,
15bona neo' mpai' ria to mpo'uli' kuniu' -koi jadi' topetuku' -ku.
15afin que personne ne dise que vous avez été baptisés en mon nom.
16(Io' mpu'u. Stefanus hantinaa-ra, aku' mpu'u-hana to mponiu' -ra. Aga ntani' -na ngkai hira' toe, uma-pi kukiwoi ba ria-ra to kuniu'.)
16J'ai encore baptisé la famille de Stéphanas; du reste, je ne sache pas que j'aie baptisé quelque autre personne.
17Kristus mpajadi' -a suro-na, uma bona mponiu' tauna. Nasuro-a mpokeni Kareba Lompe'. Ane kuparata Kareba Lompe' toe, uma kupake' kapantea-ku moto mololita. Nee-neo' mpai' tauna mpangala' -a muntu' ngkai kapantea-ku, pai' uma ra'incai baraka' kamate-na Kristus hi kaju parika'.
17Ce n'est pas pour baptiser que Christ m'a envoyé, c'est pour annoncer l'Evangile, et cela sans la sagesse du langage, afin que la croix de Christ ne soit pas rendue vaine.
18Kiparata kareba to mpo'uli' kamate-na Kristus hi kaju parika' mpotolo' jeko' manusia'. Ane tauna to mpotoa' naraka mpo'epe kareba toe, ra'uli': "Ah, lolita tauna to wojo tetu." Aga ane kita' to nahore-mi Alata'ala ngkai huku' jeko' -ta, ane ta'epe kareba toe, ta'uli': "Bate baraka' Alata'ala tetu-e!"
18Car la prédication de la croix est une folie pour ceux qui périssent; mais pour nous qui sommes sauvés, elle est une puissance de Dieu.
19Hi rala Buku Tomoroli' Alata'ala mpo'uli': Nau' hewa apa-mi kapante-ra manusia', kudagi oa' -ra, pai' uma kusaile' akala-ra topo'akala."
19Aussi est-il écrit: Je détruirai la sagesse des sages, Et j'anéantirai l'intelligence des intelligents.
20Napa kalaua-ra tauna to pante? Napa kalaua-ra guru agama Yahudi? Napa kalaua-ra tauna to pante mololita hi rala dunia' toi? Hi poncilo Alata'ala, kapantea manusia' kawojoa omea-wadi.
20Où est le sage? où est le scribe? où est le disputeur de ce siècle? Dieu n'a-t-il pas convaincu de folie la sagesse du monde?
21Apa' nau' hewa apa kapantea-ra manusia', uma ra'incai Alata'ala hante kapantea-ra toe. Apa' ntuku' kanoto nono-na Alata'ala, nabotuhi bona hema-hema to mepangala' hi Kareba Lompe', nahore-ra ngkai huku' jeko' -ra. Tapi' ane kiparata Kareba Lompe', tauna to uma mepangala' mpo'uli': "Lolita tauna to wojo tetu."
21Car puisque le monde, avec sa sagesse, n'a point connu Dieu dans la sagesse de Dieu, il a plu à Dieu de sauver les croyants par la folie de la prédication.
22To Yahudi, uma-ra dota mepangala' ane uma kipopohiloi-ra tanda mekoncehi. Hiaa' to Yunani-hawo, uma-ra dota mepangala' ane uma kipakanoto-raka hante kapantea manusia'.
22Les Juifs demandent des miracles et les Grecs cherchent la sagesse:
23Tapi' kai' mpopalele kamate-na Kristus raparika'. Lolita tohe'i rapodaa' to Yahudi, pai' rapakiwojo tauna to bela-ra to Yahudi.
23nous, nous prêchons Christ crucifié; scandale pour les Juifs et folie pour les païens,
24Tapi' Alata'ala mpokio' tauna hantongo' jadi' bagia-na. Ria-ra to Yahudi, ria-ra to Yunani. Ane tauna toera mpo'epe Kareba Lompe' pai' -ra mepangala' hi Kristus, ra'inca-mi kabaraka' pai' kanoto nono-na Alata'ala.
24mais puissance de Dieu et sagesse de Dieu pour ceux qui sont appelés, tant Juifs que Grecs.
25Ane mpopalele-kai kamate-na Kristus raparika', kai' rapakiwojo manusia'. Aga kakoo-kono-na, meliu kapante-na Alata'ala ngkai kapante-ra manusia'. Manusia' mpo'uli' napa to nababehi Alata'ala toe uma ria kabaraka' -na. Aga meliu kabaraka' -na Alata'ala ngkai baraka' manusia'.
25Car la folie de Dieu est plus sage que les hommes, et la faiblesse de Dieu est plus forte que les hommes.
26Ompi' -ompi', kiwoi tuwu' -ni kako'ia-na nakio' -koi Alata'ala jadi' bagia-na: uma-koi wori' to pante ba to mokuasa ba to tuwu' maradika hi poncilo manusia'.
26Considérez, frères, que parmi vous qui avez été appelés il n'y a ni beaucoup de sages selon la chair, ni beaucoup de puissants, ni beaucoup de nobles.
27Apa' natungkai' Alata'ala mpelihi tauna to wojo hi poncilo manusia', bona tauna to pante jadi' me'ea'. Napelihi-ra to lente, bona tauna to moroho jadi' me'ea'.
27Mais Dieu a choisi les choses folles du monde pour confondre les sages; Dieu a choisi les choses faibles du monde pour confondre les fortes;
28Napelihi-ra to dingki' katuwu' -ra, to raruge' pai' to uma ria kalaua-ra hi poncilo manusia', bona monoto-mi ka'uma-na ria kalaua-na hawe'ea to ra'une' manusia'.
28et Dieu a choisi les choses viles du monde et celles qu'on méprise, celles qui ne sont point, pour réduire à néant celles qui sont,
29Jadi', toe pai' uma ria huraa manusia' mpomolangko nono-ra. Uma ria haduaa to ma'ala mpo'uli': "Ngkai kapantea-ku pai' -a napelihi Alata'ala."
29afin que nulle chair ne se glorifie devant Dieu.
30Muntu' ngkai Alata'ala-hanale pai' -ta mosidai' hante Kristus Yesus-e. Ngkai Kristus Yesus, ta'inca-mi kanoto nono-na Alata'ala: Hi'a-mi to mpomonoa' -ta hi poncilo Alata'ala, napomoroli' -ta jadi' bagia-na, pai' nabahaka-ta ngkai hawe'ea to dada'a.
30Or, c'est par lui que vous êtes en Jésus-Christ, lequel, de par Dieu, a été fait pour nous sagesse, justice et sanctification et rédemption,
31Jadi', hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Hema to doko' bohe nono-ra, kana mpomobohe-ra napa to nababehi Pue'."
31afin, comme il est écrit, Que celui qui se glorifie se glorifie dans le Seigneur.