1Pour ce qui concerne les dons spirituels, je ne veux pas, frères, que vous soyez dans l'ignorance.
1Kakaliliua-na ompi', mpotompo'wiwi-a pakulea' to tarata ngkai Inoha' Tomoroli'. Patuju-ku bona ni'inca mpu'u napa to makono.
2Vous savez que, lorsque vous étiez païens, vous vous laissiez entraîner vers les idoles muettes, selon que vous étiez conduits.
2Ni'inca moto ompi', owi kako'ia-na ni'incai Alata'ala, ntora ratete' -koi hante uma ria pekiri-ni mpotuku' pinotau-pinotau to uma howa' mololita.
3C'est pourquoi je vous déclare que nul, s'il parle par l'Esprit de Dieu, ne dit: Jésus est anathème! et que nul ne peut dire: Jésus est le Seigneur! si ce n'est par le Saint-Esprit.
3Toe pai' kupopo'incai-koi: tauna to mololita ngkai petete' Inoha' Tomoroli', uma hema to mpo'uli' "Tetotowi-imi Yesus!" Wae wo'o uma hema to mpo'uli': "Yesus, Hi'a-mi Pue'!" ane uma-i natete' Inoha' Tomoroli'.
4Il y a diversité de dons, mais le même Esprit;
4Alata'ala mpowai' -ta wori' nyala pakulea' mpobago bago-na, hore mporata-ta pakulea' to mosisala. Aga hawe'ea pakulea' toe, pewai' ngkai Inoha' Tomoroli' to hadua lau-wadi.
5diversité de ministères, mais le même Seigneur;
5Wori' nyala pobago to tapobago-ki Pue', aga Pue' to tapobago-ki toe, hadua lau-i-wadi.
6diversité d'opérations, mais le même Dieu qui opère tout en tous.
6Wori' nyala ohea-na Alata'ala mpopohiloi baraka' -na hi rala katuwu' -ta, aga Alata'ala to hadua toe wo'o-i-wadi to mpobago butu nyala-na hi rala katuwu' butu-butu dua-ta.
7Or, à chacun la manifestation de l'Esprit est donnée pour l'utilité commune.
7Butu dua-ta, hore-hore rawai' pakulea' to ngkai Inoha' Tomoroli', bona ma'ala-ta mpobabehi to mokalaua hi doo.
8En effet, à l'un est donnée par l'Esprit une parole de sagesse; à un autre, une parole de connaissance, selon le même Esprit;
8Hi tau hadua Inoha' Tomoroli' mpowai' kapantea mololita. Hi to hadua-na Inoha' Tomoroli' to hibalia toe wo'o-wadi mpowai' pe'inca mpakanoto Lolita Alata'ala.
9à un autre, la foi, par le même Esprit; à un autre, le don des guérisons, par le même Esprit;
9Hi tau hadua Inoha' Tomoroli' toe mpowai' pepangala' to moroho. Pai' hi to hadua-na, bate Inoha' Tomoroli' to hibalia toe wo'o-i-wadi mpowai' kuasa mepaka'uri'.
10à un autre, le don d'opérer des miracles; à un autre, la prophétie; à un autre, le discernement des esprits; à un autre, la diversité des langues; à un autre, l'interprétation des langues.
10Hi to hadua rawai' baraka' mpobabehi tanda mekoncehi, hi to hadua-na rawai' pakulea' mpohowa' lolita Alata'ala. Hi to hadua-na wo'o rawai' pe'inca mpoposisala napa to ngkai Inoha' Tomoroli' pai' napa to bela ngkai Inoha' Tomoroli'. Hi tau ntani' -na rawai' pakulea' mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Pai' hi to hadua wo'o rawai' pe'inca mpotoli batua-na basa toe bona ma'ala rapaha doo.
11Un seul et même Esprit opère toutes ces choses, les distribuant à chacun en particulier comme il veut.
11Hawe'ea toe, Inoha' Tomoroli' to hadua toe oa' wo'o-i-wadi pue' bago. Nabagi-bagi pewai' -na hi butu-butu dua-ta ntuku' kabotu' -na Hi'a moto.
12Car, comme le corps est un et a plusieurs membres, et comme tous les membres du corps, malgré leur nombre, ne forment qu'un seul corps, ainsi en est-il de Christ.
12Kita' to mepangala' hi Kristus ma'ala rarapai' -ki woto manusia'. Woto hameha' -wadi, aga wori' bagia-na. Nau' wori' bagia-na, hawe'ea bagia toe jadi' hawoto lau-wadi.
13Nous avons tous, en effet, été baptisés dans un seul Esprit, pour former un seul corps, soit Juifs, soit Grecs, soit esclaves, soit libres, et nous avons tous été abreuvés d'un seul Esprit.
13Wae wo'o kita'. Kita' omea hewa hameha' woto-tamo, apa' Alata'ala mponiu' -ta omea hante Inoha' Tomoroli' to hibalia. Ba to Yahudi-ta ba bela-ta to Yahudi, to tuwu' batua ba to tuwu' maradika, kita' omea mporata Inoha' Tomoroli' to hibalia.
14Ainsi le corps n'est pas un seul membre, mais il est formé de plusieurs membres.
15Ane tapekiri woto-ta, ria witi' -ta, ria pale-ta, pai' wori' nyala bagia ntani' -na. Uma habagia lau-wadi. Rapa' -na witi' mpo'uli': "Aku', bela-a pale, jadi' bela-a bagia ngkai woto." Aga nau' wae, bate bagia woto oa' -i witi' toe.
