French 1910

Uma: New Testament

2 Corinthians

7

1Ayant donc de telles promesses, bien-aimés, purifions-nous de toute souillure de la chair et de l'esprit, en achevant notre sanctification dans la crainte de Dieu.
1Jadi', ompi' -ku to kupe'ahi', apa' lawi' ria-taka janci Alata'ala toe-e, wae-pi, kana tabahaka hawe'ea to mpakada'a-ta, lompe' to kahiloa, lompe' to hi rala nono-ta. Kana tatuku' Alata'ala hante nono-ta mpu'u, pai' tapoka'eka' mpobabehi to uma napokonoi.
2Donnez-nous une place dans vos coeurs! Nous n'avons fait tort à personne, nous n'avons ruiné personne, nous n'avons tiré du profit de personne.
2Ompi' -ompi'! Neo' -pi ria posisalaa-ta, tarima-makai hi rala nono-ni! Uma bara ria sala' -kai ba hi hema-hema, uma-kai ria mpakarugi hema-hema, uma-kai mpali' porasia' ngkai hema-hema.
3Ce n'est pas pour vous condamner que je parle de la sorte; car j'ai déjà dit que vous êtes dans nos coeurs à la vie et à la mort.
3Mololita-a hewa tohe'i, uma ba mposalai' -koi ompi'. Apa' hewa to ku'uli' we'i, bohe ahi' -kai hi koi'-- ba mate ba tuwu' -kai, bate kipoka'ahi' -koi.
4J'ai une grande confiance en vous, j'ai tout sujet de me glorifier de vous; je suis rempli de consolation, je suis comblé de joie au milieu de toutes nos tribulations.
4Uma-a koro' mpololitai-koi hante kalonto' -lonto' -na hewa tohe'i-e ompi'. Bohe lia nono-ku sabana koi' ompi'. Nau' wori' kaparia mporumpa' -kai, terohoi moto-mi nono-ku tohe'i-e, pai' goe' lia-a mpokagoe' -koi.
5Car, depuis notre arrivée en Macédoine, notre chair n'eut aucun repos; nous étions affligés de toute manière: luttes au dehors, craintes au dedans.
6Napa pai' ku'uli' terohoi-mi nono-kue, ompi'? Apa' goe' -a mpo'epe kareba to nakeni Titus ngkai koi'. Hewa to kututura-mi we'i, me'ongko' -makai ngkai ngata Troas tumai hi Makedonia. Aga karata-kai hi rehe'i, bate uma oa' rodo nono-kai. Ngki'ii ngka'ana narumpa' -kai kaparia. Ria to mposisala-kakai, hamali me'eka' wo'o-kai. Mere' mpu'u-mi nono-kai nto'u toe. Aga tarima kasi ku'uli' hi Alata'ala, apa' nto'u toe-mi karata-na Titus mpokeni kareba ngkai koi' ompi'. Jadi', nono-kai to mere' napakaroho-mi Alata'ala hi karata-na Titus toe.
6Mais Dieu, qui console ceux qui sont abattus, nous a consolés par l'arrivée de Tite,
7Moroho nculii' -mi nono-kai mpohilo Titus rata. Pai' meliu ngkai toe, goe' -kai mpo'epe lolita-na to nakeni ngkai koi'. Na'uli' beiwa-koi mpotanta'u nono-na bula-na ria dohe-ni. Na'uli' wo'o kalentora-ni doko' mpohirua' -ka. Na'uli' kasoho' -nami nono-ni. Na'uli' wo'o kadoko' -ni momekalompe' hante kai' ngkai nono-ni mpu'u. Mpo'epe toe, hangkedi' kagoe' -ku ompi'.
7et non seulement par son arrivée, mais encore par la consolation que Tite lui-même ressentait à votre sujet: il nous a raconté votre ardent désir, vos larmes, votre zèle pour moi, en sorte que ma joie a été d'autant plus grande.
8Nau' ihi' sura-ku wengi mpopihii nono-ni, aga uma soho' nono-ku mpo'uki' sura toe. Lomo' -lomo' -na soho' moto nono-ku, apa' ku'inca bate susa' mpai' nono-ni mpobasa sura toe. Tapi' kasusa' nono-ni tetu hampai' -wadi.
8Quoique je vous aie attristés par ma lettre, je ne m'en repens pas. Et, si je m'en suis repenti, -car je vois que cette lettre vous a attristés, bien que momentanément, -
9Jadi', toe pai' ku'uli' uma soho' nono-ku. Goe' lau-ada! Uma-a goe' apa' ria-mi kasusaa' -ni. Goe' -a apa' kasusaa' -ni tetu mpokeni-koi medea ngkai kehi-ni to uma lompe'. Apa' nau' susa' nono-ni mpobasa sura-ku toe, kasusa' nono-ni toe napo'ohea lau Alata'ala mpokeni rasi' hi koi'. Jadi', uma-koi morugi sabana sura-ku toe.
