1Paul, apôtre de Jésus Christ par la volonté de Dieu, et le frère Timothée,
1Sura toi ngkai aku' Paulus, to na'ongko' Alata'ala jadi' suro Kristus Yesus ntuku' konoa-na, pai' ngkai Timotius, ompi' hampepangalaa' -ta,
2aux saints et fidèles frères en Christ qui sont à Colosses; que la grâce et la paix vous soient données de la part de Dieu notre Père!
2kipakatu tilou hi koi' ompi' hampepangalaa' -kai to hi Kolose, to napobagia-mi Alata'ala pai' to mepangala' -mi hi Kristus. Wori' tabe: mekakae-kai hi Alata'ala Tuama-ta, kiperapi' bona nagane' -koi ngkai kabula rala-na pai' nawai' -koi kalompea' tuwu'.
3Nous rendons grâces à Dieu, le Père de notre Seigneur Jésus-Christ, et nous ne cessons de prier pour vous,
3Butu ngkani-na kiposampayai-koi, mpo'uli' tarima kasi oa' -kai hi Alata'ala Tuama-na Pue' -ta Yesus Kristus,
4ayant été informés de votre foi en Jésus-Christ et de votre charité pour tous les saints,
4apa' ki'epe-mi kareba to mpo'uli' kamepangala' -nimi hi Kristus Yesus pai' kama'ahi' -ni hi hawe'ea topepangala' hi Kristus Yesus.
5cause de l'espérance qui vous est réservée dans les cieux, et que la parole de la vérité, la parole de l'Evangile vous a précédemment fait connaître.
5Mepangala' pai' ma'ahi' -koi hewa toe, apa' ncarumaka Alata'ala-mokoi, nipopea napa to natimamahi-kokoi hi suruga, hewa to ni'epe moto-mi hi rala Kareba Lompe' to raparata-kokoi. Kareba Lompe' toe, makono mpu'u-hana,
6Il est au milieu de vous, et dans le monde entier; il porte des fruits, et il va grandissant, comme c'est aussi le cas parmi vous, depuis le jour où vous avez entendu et connu la grâce de Dieu conformément à la vérité,
6pai' tetolele-mi hi humalili' dunia', alaa-na kawoo-woria' -mi tauna to mepangala' hi Pue' Yesus duu' -na mpobabehi-ramo po'ingku to lompe'. Wae wo'o to jadi' hi koi' -e ompi'. Kampo'epe-ni Kareba Lompe' toe, mepangala' -mokoi hi Pue' Yesus, duu' -na ni'inca mpu'u-mi kabula rala-na Alata'ala.
7d'après les instructions que vous avez reçues d'Epaphras, notre bien-aimé compagnon de service, qui est pour vous un fidèle ministre de Christ,
7Ni'epe Kareba Lompe' toe ngkai Epafras, doo hampobagoa-kai to kipoka'ahi'. Epafras toei, batua Kristus to tida mobago mpotulungi-koi.
8et qui nous a appris de quelle charité l'Esprit vous anime.
8Hi'a to mpo'uli' -kakai kanipoka'ahi' -ra hawe'ea topetuku' Pue' Yesus sabana baraka' Inoha' Tomoroli'.
9C'est pour cela que nous aussi, depuis le jour où nous en avons été informés, nous ne cessons de prier Dieu pour vous, et de demander que vous soyez remplis de la connaissance de sa volonté, en toute sagesse et intelligence spirituelle,
9Jadi', ompi' -ompi', ngkai lomo' kaki'epe-na kareba to mpokahangai' -koi, kiposampayai ncuu-mokoi. Mekakae-kai hi Alata'ala, kiperapi' bona nawai' -koi kanotoa nono pai' pe'inca mpo'inca hawe'ea konoa-na,
10pour marcher d'une manière digne du Seigneur et lui être entièrement agréables, portant des fruits en toutes sortes de bonnes oeuvres et croissant par la connaissance de Dieu,
10bona po'ingku-ni masipato' hi tauna to mpotuku' Pue', pai' hawe'ea kehi-ni mpakagoe' nono-na. Mosampaya-kai, bona nipobago butu nyala pobago to lompe', pai' bona katedoo-donihia noto-ni mpo'inca Alata'ala.
