French 1910

Uma: New Testament

James

4

1D'où viennent les luttes, et d'où viennent les querelles parmi vous? N'est-ce pas de vos passions qui combattent dans vos membres?
1Napa pai' alaa-na ria potudaa' pai' pomehonoa' -ni ompi'? Tetu-le bate mehupa' ngkai kahinaa nono-ni to dada'a. Kahinaa nono-ni to dada'a toe-mi to manga'e ncuu hi rala nono-ni, mpokeni-koi mpobabehi to dada'a.
2Vous convoitez, et vous ne possédez pas; vous êtes meurtriers et envieux, et vous ne pouvez pas obtenir; vous avez des querelles et des luttes, et vous ne possédez pas, parce que vous ne demandez pas.
2Mehina-koi aga uma niratai to nipokahina. Toe pai' alaa-na mepatehi-mokoi. Mohingi' -koi mpokahina anu doo, aga uma oa' niratai. Toe pai' alaa-na momehono' pai' motuda' -mokoi. Uma oa' niratai to nipali', apa' uma niperapi' hi Pue'.
3Vous demandez, et vous ne recevez pas, parce que vous demandez mal, dans le but de satisfaire vos passions.
3Ba nau' niperapi' -mi, uma oa' -koi rawai', apa' sala' patuju-ni. Apa' napa to niperapi' tetu, doko' nipake' mpoka'oha nono-ni-wadi.
4Adultères que vous êtes! ne savez-vous pas que l'amour du monde est inimitié contre Dieu? Celui donc qui veut être ami du monde se rend ennemi de Dieu.
4Koi', uma-koi tida mpotuku' Pue'! Ha ni'inca wa ompi', ane tatuku' gau' to dada'a hi dunia' toi, kita' jadi' bali' -na Alata'ala? Hangkani-pi ku'uli': hema to mpokono gau' to dada'a hi dunia' toi, hi'a-mi bali' Alata'ala!
5Croyez-vous que l'Ecriture parle en vain? C'est avec jalousie que Dieu chérit l'esprit qu'il a fait habiter en nous.
5Ba nipekiri-koina wae-e ompi', uma ria tuju-na ihi' Buku Tomoroli' to mpo'uli': Alata'ala mpajadi' nono manusia', tapi' nono-ta toe uma mowo hina-na.
6Il accorde, au contraire, une grâce plus excellente; c'est pourquoi l'Ecriture dit: Dieu résiste aux orgueilleux, Mais il fait grâce aux humbles.
6Aga petulungia to nawai' -taka Pue' ngkai kabula rala-na meliu-hana kamoroho-na ngkai hawe'ea hina nono-ta. Toe pai' ria te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Alata'ala mpo'ewa tauna to molangko nono-ra. Tapi' tauna to dingki' nono-ra, natulungi-ra ngkai kabula rala-na."
7Soumettez-vous donc à Dieu; résistez au diable, et il fuira loin de vous.
7Toe pai' kuparesai' -koi ompi': mengkoru-mokoi hi Alata'ala. Ewa-imi Magau' Anudaa', napetiboi' moto-koi mpai'.
8Approchez-vous de Dieu, et il s'approchera de vous. Nettoyez vos mains, pécheurs; purifiez vos coeurs, hommes irrésolus.
8Mohui' -imi Alata'ala, pai' Hi'a wo'o mpomohui' -koi. Koi' to mojeko', bahakai-mi mpobabehi jeko'. Koi' to morompenga nono-ni, pomoroli' nono-ni.
9Sentez votre misère; soyez dans le deuil et dans les larmes; que votre rire se change en deuil, et votre joie en tristesse.
9Kana soho' nono-ta pai' geo' -ta mpokiwoi kamojeko' -ta. Apa' ane ta'inca karia-na jeko' -ta, uma-hawo lompe' tapokagoe', kana taposoho' nono-hawo pai' tapokageo'.
10Humiliez-vous devant le Seigneur, et il vous élèvera.
10Kana tapakadingki' nono-ta hi nyanyoa Pue', napomolangko moto-ta mpai'.
11Ne parlez point mal les uns des autres, frères. Celui qui parle mal d'un frère, ou qui juge son frère, parle mal de la loi et juge la loi. Or, si tu juges la loi, tu n'es pas observateur de la loi, mais tu en es juge.
11Ompi' -ompi', neo' -ta mometuntui'. Tauna to mpotuntui' ba mposalai' ompi' -na, hewa mpotuntui' ba mposalai' Atura Pue' lau-imi. Tauna to mposalai' ompi' -na, uma-i mpotuku' Atura Pue'. Ma'ala-mi ta'uli', hewa hi'a lau-mi to mpobotuhi Atura Pue'.
12Un seul est législateur et juge, c'est celui qui peut sauver et perdre; mais toi, qui es-tu, qui juges le prochain?
12Hiaa' hadua-na-wadi to masipato' mpowai' atura hi manusia' pai' to jadi' Topobotuhi. Hi'a-mi Alata'ala, to ria kuasa-na mpohuku' -ta ba mpobahaka-ta ngkai huku'. Jadi' kita' toi, hema rahi-tadie, pai' -ta daho' mpotuntui' doo-tae!
13A vous maintenant, qui dites: Aujourd'hui ou demain nous irons dans telle ville, nous y passerons une année, nous trafiquerons, et nous gagnerons!
13Toi paresa' -ku hi koi' to molangko nono-ni. Mololita-koi hewa toi: "Eo toe lau ba mepulo mpai', me'ongko' -kai hilou hi ngata nu'anu, tida-makai hi ria nte hampae, modaga pai' -kai mporata rasi'."
14Vous qui ne savez pas ce qui arrivera demain! car, qu'est-ce que votre vie? Vous êtes une vapeur qui paraît pour un peu de temps, et qui ensuite disparaît.
14Hiaa' bo uma ni'incai napa to jadi' mepulo! Beiwa ntoto katuwu' -ni? Katuwu' -nile hewa rangahu: kahiloa hampai', pai' muu-mule' moronto-mi!
15Vous devriez dire, au contraire: Si Dieu le veut, nous vivrons, et nous ferons ceci ou cela.
15Kakoo-kono-na kana hewa toe-di-hawo-le lolita-nie: "Ane napokono Pue', tuwu' -kai pai' ma'ala kibabehi nu'anu pai' nu'anu."
16Mais maintenant vous vous glorifiez dans vos pensées orgueilleuses. C'est chose mauvaise que de se glorifier de la sorte.
16Hiaa' uma-di hewa toe pololita-nie. Molangko lau-di nono-ni pai' mpopeliu tuwu' -ni. Hawe'ea to hewa tetu, bate dada'a-hana.
17Celui donc qui sait faire ce qui est bien, et qui ne le fait pas, commet un péché.
17Jadi', tauna to mpo'inca mpobabehi to lompe', pai' uma-di nababehi-e, bate napojeko'.