1Je vous exhorte donc, moi, le prisonnier dans le Seigneur, à marcher d'une manière digne de la vocation qui vous a été adressée,
1Ngkai toe-mi ompi' -ompi', ohe'i paresa' ngkai aku' to ratarungku' sabana pobago-ku hi Pue': kuparesai' -koi bona mo'ingku-koi hewa to masipato' hi ana' Alata'ala, apa' lawi' nakio' -mokoi jadi' ana' -na.
2en toute humilité et douceur, avec patience, vous supportant les uns les autres avec charité,
2Kana dingki' nono-ta pai' mo'olu oa' kehi-ta hi butu nyala-na. Neo' mpotima' kasalaa' doo, agina mosabara pai' moloe ahi' -ta hi himpau kita'.
3vous efforçant de conserver l'unité de l'esprit par le lien de la paix.
3Peloo-lompehi bona neo' ria posisalaa, apa' Inoha' Tomoroli' -mi to mpopohintuwu' -ta omea. Kahintuwuaa' -ta toe kana tapewili' lompe'.
4Il y a un seul corps et un seul Esprit, comme aussi vous avez été appelés à une seule espérance par votre vocation;
4Hawe'ea-ta to mepangala' hi Yesus Kristus, hewa to hawoto lau-ta-wadi, pai' hadua lau-wadi Inoha' Tomoroli' to hi rala nono-ta omea. Hibalia-wadi poncarumakaa-ta omea, apa' Alata'ala mpokio' -ta jadi' ana' -na.
5il y a un seul Seigneur, une seule foi, un seul baptême,
5Hadua-wadi Pue' -ta, hanyala-wadi pepangala' -ta, pai' hibalia wo'o-wadi karaniu' -ta hi petuku' -ta hi Pue' Yesus.
6un seul Dieu et Père de tous, qui est au-dessus de tous, et parmi tous, et en tous.
6Hadua lau-wadi Alata'ala to Tapotuama omea, pai' Hi'a to mpokuasai omea, to mpobago omea, pai' to mpo'ohai' -ta omea.
7Mais à chacun de nous la grâce a été donnée selon la mesure du don de Christ.
7Aga nau' ria kahibalia-ta toe, uma hibalia kola' -ta, apa' hi butu-butu dua-nata hore-hore rawai' pakulea' mpokamu bago Pue', ntuku' napa to nakolai' -taka Kristus.
8C'est pourquoi il est dit: Etant monté en haut, il a emmené des captifs, Et il a fait des dons aux hommes.
8Toe pai' ria lolita Buku Tomoroli' owi to mpolowa Kristus, moni-na hewa toi: Ka'oti-na mpodagi bali' -na, ngkahe' -imi hilou hi po'ohaa' to hi kalangkoa-na, pai' -i mpobagi rasi' hi ntodea-na."
9Or, que signifie: Il est monté, sinon qu'il est aussi descendu dans les régions inférieures de la terre?
9Napa batua-na lolita tohe'e? Ane ngkahe' -i hilou hi kalangkoa-na, tantu mana'u ncala' -i tumai hi kadingkia' -na, batua-na hi dunia' tohe'i.
10Celui qui est descendu, c'est le même qui est monté au-dessus de tous les cieux, afin de remplir toutes choses.
10Kristus to mana'u toei, Hi'a wo'o-wadi to ngkahe' hilou duu' -na mporata-i pohuraa to meliu kalangko-na ngkai hawe'ea to hi langi', bona Hi'a to mpokuasai butu nyala-na.
11Et il a donné les uns comme apôtres, les autres comme prophètes, les autres comme évangélistes, les autres comme pasteurs et docteurs,
11Kristus toe-imi to mpobagi rasi' hi topetuku' -na: hantongo' -ra nawai' pakulea' jadi' suro-na, hantongo' nawai' pakulea' jadi' nabi to mpohowa' lolita Alata'ala, hantongo' nawai' pakulea' mpopalele Kareba Lompe' hi tauna to ko'ia mpo'epei, pai' hantongo' wo'o nawai' pakulea' jadi' pangkeni to mpewili' pai' to mpotudui' hawe'ea topetuku' -na.