11fortifiés à tous égards par sa puissance glorieuse, en sorte que vous soyez toujours et avec joie persévérants et patients.
11Merapi' -kai hi Alata'ala bona narohoi nono-ni hante hawe'ea kuasa-na, ntuku' kabaraka' -na to uma mowo kabohe-na, bona ntaha pai' tari oa' -koi, nau' ba napa-napa to mporumpa' -koi.
12Rendez grâces au Père, qui vous a rendus capables d'avoir part à l'héritage des saints dans la lumière,
12Mosampaya-kai bona goe' oa' nono-ni mpo'uli' tarima kasi hi Tuama-ta, apa' Hi'a-mi to mpo'ongko' -koi jadi' ana' -na, alaa-na masipato' -koi mporata bagia hangkaa-ngkania hante hawe'ea topetuku' -na hi rala Kamagaua' -na to mobaja.
13qui nous a délivrés de la puissance des ténèbres et nous a transportés dans le royaume du Fils de son amour,
13Nabahaka-tamo ngkai kuasa kabengia-na, pai' -ta napajadi' ntodea-na hi rala Kamagaua' Ana' -na to nape'ahi'.
14en qui nous avons la rédemption, la rémission des péchés.
14Ana' -na toe-imi to jadi' tolo' woto-ta, bona te'ampungi jeko' -ta.
15Il est l'image du Dieu invisible, le premier-né de toute la création.
15Alata'ala, uma-i kahiloa. Aga ane ta'inca kehi pai' baraka' -na Ana' -na, ta'inca-mi kehi pai' baraka' -na Alata'ala. Ma'ala-mi ta'uli', Ana' -na toe-imi to Ulumua', apa' meliu kuasa-na ngkai hawe'ea to napajadi' Alata'ala.
16Car en lui ont été créées toutes les choses qui sont dans les cieux et sur la terre, les visibles et les invisibles, trônes, dignités, dominations, autorités. Tout a été créé par lui et pour lui.
16Apa' Hi'a-mi to napopale Alata'ala mpopajadi' hawe'ea to ria, lompe' to hi suruga lompe' to hi dunia', to kahiloa pai' to uma kahiloa. Hawe'ea mala'eka pai' karampua, hawe'ea anu mobaraka' pai' to mokuasa-- hawe'ea-na napajadi' hante baraka' -na pai' ntuku' konoa-na.
17Il est avant toutes choses, et toutes choses subsistent en lui.
17Kako'ia-na ria napa-napa, mpolia' ria-imi-hana. Pai' hawe'ea to ria nakuasai pai' napewili' hante baraka' -na.
18Il est la tête du corps de l'Eglise; il est le commencement, le premier-né d'entre les morts, afin d'être en tout le premier.
18Kita' to mepangala' hi Kristus ma'ala rarapai' -ki woto-na, pai' Kristus woo' -ta. Hewa woo' mpokuasai woto, wae wo'o Hi'a mpokuasai hawe'ea tauna to mepangala' hi Hi'a. Pai' Hi'a-mi to mpowai' -ta katuwua' to bo'u, apa' Hi'a-mi to Ulumua', batua-na, to lomo' -na tuwu' nculii' ngkai kamatea. Alaa-na, Hi'a-mi to poko-na ngkai hawe'ea to ria.
19Car Dieu a voulu que toute plénitude habitât en lui;
19Ane ta'inca-i Ana' Alata'ala toei, ta'inca-imi Alata'ala, apa' Alata'ala mpobotuhi bona hawe'ea kehi pai' baraka' -na, ria wo'o hi Ana' -na toei hante uma ria kakuraa' -na.
20il a voulu par lui réconcilier tout avec lui-même, tant ce qui est sur la terre que ce qui est dans les cieux, en faisant la paix par lui, par le sang de sa croix.
20Alata'ala mpohubui Ana' -na tumai mate hi kaju parika', bona hawe'ea to ria rapopohintuwu' nculii' hante Hi'a, lompe' to hi dunia' lompe' to hi suruga. Kamate-na Yesus hi kaju parika' toe-mi to mpopohintuwu' hawe'ea-na hante Alata'ala.
