1Pour moi, frères, ce n'est pas comme à des hommes spirituels que j'ai pu vous parler, mais comme à des hommes charnels, comme à des enfants en Christ.
1Ompi' -ompi', bula-ku dohe-ni wengi, uma-koi kupololitai hewa mpololitai tauna to mporata-mi Inoha' Tomoroli'. Kupololitai-koi hewa tauna to mpotuku' konoa nono-ra to dada'a-pidi. Apa' nto'u toe, ko'ia monoto pepangala' -ni hi Kristus, hewa ana'lei-pidi-koi hi rala pepangala' -ni.
2Je vous ai donné du lait, non de la nourriture solide, car vous ne pouviez pas la supporter; et vous ne le pouvez pas même à présent,
2Ane ana'lei to ntii' -pidi, uma lompe' rawai' koni' to mokara. Wae wo'o koi', owi kutudui' -koi tudui' to natao hi tauna to ko'ia monoto pepangala' -ra, ko'ia kutudui' -koi tudui' to natao hi tauna to monoto-mi pepangala' -ra, apa' ko'ia nikulei' mpotarima. Hiaa' duu' tempo toi-e, ko'ia oa' -di nikulei' mpotarima-e,
3parce que vous êtes encore charnels. En effet, puisqu'il y a parmi vous de la jalousie et des disputes, n'êtes-vous pas charnels, et ne marchez-vous pas selon l'homme?
3apa' mpotuku' konoa nono-ni to dada'a oa' -pidi-koi. Apa' ane ria hingi' rala nono-ni pai' momehono' -koi, ha bela tohe'e-mi to mpakanoto kampotuku' -ni konoa nono-ni to dada'a, hewa tauna to ko'ia mpo'incai Pue'?
4Quand l'un dit: Moi, je suis de Paul! et un autre: Moi, d'Apollos! n'êtes-vous pas des hommes?
4Hadua mpo'uli': "Aku' tono' hi Paulus-a." To hadua mpo'uli': "Aku' tono' hi Apolos." Ha uma tohe'e-mi kehi tauna to ko'ia mpo'incai Pue'?
5Qu'est-ce donc qu'Apollos, et qu'est-ce que Paul? Des serviteurs, par le moyen desquels vous avez cru, selon que le Seigneur l'a donné à chacun.
5Ane aku' pai' Apolos-le, pahawaa' Alata'ala-wadi-ka-kaiwo, to mpotete' -koi bona mepangala' hi Pue' Yesus. Kai' hore-hore mpobago bago to napopokoloi-kakai Pue'.
6J'ai planté, Apollos a arrosé, mais Dieu a fait croître,
6Aku' to mpohawu', Apolos to mpobowohi, Alata'ala to mpopotuwu'.
7en sorte que ce n'est pas celui qui plante qui est quelque chose, ni celui qui arrose, mais Dieu qui fait croître.
7To mpohawu' pai' to mpobowohi, bela hira' poko-na. To poko-nale, Alata'ala-hana, apa' Hi'a to mpopotuwu'.
8Celui qui plante et celui qui arrose sont égaux, et chacun recevra sa propre récompense selon son propre travail.
8To mpohawu' pai' to mpobowohi, hibalia-ra-wadi. Butu dua-ra mporata gaji' -ra ntuku' -ki katomo bago-ra.
9Car nous sommes ouvriers avec Dieu. Vous êtes le champ de Dieu, l'édifice de Dieu.
9Kai' -le hampobagoa lau-wadi-kai ngkamu bago Alata'ala, pai' koi' ompi' ma'ala rarapai' -ki bonea Alata'ala. Koi' ma'ala rarapai' -ki tomi Alata'ala.
10Selon la grâce de Dieu qui m'a été donnée, j'ai posé le fondement comme un sage architecte, et un autre bâtit dessus. Mais que chacun prenne garde à la manière dont il bâtit dessus.
10Ngkai kabula rala-na Alata'ala, na'ongko' -a jadi' suro-na, pai' aku' -mi to lomo' -na mpokeni Kareba Lompe' hi koi'. Ma'ala-mi ta'uli', aku' hewa topobabehi tomi to pante, aku' -mi to lomo' -na mpohu'a parawatu, pai' to ntani' -na mpokaliliu mpowangu hi lolo parawatu to kuhu'a-mi toe. Aga butu dua tauna kana mpelompehi pobago-na mpokamu bago Pue', hewa hadua topobabehi tomi kana mpelompehi beiwa-i mpowangu tomi.
11Car personne ne peut poser un autre fondement que celui qui a été posé, savoir Jésus-Christ.
11Apa' uma ria ohea ntani' -na jadi' ntodea Alata'ala, muntu' mepangala' hi Yesus Kristus. Ma'ala-mi ta'uli', Yesus Kristus Hi'a-mi parawatu to nahu'a Alata'ala, uma ria ntani' -na.