12pour le perfectionnement des saints en vue de l'oeuvre du ministère et de l'édification du corps de Christ,
12Nabagi-taka rasi' toe bona hawe'ea topetuku' -na rarewai hono', bona tapakule' mpewili' bago-na pai' bona kamoroo-rohoa posidaia' -ta hante Hi'a pai' hi himpau ompi' hampepangalaa' -ta hi rala Woto Kristus.
13jusqu'à ce que nous soyons tous parvenus à l'unité de la foi et de la connaissance du Fils de Dieu, à l'état d'homme fait, à la mesure de la stature parfaite de Christ,
13Nabagi-taka rasi' toe, duu' -na rata mpai' tempo-na kita' omea jadi' hanono lau-ta-damo apa' kita' omea mpo'inca pai' mpopangala' Ana' Alata'ala. Kamoroo-rohoa pai' kamonoo-notoa-tamo, duu' -na uma-pi ria kakuraa' -ta, hibalia hante Kristus-tamo.
14afin que nous ne soyons plus des enfants, flottants et emportés à tout vent de doctrine, par la tromperie des hommes, par leur ruse dans les moyens de séduction,
14Ane hewa toe-tamo, uma-tapa hewa ana' -ana' to jolia rabagiu ba hewa rauniri to nawaro ngolu' hilou tumai. Uma-tapa katuku' -tuku' hinyai' tudui' -tudui', uma-pi ncaliu ta'ome' lolita tauna to doko' mpobagiu-ta hante akala-ra to mepanawu'.
15mais que, professant la vérité dans la charité, nous croissions à tous égards en celui qui est le chef, Christ.
15Uma-tapa jolia rabagiu apa' moroho-mi pengkamu-ta hi tudui' to makono hante nono to ma'ahi'. Kamoroo-rohoa pai' kamonoo-notoa-ta hi butu nyala-na, duu' -na hibalia-tamo hante Kristus. Kristus toei taponcawa Woo' -ta,
16C'est de lui, et grâce à tous les liens de son assistance, que tout le corps, bien coordonné et formant un solide assemblage, tire son accroissement selon la force qui convient à chacune de ses parties, et s'édifie lui-même dans la charité.
16pai' kita' omea rarapai' -ki bagia ngkai Woto Kristus. Ane hi woto manusia', butu nyala bagia-na momeduncu lompe' pai' mome'umpu' lompe' bona jadi' hawoto lau. Wae wo'o kita' to mepangala' hi Kristus: ngkai posidaia' -ta hante Hi'a, mosidai' -tamo hi himpau kita'. Pai' ane butu-butu dua-nata hore-hore mpewili' bago to nabagii-taka Pue', kamoroo-rohoa petuku' -ta hi Pue', pai' katedoo-donihia kahintuwuaa' -ta hadua bo hadua sabana ahi' -ta hi himpau kita'.
17Voici donc ce que je dis et ce que je déclare dans le Seigneur, c'est que vous ne devez plus marcher comme les païens, qui marchent selon la vanité de leurs pensées.
17Ngkai toe-mi, hante kuasa to nawai' -ka Pue' tohe'i, ku'uli' pai' kuparesai' -koi hante kanoto-noto-na: neo' -pi nituku' po'ingku tauna to uma mpo'incai Alata'ala, apa' uma mokalaua pekiri-ra.
18Ils ont l'intelligence obscurcie, ils sont étrangers à la vie de Dieu, à cause de l'ignorance qui est en eux, à cause de l'endurcissement de leur coeur.
18Mobengi nono-ra. Uma raratai katuwua' to ngkai Alata'ala, apa' uma mpu'u ra'incai tudui' to makono ngkai Alata'ala. Uma ra'incai apa' ngkai kamotu'a nono-ra.
19Ayant perdu tout sentiment, ils se sont livrés à la dissolution, pour commettre toute espèce d'impureté jointe à la cupidité.
19Uma-pi ra'incai me'ea', alaa-na mpotuku' -ra konoa woto-ra to dada'a, pai' rapokono rahi mpobabehi butu nyala gau' to uma tumotoa.
20Mais vous, ce n'est pas ainsi que vous avez appris Christ,
20Hiaa' koi', bela gau' to hewa toe to natudui' -kokoi Kristus.