21Et vous, qui étiez autrefois étrangers et ennemis par vos pensées et par vos mauvaises oeuvres, il vous a maintenant réconciliés
21Owi-koi ompi', molaa-koi ngkai Alata'ala. Nipobali' -ki apa' dada'a nono-ni pai' po'ingku-ni.
22par sa mort dans le corps de sa chair, pour vous faire paraître devant lui saints, irrépréhensibles et sans reproche,
22Aga tempo toi, ngkai kamate Ana' -na, hintuwu' -mokoi hante Alata'ala, pai' napomoroli' -mokoi duu' -na uma-pi ria kasalaia' -ni ba kakuraa' -ni hi poncilo-na.
23si du moins vous demeurez fondés et inébranlables dans la foi, sans vous détourner de l'espérance de l'Evangile que vous avez entendu, qui a été prêché à toute créature sous le ciel, et dont moi Paul, j'ai été fait ministre.
23Toe-mi ompi', tida-mokoi mepangala', neo' mogego', neo' nipelele' ba hema-hema to doko' mpobagiu-koi. Perohoi ngkakamu tudui' to ni'epe-mi. Neo' nibahakai ncarumaka napa to najanci-kokoi Alata'ala hi rala Kareba Lompe'. Kareba Lompe' toe, rapalele-mi hi humalili' dunia'. Pai' aku', jadi' pahawaa' Pue' wo'o-ama-kuwo, mpopalele Kareba toe.
24Je me réjouis maintenant dans mes souffrances pour vous; et ce qui manque aux souffrances de Christ, je l'achève en ma chair, pour son corps, qui est l'Eglise.
24Hewa toe lau ompi', goe' moto-a mpokolo kaparia sabana pobago-ku mpotulungi-koi. Apa' ria-pidi kaparia to kana kutodohaka sabana pobago-ku hi Kristus, pai' kaparia to kurata tempo toi, kurata sabana pobago-ku hi hawe'ea topepangala' hi Kristus. Kita' omea to mepangala' hi Kristus ma'ala rarapai' -ki woto-na.
25C'est d'elle que j'ai été fait ministre, selon la charge que Dieu m'a donnée auprès de vous, afin que j'annonçasse pleinement la parole de Dieu,
25Alata'ala mpo'ongko' -a jadi' pahawaa' -na, nasarumaka-ka aku' bago toi, bona aku' -mi to mpoparata hawe'ea Lolita-na hi koi' to bela-koi to Yahudi.
26le mystère caché de tout temps et dans tous les âges, mais révélé maintenant à ses saints,
27Alata'ala doko' mpopo'incai hawe'ea topetuku' -na beiwa kalompe' patuju-na hi koi' to bela-koi to Yahudi. Patuju-na toe: bona Kristus mo'oha' hi rala nono-ni, bona monoa' kamporata-ni kabohea tuwu' dohe Alata'ala. Patuju-na Alata'ala toe mo'atu-atu mpae-mi ko'ia ra'incai manusia'. Tapi' hewa toe lau patuju-na toe rapakanoto-mi hi hawe'ea tauna to napobagia.
27qui Dieu a voulu faire connaître quelle est la glorieuse richesse de ce mystère parmi les païens, savoir: Christ en vous, l'espérance de la gloire.
28Jadi', Kareba Kristus toe-mi to kipalele hi hawe'ea tauna, ntuku' hawe'ea kanotoa nono-kai. Kiparesai' pai' kitudui' -ra, pai' kitete' -ra butu dua-na, bona ane rata-kai hi nyanyoa Alata'ala, ma'ala kikeni-ra butu dua-na hi Hi'a hante uma ria kakuraa' -ra, apa' mosidai' -ramo hante Kristus.
28C'est lui que nous annonçons, exhortant tout homme, et instruisant tout homme en toute sagesse, afin de présenter à Dieu tout homme, devenu parfait en Christ.
29Toe-mi pai' mobago ntomo-ae, kuhuduwukui mpokamu bago-ku, ntuku' karohoa to nawai' -ka Kristus, apa' moroho mpu'u kabaraka' -na hi rala katuwu' -ku.
29C'est à quoi je travaille, en combattant avec sa force, qui agit puissamment en moi.