15Si le pied disait: Parce que je ne suis pas une main, je ne suis pas du corps, ne serait-il pas du corps pour cela?
16Ane tilinga mpo'uli': "Aku', bela-a mata, jadi' bela-a bagia ngkai woto," tilinga toe bate bagia ngkai woto.
16Et si l'oreille disait: Parce que je ne suis pas un oeil, je ne suis pas du corps, ne serait-elle pas du corps pour cela?
17Ane rapa' -na hawe'ea bagia woto-ta jadi' mata omea-mi, beiwa-ta pe'epe. Ba hawe'ea jadi' tilinga omea-wadi, beiwa-ta pe'enga'.
17Si tout le corps était oeil, où serait l'ouïe? S'il était tout ouïe, où serait l'odorat?
18Toe pai' Alata'ala mohawa' bona woto-ta rababehi ngkai wori' nyala bagia, butu nyala bagia natu'u hi woto-ta ntuku' konoa-na, hore-hore hi pontu'ua to taoa-na.
18Maintenant Dieu a placé chacun des membres dans le corps comme il a voulu.
19Ane rapa' -na napahanyala lau-wadi hawe'ea bagia woto-ta, uma-ipi jadi' woto.
19Si tous étaient un seul membre, où serait le corps?
20Jadi', bate-na wori' -hawo bagia woto, aga woto hameha' lau-wadi.
20Maintenant donc il y a plusieurs membres, et un seul corps.
21Mata uma ma'ala mpo'uli' -ki pale: "Uma-kuna kuparaluu-ko!" Ba woo' mpo'uli' -ki witi': "Uma-kuna kuparaluu-ko!"
21L'oeil ne peut pas dire à la main: Je n'ai pas besoin de toi; ni la tête dire aux pieds: Je n'ai pas besoin de vous.
22Kakono-na bagia woto-ta to hiloa-na lente lau-di to taparaluu lia-e.
22Mais bien plutôt, les membres du corps qui paraissent être les plus faibles sont nécessaires;
23Bagia woto-ta to ta'uli' uma ncola rahi, bagia toe-di to tapenasa hante pohea to ncola. Bagia woto-ta to uma taoa-na rahilo doo, toe lau-di to tawuni.
23et ceux que nous estimons être les moins honorables du corps, nous les entourons d'un plus grand honneur. Ainsi nos membres les moins honnêtes reçoivent le plus d'honneur,
24Aga bagia woto-ta to lompe' ami' hiloa-na, uma tatu'ui napa-napa rahi. Alata'ala mpo'atoro' bagia woto-ta bona bagia to kura' rabila', toe lau-di to tapewili' lia.
24tandis que ceux qui sont honnêtes n'en ont pas besoin. Dieu a disposé le corps de manière à donner plus d'honneur à ce qui en manquait,
25Wae wo'o kita' to mepangala' hi Pue' Yesus: kita' omea hewa bagia-bagia ngkai woto to hameha' lau-wadi, pai' kana momepewili' -ta hadua pai' hadua, bona neo' ria posisalaa-ta.
25afin qu'il n'y ait pas de division dans le corps, mais que les membres aient également soin les uns des autres.
26Ane hadua peda', kita' omea ntodohaka dohe-na. Ane hadua ra'une', kita' omea goe' dohe-na.
26Et si un membre souffre, tous les membres souffrent avec lui; si un membre est honoré, tous les membres se réjouissent avec lui.
27Hewa Alata'ala mpopajadi' woto-ta ngkai wori' nyala bagia, wae wo'o koi' to wori' napajadi' hawoto lau-damo hi posidaia' -ni hante Kristus. Ma'ala-mi ta'uli', butu dua-ni bagia ngkai woto Kristus omea-koi.
27Vous êtes le corps de Christ, et vous êtes ses membres, chacun pour sa part.
28Pai' hi rala kahintuwuaa' -ta to Kristen, Alata'ala mohawa' bona hore-hore ria bago-ta: lomo' -na ria to jadi' suro-na, karonyala-na ria nabi to mpohowa' lolita-na, katolu-na ria to metudui'. Oti toe, ria to nawai' kuasa mpobabehi tanda mekoncehi. Oti toe, ria to nawai' kuasa mepaka'uri', ria to mporata pakulea' mpotulungi doo, ria to jadi' pangkeni, ria to mporata pakulea' mololita hante basa-basa to ngkai Inoha' Tomoroli'.
28Et Dieu a établi dans l'Eglise premièrement des apôtres, secondement des prophètes, troisièmement des docteurs, ensuite ceux qui ont le don des miracles, puis ceux qui ont les dons de guérir, de secourir, de gouverner, de parler diverses langues.
29Uma-hawo hawe'ea jadi' suro, ba nabi omea ba topetudui' omea. Uma wo'o ba mokuasa omea-mi mpobabehi tanda to mekoncehi
29Tous sont-ils apôtres? Tous sont-ils prophètes? Tous sont-ils docteurs? Tous ont-ils le don des miracles?
30ba mpaka'uri' tauna. Uma hawe'ea to mporata pakulea' mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' ba to mpotoli basa toe bona rapaha doo.
30Tous ont-ils le don des guérisons? Tous parlent-ils en langues? Tous interprètent-ils?
31Jadi', huduwukui-koi mporata pakulea' ngkai Inoha' Tomoroli' toe we'i lau to meliu kalompe' -na. Tapi' to meliu mpu'u kalompe' -na, toi-mi ulu to ku'uli' -kokoi.
31Aspirez aux dons les meilleurs. Et je vais encore vous montrer une voie par excellence.