21si du moins vous l'avez entendu, et si, conformément à la vérité qui est en Jésus, c'est en lui que vous avez été instruits
21Tantu ni'epe-mi libu' -na, pai' ngkai posidaia' -ni hante Hi'a ratudui' -mokoi tudui' to makono to tarata ngkai Yesus.
22à vous dépouiller, eu égard à votre vie passée, du vieil homme qui se corrompt par les convoitises trompeuses,
22Ratudui' -mokoi hewa toi: kana nibahakai po'ingku-ni to ri'ulu to nituku' kako'ia-ni mepangala' hi Pue'. Hawe'ea kahinaa to nituku' nto'u toe mpopanawu' -koi pai' mpogero katuwu' -ni.
23à être renouvelés dans l'esprit de votre intelligence,
23Ratudui' -koi mpobahaka po'ingku-ni to ri'ulu toe, pai' mpopebo'ui nono bo pekiri-ni hi Alata'ala.
24et à revêtir l'homme nouveau, créé selon Dieu dans une justice et une sainteté que produit la vérité.
24Pai' ngkai ree babehi-mi po'ingku to bo'u, apa' lawi' Alata'ala mpopajadi' -mokoi manusia' to bo'u, to monoa' pai' moroli' mpu'u, ntuku' po'ingku-na Alata'ala.
25C'est pourquoi, renoncez au mensonge, et que chacun de vous parle selon la vérité à son prochain; car nous sommes membres les uns des autres.
25Toe-mi ompi', bahakai mpu'u-mi po'ingku-ni to ri'ulu toe: neo' -pi moboa', agina mpo'uli' to monoa' hi doo, apa' kita' omea bagia ngkai Woto Kristus-tamo.
26Si vous vous mettez en colère, ne péchez point; que le soleil ne se couche pas sur votre colère,
26Ane moroe, neo' roe-ta tohe'e mpakeni-ta mojeko'. Neo' -ta moroe duu' limpa eo,
27et ne donnez pas accès au diable.
27bona neo' mpai' ria loga-na Magau' Anudaa' mposori-ta.
28Que celui qui dérobait ne dérobe plus; mais plutôt qu'il travaille, en faisant de ses mains ce qui est bien, pour avoir de quoi donner à celui qui est dans le besoin.
28Tauna to biasa manako, neo' -pi-hawo manako oa'. Agina mobago-ra hante pale-ra moto mpali' pongkoni' -ra, bona ma'ala-ra mpobagii doo to nakakurai'.
29Qu'il ne sorte de votre bouche aucune parole mauvaise, mais, s'il y a lieu, quelque bonne parole, qui serve à l'édification et communique une grâce à ceux qui l'entendent.
29Neo' ria lolita to dada'a howa' ngkai wiwi-ta. Agina mpohowa' lolita to mpotulungi pai' mporohoi nono doo, hewa to masipato'. Lolita to hewa toe mpokeni kalompea' hi tauna to mpo'epe.
30N'attristez pas le Saint-Esprit de Dieu, par lequel vous avez été scellés pour le jour de la rédemption.
30Pelompehi po'ingku-ta bona neo' mpopedahi nono Inoha' Tomoroli' to nawai' -taka Alata'ala. Kiwoi-e': Inoha' Tomoroli' toei hewa saa' hi rala nono-ta, apa' Hi'a to jadi' pompetonoi-na kakita' -na bagia-na Alata'ala. Ngkai karia-na Inoha' Tomoroli' hi rala nono-ta toe, monoa' -mi ta'inca karata mpai' tempo-na Alata'ala mpobahaka mpu'u-ta ngkai dunia' to dada'a toi.
31Que toute amertume, toute animosité, toute colère, toute clameur, toute calomnie, et toute espèce de méchanceté, disparaissent du milieu de vous.
31Jadi', bahaka-mi hawe'ea kehi to hewa toi: jolia peda' nono, moroe pai' mowuku nono, motuda', metipo' pai' metuntui'-- bahaka-mi omea hante hawe'ea kehi ntani' -na to dada'a.
32Soyez bons les uns envers les autres, compatissants, vous pardonnant réciproquement, comme Dieu vous a pardonné en Christ.
32Kana lompe' nono-ta pai' momepoka'ahi' -ta hadua bo hadua, pai' mpo'ampungi sala' doo, hewa Alata'ala mpo'ampungi sala' -ta sabana posidaia' -ta hante Kristus.