1Toi donc, mon enfant, fortifie-toi dans la grâce qui est en Jésus-Christ.
1Jadi', Timotius ana' -ku! Pakaroho mpu'u nono-nu hante karohoa to tarata ngkai Kristus Yesus ngkai kabula rala-na Alata'ala.
2Et ce que tu as entendu de moi en présence de beaucoup de témoins, confie-le à des hommes fidèles, qui soient capables de l'enseigner aussi à d'autres.
2Nu'epe moto wengi hawe'ea tudui' -ku, pai' wori' wo'o tauna to mposabii' pai' mpo'epe tudui' -ku toe. Jadi', tudui' toe kana nuparata wo'o-raka tauna to ma'ala rasarumaka pai' to nginca mpotudui' tau ntani' -na.
3Souffre avec moi, comme un bon soldat de Jésus-Christ.
3Jadi', Timotius, kana sadia wo'o-ko-kowo mpokolo kaparia hangkaa-ngkania hante aku', hewa tantara Kristus Yesus to lompe'.
4Il n'est pas de soldat qui s'embarrasse des affaires de la vie, s'il veut plaire à celui qui l'a enrôlé;
4Apa' ane tantara to lompe' -hana, bate tari-i mpokolo kaparia, pai' uma-i sese' mpo'urusi urusia-na moto, apa' doko' -i mpakagoe' nono tadulako-na.
5et l'athlète n'est pas couronné, s'il n'a combattu suivant les règles.
5Wae wo'o, tauna to mpobago bago Pue' ma'ala rarapai' -ki tauna to motanta' mokeno. Kana natuku' atura-atura po'orea', apa' ane uma natuku', uma-i mpai' mporata parasee.
6Il faut que le laboureur travaille avant de recueillir les fruits.
6Pai' tauna to mpobago bago Pue' ma'ala rarapai' -ki topolia'. Ane mobago ntomo-i, masipato' lia ane hi'a to lomo' -na mpokoni' wua' polia' -na.
7Comprends ce que je dis, car le Seigneur te donnera de l'intelligence en toutes choses.
7Poinono paresa' -ku toi, Pue' moto mponotohi nono-nu bona nupaha omea.
8Souviens-toi de Jésus-Christ, issu de la postérité de David, ressuscité des morts, selon mon Evangile,
8Kolo-mi kaparia, pai' kiwoi Yesus Kristus, to tuwu' nculii' ngkai kamatea, Magau' Topetolo' muli Magau' Daud. Toe-mi ihi' -na Kareba Lompe' to kukeni-e.
9pour lequel je souffre jusqu'à être lié comme un malfaiteur. Mais la parole de Dieu n'est pas liée.
9Ngkai kampokeni-ku Kareba Lompe' toe-mi, pai' alaa-ku ngkolo kaparia, duu' -na oi-ama rahilu' hi rala tarungku' hewa tauna to dada'a. Aga Lolita Alata'ala uma-hana tehilu'.
10C'est pourquoi je supporte tout à cause des élus, afin qu'eux aussi obtiennent le salut qui est en Jésus-Christ, avec la gloire éternelle.
10Toe pai' ku'agi-mi mpengkatarii hawe'ea toi-e. Nau' -a rabalinai', kupalele oa' Lolita Alata'ala, bona tauna to napelihi-mi mpo'epe pai' mpopangala', duu' -na mporata-ra kalompea' pai' katuwua' to ncola duu' kahae-hae-na ngkai posidaia' -ra hante Kristus Yesus.
11Cette parole est certaine: Si nous sommes morts avec lui, nous vivrons aussi avec lui;
11Kolo-mi kaparia, apa' makono mpu'u lolita to mpo'uli': Ane ntoa' mate-ta-damo dohe-na, bate tuwu' wo'o-ta mpai' dohe-na.
12si nous persévérons, nous régnerons aussi avec lui; si nous le renions, lui aussi nous reniera;
12Ane mosabara-ta mpokolo kaparia, moparenta wo'o-ta-tawo mpai' dohe-na. Aga ane tasapu-di petuku' -ta hi Hi'a, nasapu wo'o-ta-tawo mpai' kakita' -na topetuku' -na.
13si nous sommes infidèles, il demeure fidèle, car il ne peut se renier lui-même.
13Nau' molaka' pepangala' -ta hi Hi'a, uma molaka' pepewili' -na hi kita'. Apa' uma-i bisa mo'ungkere' ngkai lolita-na.
14Rappelle ces choses, en conjurant devant Dieu qu'on évite les disputes de mots, qui ne servent qu'à la ruine de ceux qui écoutent.
14Timotius! Popokiwoii-ra hawe'ea to ku'uli' tohe'i. Paresai' -ra hi rala hanga' Pue' Ala bona neo' -ra momehono' mpomehonoi' ada agama. Apa' pomehonoa' to hewa toe uma ria kalaua-na hi rala katuwu' -ta, mpokero lau-wadi pepangala' -ra to mpo'epe.
15Efforce-toi de te présenter devant Dieu comme un homme éprouvé, un ouvrier qui n'a point à rougir, qui dispense droitement la parole de la vérité.