9je me réjouis à cette heure, non pas de ce que vous avez été attristés, mais de ce que votre tristesse vous a portés à la repentance; car vous avez été attristés selon Dieu, afin de ne recevoir de notre part aucun dommage.
10Apa' ane kasusaa' nono to ntuku' konoa Alata'ala, kasusaa' toe mpokeni-ta medea ngkai kehi-ta to dada'a, alaa-na Alata'ala mpohore-ta ngkai huku' jeko' -ta. Pai' kasusaa' toe uma taposoho' -ki nono. Tapi' ane susa' nono hewa to biasa hi tauna to uma mepangala' hi Alata'ala, kasusaa' toe uma mpokeni-ta medea ngkai kehi-ta to dada'a, alaa-na mporata-ta kamatea to mpogaa' -ta ngkai Alata'ala.
10En effet, la tristesse selon Dieu produit une repentance à salut dont on ne se repent jamais, tandis que la tristesse du monde produit la mort.
11Kasusaa' -ni mpobasa sura-ku toe wengi, mpu'u-mpu'u kasusaa' to ntuku' konoa Alata'ala. Penonoi lompe' -koi ba napa wua' -na kasusaa' -ni toe. Ngkai kasusaa' -ni toe, ria mpu'u nono-ni doko' mpobabehi to monoa'. Ni'uli' uma-koi tono' hi tauna to mposapuaka-kai. Nipokahuku' jeko' -ra tauna to masala', nipoka'eka' mpotuku' kehi-ra. Lentora-mokoi mpokalentorai-a, nituku' -mi hawa' -ku, sadia moto-koi mpohuku' tauna to masala'. Hi butu nyala-na monoto-mi kamoroli' mpontolumanu' -na nono-ni hi kara-kara toe.
11Et voici, cette même tristesse selon Dieu, quel empressement n'a-t-elle pas produit en vous! Quelle justification, quelle indignation, quelle crainte, quel désir ardent, quel zèle, quelle punition! Vous avez montré à tous égards que vous étiez purs dans cette affaire.
12Toe-mi ompi', bela patuju-ku mpo'uki' sura toe wengi bona nipokahuku' -i to masala'. Bela wo'o patuju-ku mpetalawai' to narumpa' sala'. Alata'ala sabi' -ku! Patuju-ku mpo'uki' sura toe-le, bona monoto-mi hi koi' beiwa kabohe ahi' -ni hi kai'.
12Si donc je vous ai écrit, ce n'était ni à cause de celui qui a fait l'injure, ni à cause de celui qui l'a reçue; c'était afin que votre empressement pour nous fût manifesté parmi vous devant Dieu.
13Jadi', apa' nitarima lompe' -mi-hawo sura-ku toe-e, terohoi-mi nono-kai toi-e! Terohoi mpu'u-mi nono-kai ompi', pai' meliu ngkai toe, goe' lia-kai mpohilo wo'o kagoe' -na Titus. Morawa-mi nono-na mpohilo kehi-ni bula-na retu dohe-ni.
13C'est pourquoi nous avons été consolés. Mais, outre notre consolation, nous avons été réjouis beaucoup plus encore par la joie de Tite, dont l'esprit a été tranquillisé par vous tous.
14Kako'ia-na kuhubui-i tilou wengi, kututura ami' -miki hawe'ea kalompe' nono-ni, kupomobohe hanga' -ni. Rasi' -di ompi', uma wa nipaka'ea' -ae. Hewa hawe'ea to ku'uli' -kokoi, makono omea, wae wo'o hawe'ea to kuparata-ki Titus mpo'une' -koi, uma wa ria to sala', makono omea moto.
14Et si devant lui je me suis un peu glorifié à votre sujet, je n'en ai point eu de confusion; mais, comme nous vous avons toujours parlé selon la vérité, ce dont nous nous sommes glorifiés auprès de Tite s'est trouvé être aussi la vérité.
15Hiaa' hi'a wo'o-hawo, tampai-mi ahi' -na hi koi', apa' nakiwoi beiwa ompi' -ompi' omea mpotuku' hawa' -na. Nau' hangkale' me'eka' -koi, nitarima moto-imi pai' nipengkorui-i.
15Il éprouve pour vous un redoublement d'affection, au souvenir de votre obéissance à tous, et de l'accueil que vous lui avez fait avec crainte et tremblement.
16Jadi' ompi' -ompi', hangkani-pi ku'uli': goe' lia-ama toi-e, apa' lompe' nculii' -mi posidaia' -ta, ma'ala-ama mposarumaka-koi hi butu nyala-na.
16Je me réjouis de pouvoir en toutes choses me confier en vous.