1Femmes, soyez de même soumises à vos maris, afin que, si quelques-uns n'obéissent point à la parole, ils soient gagnés sans parole par la conduite de leurs femmes,
1Wae wo'o koi' tobine, mengkoru-koi hi tomane-ni, bona ane ria-ra tomane-ni to uma mepangala' hi Lolita Alata'ala, kehi-ni toe-mi mpobalii' -ra jadi' mepangala'. Uma mingki' ni'uli' -raka napa-napa,
2en voyant votre manière de vivre chaste et réservée.
2apa' kampohilo-ra kehi-ni to moroli' pai' pengkoru-ni, kehi-ni toe-mi mpotudui' -ra, pai' -ra mepangala' -mi-hawo hi Pue'.
3Ayez, non cette parure extérieure qui consiste dans les cheveux tressés, les ornements d'or, ou les habits qu'on revêt,
3Ane doko' subo' -koi, neo' kasuboa' to hi mali-na-wadi, hewa mporampai wuluwoo' ba mpakancola woto hante bulawa pai' pohea to masuli' oli-na.
4mais la parure intérieure et cachée dans le coeur, la pureté incorruptible d'un esprit doux et paisible, qui est d'un grand prix devant Dieu.
4Poko kasuboa' mpu'u-le, mehupa' ngkai rala nono-ta, hewa rapa' -na tobine to monono pai' to mo'olu kehi-na. Toe-hana kasuboa' to uma ria kabalia' -na, pai' to masuli' lia oli-na hi poncilo Alata'ala.
5Ainsi se paraient autrefois les saintes femmes qui espéraient en Dieu, soumises à leurs maris,
5Apa' wae wo'o-hawo po'ingku tobine to owi to moroli' katuwu' -ra pai' to ncarumaka Alata'ala. Tobine toera jadi' subo' apa' mengkoru-ra hi tomane-ra.
6comme Sara, qui obéissait à Abraham et l'appelait son seigneur. C'est d'elle que vous êtes devenues les filles, en faisant ce qui est bien, sans vous laisser troubler par aucune crainte.
6Hewa rapa' -na Sara mpotuku' hawa' -na Abraham tomane-na, pai' nahanga' -i tua. Hiaa' koi' ompi', ma'ala ta'uli' ana' Sara-mokoi, ane nituku' po'ingku-na to lompe' pai' uma-koi me'eka' ane ria to mpobalinai' -koi.
7Maris, montrez à votre tour de la sagesse dans vos rapports avec vos femmes, comme avec un sexe plus faible; honorez-les, comme devant aussi hériter avec vous de la grâce de la vie. Qu'il en soit ainsi, afin que rien ne vienne faire obstacle à vos prières.
7Wae wo'o koi' tomane, tuwu' hintuwu' -koi hante tobine-ni, pai' penonoi beiwa ohea-ni mpotulungi-ra, apa' karohoa-ra uma hewa karohoa tomane. Aga nau' wae, tobine-ni bate hibalia hante koi' hi poncilo Alata'ala, apa' nawai' wo'o-ra-rawo katuwua' to duu' kahae-hae-na hibalia koi'. Toe pai' kana nibila' -ra hewa to kasipato' -na. Apa' ane uma-koi hintuwu' hante tobine-ni, telawa' mpai' posampaya-ni.
8Enfin, soyez tous animés des mêmes pensées et des mêmes sentiments, pleins d'amour fraternel, de compassion, d'humilité.
8Ka'omea-na, tuwu' hintuwu' -ta omea, hameha' hawa' pai' hanono lau, momepoka'ahi' hewa to ntali ompi', lompe' nono pai' mpakadingki' nono hi doo.
9Ne rendez point mal pour mal, ou injure pour injure; bénissez, au contraire, car c'est à cela que vous avez été appelés, afin d'hériter la bénédiction.
9Ane ria tauna to mpodaa' -ta, neo' tapehawai hante to dada'a. Ane ralibui' -ta, neo' tatimalihi-ra. Agina-pi gau' to dada'a toe tapehawai hante mperapi' -raka gane' to lompe' ngkai Alata'ala. Apa' Alata'ala mpokio' -ta jadi' topetuku' -na bona mporata gane' to lompe' ngkai Hi'a.
10Si quelqu'un, en effet, veut aimer la vie Et voir des jours heureux, Qu'il préserve sa langue du mal Et ses lèvres des paroles trompeuses,
10Hi rala Buku Tomoroli' te'uki' hewa toi: Hema to doko' goe' pai' lompe' tuwu' -na kana mpojagai wiwi-na bona neo' -i mpohowa' lolita to dada'a, pai' neo' -i mebagiu.
11Qu'il s'éloigne du mal et fasse le bien, Qu'il recherche la paix et la poursuive;
11Kana nabahakai gau' to dada'a pai' babehi-mi gau' to lompe'. Kana nahuduwukui mpali' kahintuwuaa' hi doo.