12Or, si quelqu'un bâtit sur ce fondement avec de l'or, de l'argent, des pierres précieuses, du bois, du foin, du chaume,
12Ane ria topobago Pue' to lompe' pongkamu-ra bago Pue', hira' ma'ala rarapai' -ki topobabehi tomi to mpowangu tomi hante wori' nyala rewa to lompe', rapa' -na bulawa, salaka' pai' watu to masuli' oli-na. Ane ria to uma lompe' pongkamu-ra bago Pue', hira' hewa topobabehi tomi to mpowangu tomi mpake' to uma ncako lompe', hewa kaju, kowo' pai' deami.
13l'oeuvre de chacun sera manifestée; car le jour la fera connaître, parce qu'elle se révèlera dans le feu, et le feu éprouvera ce qu'est l'oeuvre de chacun.
13Jadi', ane rapa' -na mampu tomi toe, incana moto mpai' rewa to lompe' pai' rewa to uma lompe', apa' rewa to lompe' ntaha moto, tapi' rewa to uma lompe' mampu omea. Wae wo'o, pobago butu dua topobago Pue' incana mpai' hi karata-na nculii' Pue'. Hi eo toe mpai', Pue' mpoparesa' pobago butu dua tauna, kalompe' -na ba ka'uma-na.
14Si l'oeuvre bâtie par quelqu'un sur le fondement subsiste, il recevra une récompense.
14Ane pobago tau hadua ntaha hi pomparesa' -na Pue', mporata-i mpai' parasee.
15Si l'oeuvre de quelqu'un est consumée, il perdra sa récompense; pour lui, il sera sauvé, mais comme au travers du feu.
15Ane pobago-na uma ntaha pomparesa' -na Pue', bate rugi-i mpai'. Batua-na, tebahaka moto-i ngkai huku' jeko' -na, aga uma-i mporata parasee ngkai pobago-na. Hi'a ma'ala rarapai' -ki tauna to mampu tomi-na: hawe'ea rewa-na moronto, woto-na mara-damo to uma nakoni' apu.
16Ne savez-vous pas que vous êtes le temple de Dieu, et que l'Esprit de Dieu habite en vous?
16Ha uma ni'incai ompi': koi' -le hewa tomi to napo'ohai' Alata'ala. Inoha' Alata'ala mo'oha' hi laintongo' -ni.
17Si quelqu'un détruit le temple de Dieu, Dieu le détruira; car le temple de Dieu est saint, et c'est ce que vous êtes.
17Ane hema to mpogero kahintuwuaa' ntodea-na Alata'ala, Alata'ala wo'o mpai' mpohuku' -i. Apa' po'ohaa' Alata'ala, moroli' -hana. Hiaa' koi' -mi ompi', tomi po'ohaa' Alata'ala-e.
18Que nul ne s'abuse lui-même: si quelqu'un parmi vous pense être sage selon ce siècle, qu'il devienne fou, afin de devenir sage.
18Neo' -koi mpobagiu woto-ni moto. Ane ria hi laintongo' -ni to mpo'uli' pante moto-ra hi poncilo manusia', agina jadi' wojo-ra hi poncilo manusia' bona jadi' pante mpu'u-ra hi poncilo Pue'.
19Car la sagesse de ce monde est une folie devant Dieu. Aussi est-il écrit: Il prend les sages dans leur ruse.
19Apa' napa to ra'uli' manusia' kapantea, kawojoa lau-wadi hi poncilo Alata'ala. Te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi hewa toi: Nau' hewa apa-mi kapante-ra manusia' pai' po'akala-ra, bate nadagi oa' -ra Pue' Ala."
20Et encore: Le Seigneur connaît les pensées des sages, Il sait qu'elles sont vaines.
20Ria wo'o te'uki': Pue' Ala mpo'inca pekiri tauna to pante, ka'uma-na ria tuju-na."
21Que personne donc ne mette sa gloire dans des hommes; car tout est à vous,
21Jadi', toe pai' kuperapi' ompi': neo' -pi ria to mpoperaha petuku' -ra hi manusia'. Apa' hawe'ea to niparaluu, nawai' -mikokoi Alata'ala nipobagia:
22soit Paul, soit Apollos, soit Céphas, soit le monde, soit la vie, soit la mort, soit les choses présentes, soit les choses à venir. Tout est à vous;
22Apolos, Petrus, aku', nawai' -mikokoi omea Alata'ala bona mpotulungi-koi. Nawai' -mokoi katuwua' to bo'u, nabahaka-koi ngkai kamatea. Hawe'ea to hi dunia' tohe'i, hawe'ea to jadi' tempo toi, hawe'ea to jadi' hi eo mpeno-na, bate na'atoro' bona mpowai' -koi kalompea'. Hawe'ea toe bate bagia-ni ompi'.
23et vous êtes à Christ, et Christ est à Dieu.
23Pai' koi' bagia-na Kristus, pai' Kristus bagia-na Alata'ala.