15Aga iko Timotius, parata tudui' to makono hante kanoa' -noa' -na. Huduwukui mpokamu bago-nu toe, bona ane rata-ko mpai' hi nyanyoa Alata'ala, uma-ko me'ea'. Na'uli' -koko mpai': "Iko-mi topobago-ku to lompe'!"
16Evite les discours vains et profanes; car ceux qui les tiennent avanceront toujours plus dans l'impiété,
16Neo' nudohei-ra tauna to mpokeni lolita to uma mo'ihi. Apa' tudui' -ra toe uma mpokeni tauna mpakaroli' katuwu' -ra. Tudui' -ra toe mpokeni tauna kamolaa-laaa lau-di ngkai Alata'ala.
17et leur parole rongera comme la gangrène. De ce nombre sont Hyménée et Philète,
17Tudui' to hewa toe melelei hewa haki' pai' mpakada'a katuwu' wori' tauna. Himeneus pai' Filetus, hira' roduaa toe-mi to mpokeni tudui' to dada'a hewa toe.
18qui se sont détournés de la vérité, disant que la résurrection est déjà arrivée, et qui renversent la foi de quelques uns.
18Meleli' -ra ngkai tudui' to makono, ra'uli' -rana timpaliu-mi pemataa hawe'ea tauna to mate. Tudui' -ra to uma makono toe mpaka'ingu' lau-mi ba hangkuja dua tauna, alaa-na mere' -mi pepangala' -ra.
19Néanmoins, le solide fondement de Dieu reste debout, avec ces paroles qui lui servent de sceau: Le Seigneur connaît ceux qui lui appartiennent; et: Quiconque prononce le nom du Seigneur, qu'il s'éloigne de l'iniquité.
19Aga nau' wae, Lolita Alata'ala bate makono pai' ma'ala raparasaya. Lolita Alata'ala hewa parawatu to uma molengo. Hi rala Lolita Alata'ala te'uki' hewa toi: Na'inca Pue' kahema-ra to napobagia," Hema-hema to mpo'uli' Kayesus-na Pue' -ra, kana mpobahakai gau' -ra to dada'a."
20Dans une grande maison, il n'y a pas seulement des vases d'or et d'argent, mais il y en a aussi de bois et de terre; les uns sont des vases d'honneur, et les autres sont d'un usage vil.
20Hi rala tomi to bohe, wori' nyala rewa hi poruhea. Ria rewa to lompe', hewa rapa' -na to rababehi ngkai bulawa pai' salaka'. Ria wo'o to rababehi ngkai kaju ba tana' pulu' -wadi. To lompe', rahenta ane ria torata to rabila'. To uma lompe' rahi, rahenta eo-eo-na.
21Si donc quelqu'un se conserve pur, en s'abstenant de ces choses, il sera un vase d'honneur, sanctifié, utile à son maître, propre à toute bonne oeuvre.
21Jadi', ane tabahakai kehi-ta to dada'a, kita' jadi' hewa rewa to lompe', to rahenta mpobila' torata. Batua-na, kita' jadi' topobago to moroli' pai' to ria kalaua-na hi Pue' -ta, pai' sadia-ta mpobago butu nyala pobago to lompe'.
22Fuis les passions de la jeunesse, et recherche la justice, la foi, la charité, la paix, avec ceux qui invoquent le Seigneur d'un coeur pur.
22Toe pai' kuparesai' -ko Timotius, neo' nutuku' kahinaa nono to biasa hi tauna to mongura. Huduwukui mpotuku' gau' to napokono Pue', perohoi pepangala' -nu hi Pue' pai' ahi' -nu hi doo. Tuwu' hintuwu' hante hawe'ea tauna to mekakae hi Pue' ngkai karoli' nono-ra.
23Repousse les discussions folles et inutiles, sachant qu'elles font naître des querelles.
23Ria tauna to ntora mpomehonoi' tudui' to uma ria kalaua-na, tapi' ko'ia monoto nono-ra mpo'inca tudui' to makono. Neo' nudohei-ra hi rala pomehonoa' -ra toe, apa' nu'inca moto, lolita-ra toe mpobabehi posisalaa lau-wadi, alaa-na uma-pi hintuwu' tauna.
24Or, il ne faut pas qu'un serviteur du Seigneur ait des querelles; il doit, au contraire, avoir de la condescendance pour tous, être propre à enseigner, doué de patience;
24Pai' uma-hawo natao ane kita' to jadi' batua-na Pue' uma hintuwu' hante doo-ta. Kana tapoka'olu po'ingku-ta hi hawe'ea tauna, pante metudui', pai' mosabara.
25il doit redresser avec douceur les adversaires, dans l'espérance que Dieu leur donnera la repentance pour arriver à la connaissance de la vérité,
26Tauna to me'ewa kana tapaka'olu mpotanee' -ra, meka' ba lue' Pue' mpalogai-ra medea ngkai pe'ewa-ra duu' -na monoto-mi nono-ra pai' ra'inca tudui' to makono, alaa-na tebahaka-ra ngkai kuasa Magau' Anudaa' to mpewuku-ra mpotuku' konoa-na.
26et que, revenus à leur bon sens, ils se dégageront des pièges du diable, qui s'est emparé d'eux pour les soumettre à sa volonté.