12Car les yeux du Seigneur sont sur les justes Et ses oreilles sont attentives à leur prière, Mais la face du Seigneur est contre ceux qui font le mal.
12Apa' Pue' mpewili' tauna to mpotuku' konoa-na, pai' na'epe pekakae-ra. Aga na'ewa tauna to dada'a gau' -ra."
13Et qui vous maltraitera, si vous êtes zélés pour le bien?
13Ha hema-hana to mpodaa' -tae ane tida-ta mpobabehi po'ingku to lompe' -e?
14D'ailleurs, quand vous souffririez pour la justice, vous seriez heureux. N'ayez d'eux aucune crainte, et ne soyez pas troublés;
14Aga ane rapa' -na mporata kaparia mpu'u-ta ngkai kehi-ta to monoa', marasi' lau-ta ompi'! Jadi', ane ria to mpongasai' -ta, neo' tapoka'eka' -ra pai' neo' koro'.
15Mais sanctifiez dans vos coeurs Christ le Seigneur, étant toujours prêts à vous défendre, avec douceur et respect, devant quiconque vous demande raison de l'espérance qui est en vous,
15Tonu katuwu' -ta hi Kristus, pai' pangaku' -mi Kahi'a-na-wadi Pue' -ta. Kana taporodo ami' -mi petompoi' -ta mpotompoi' tauna to mpekune' -ta napa pai' ncarumaka Alata'ala-ta. Aga tatompoi' -ra, hante lolita to mo'olu pai' hante nono to dingki'.
16et ayant une bonne conscience, afin que, là même où ils vous calomnient comme si vous étiez des malfaiteurs, ceux qui décrient votre bonne conduite en Christ soient couverts de confusion.
16Pai' uma ma'ala kasalaia' po'ingku-ta. Po'ingku-ta kana hewa to masipato' hi topetuku' Kristus, bona ane ria tauna to mpobalihi-ta, me'ea' huli' lau-ra-wadi mpai'.
17Car il vaut mieux souffrir, si telle est la volonté de Dieu, en faisant le bien qu'en faisant le mal.
17Lompe' -di ane mporata kaparia-ta sabana ingku-ta to lompe', ane toe konoa Alata'ala hi kita'. Agina lau-pi toe, ngkai mporata kaparia sabana ingku-ta to dada'a.
18Christ aussi a souffert une fois pour les péchés, lui juste pour des injustes, afin de nous amener à Dieu, ayant été mis à mort quant à la chair, mais ayant été rendu vivant quant à l'Esprit,
18Apa' Kristus wo'o mporata kaparia nau' uma ria sala' -na. Mate hangkani lau-i-wadi mpokolo jeko' manusia'. Hi'a to uma ria sala' -na mposampei-ta to masala', bona nakeni-ta hi Alata'ala. Woto-na rapatehi, tapi' rapotuwu' nculii' -imi hante baraka' Inoha' Tomoroli'.
19dans lequel aussi il est allé prêcher aux esprits en prison,
19Hante baraka' Inoha' Tomoroli' toe, hilou-imi mpopalele pedagia-na hi rate-rate to ratarungku'.
20qui autrefois avaient été incrédules, lorsque la patience de Dieu se prolongeait, aux jours de Noé, pendant la construction de l'arche, dans laquelle un petit nombre de personnes, c'est-à-dire, huit, furent sauvées à travers l'eau.
20Ratarungku' -ra toe sabana pesapuaka-ra hi Alata'ala owi nto'u katuwua' -na nabi Nuh. Nto'u toe owi, moloe ahi' -na Alata'ala mpopea kabali' nono manusia' bula-na Nuh mpobabehi sakaya-na. Aga ka'omea-na, Alata'ala mpogero dunia' hante ue, pai' walu-ra-wadi tauna to mesua' hi rala sakaya pai' mporata kalompea'.
21Cette eau était une figure du baptême, qui n'est pas la purification des souillures du corps, mais l'engagement d'une bonne conscience envers Dieu, et qui maintenant vous sauve, vous aussi, par la résurrection de Jésus-Christ,
21Ue to mpogero dunia' nto'u toe, ma'ala rarapai' -ki ada peniu' tempo toi, apa' ada toe mpokeni kalompea' hi kita' wae lau ompi'. Aga ada toe bela-hawo ada to mpobohoi' wotoloka' -ta ngkai to babo'. Ada toe taponcawa pomperapi' -ta hi Alata'ala, taperapi' bona nabohoi' nono-ta ngkai jeko'. Pai' nabohoi' mpu'u-tamo ngkai jeko' -ta, hante katuwu' -na nculii' Yesus Kristus.
22qui est à la droite de Dieu, depuis qu'il est allé au ciel, et que les anges, les autorités et les puissances, lui ont été soumis.
22Katuwu' -na nculii' toe, hilou-imi hi suruga, pai' -i mohura hi mali ka'ana Alata'ala. Hawe'ea mala'eka pai' topoparenta pai' pue' -pue' to mobaraka' ntani' -na, rapopengkoru hi Hi'a omea-ramo.