French 1910

Uma: New Testament

Romans

11

1Je dis donc: Dieu a-t-il rejeté son peuple? Loin de là! Car moi aussi je suis Israélite, de la postérité d'Abraham, de la tribu de Benjamin.
1Jadi', kupekune': ha natadi mpu'u-ramo Alata'ala to Israel to napobagia ngkai owi-e? Uma-hawo. Apa' aku' toi, to Israel wo'o-a-kuwo. Aku' muli Abraham ngkai posantinaa Benyamin.
2Dieu n'a point rejeté son peuple, qu'il a connu d'avance. Ne savez-vous pas ce que l'Ecriture rapporte d'Elie, comment il adresse à Dieu cette plainte contre Israël:
2Alata'ala uma mpotadi tauna to napelihi ami' -mi ngkai lomo' -na. Kiwoi-dile tutura nabi Elia to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' -e. Elia mpopakilu to Israel hi Alata'ala, na'uli':
3Seigneur, ils ont tué tes prophètes, ils ont renversé tes autels; je suis resté moi seul, et ils cherchent à m'ôter la vie?
3"Pue', rapatehi-ramo nabi-nu, pai' rakero wo'o-mi watu pontunua pepue' -kai hi Iko. Muntu' hadua-ku-damo to tuwu', aga rapali' wo'o-ama doko' rapatehi!"
4Mais quelle réponse Dieu lui fait-il? Je me suis réservé sept mille hommes, qui n'ont point fléchi le genou devant Baal.
4Na'uli' -ki Alata'ala hewa toi: "Neo' nu'uli' hadudua-nu-damo to mpotuku' -a. Ria-ra-pidile to kupetoro-e, pitu ncobu-rapa. Hira' toe bate bagia-ku, uma-ra mepue' hi pinotau to rahanga' Baal."
5De même aussi dans le temps présent il y a un reste, selon l'élection de la grâce.
5Hewa to jadi' hi tempo nabi Elia owi, wae wo'o to jadi' tempo toi: kaworia' to Yahudi uma mepangala' hi Yesus, tapi' ria moto-ra hantongo' to mepangala', apa' hira' toe to napelihi ami' -mi Alata'ala jadi' bagia-na. Napelihi-ra toe muntu' ngkai kabula rala-na moto-hawo,
6Or, si c'est par grâce, ce n'est plus par les oeuvres; autrement la grâce n'est plus une grâce. Et si c'est par les oeuvres, ce n'est plus une grâce; autrement l'oeuvre n'est plus une oeuvre.
6bela ngkai po'ingku-ra. Apa' ane rapa' -na napelihi-ra sabana pohiwili-na ngkai po'ingku-ra to lompe', batua-na kabula rala Alata'ala bela kabula rala mpu'u.
7Quoi donc? Ce qu'Israël cherche, il ne l'a pas obtenu, mais l'élection l'a obtenu, tandis que les autres ont été endurcis,
7Jadi', lolita powoe-na hewa toi: to Israel doko' mpotuku' ohea-ra moto bona ngalai' jadi' monoa' -ra hi poncilo Alata'ala, aga uma raratai napa to rapali' toe. Ria moto-ra to mporata, aga hangkedi' -wadi, paka' to napelihi ami' -ramo Alata'ala. To ntani' -ntani' -na mengkabatu hi pekio' Pue',
8selon qu'il est écrit: Dieu leur a donné un esprit d'assoupissement, Des yeux pour ne point voir, Et des oreilles pour ne point entendre, Jusqu'à ce jour.
8hewa to te'uki' owi hi rala Buku Tomoroli': Alata'ala mpowai' -ra nono to moko'o. Napokapiri mata-ra bona neo' rahiloi ohea to makono. Na'unca tilinga-ra bona neo' ra'epei kareba to makono, duu' hewa toe lau."
9Et David dit: Que leur table soit pour eux un piège, Un filet, une occasion de chute, et une rétribution!
9Wae wo'o-hawo lolita Magau' Daud owi to mpo'uli': O Pue', kuperapi' bona hawe'ea rasi' to hi tauna toera mpopanawu' -ra lau-mi, duu' -na mporata silaka pai' huku' -ra, bona tepehawai kehi-ra to dada'a.
10Que leurs yeux soient obscurcis pour ne point voir, Et tiens leur dos continuellement courbé!
10Pakabengi pekiri-ra, bona neo' ra'incai ohea to makono. Pakasusa' -ra, bona bungku' -ra mpokolo kasusaa' -ra toe."
11Je dis donc: Est-ce pour tomber qu'ils ont bronché? Loin de là! Mais, par leur chute, le salut est devenu accessible aux païens, afin qu'ils fussent excités à la jalousie.
11Jadi', kaworia' to Yahudi tewinci' apa' uma-ra mepangala'. Aga neo' ta'uli' hewa toi: tewinci' -ra toe, alaa-na monawu' lau-ramo duu' kahae-hae-na. Bela-hawo toe patuju Alata'ala. Ngkai petiboki to Yahudi toe, tauna to bela-ra to Yahudi rapalogai mepangala' hi Pue' Yesus duu' -na tehore-ra ngkai huku' jeko' -ra. Ka'omea-na mpai', mehina-ramo to Yahudi doko' mpotuku' tonco tauna to bela-ra to Yahudi.
12Or, si leur chute a été la richesse du monde, et leur amoindrissement la richesse des païens, combien plus en sera-t-il ainsi quand ils se convertiront tous.
12Kaworia' to Yahudi mesapuaka pai' uma-ra napobagia Alata'ala. Pai' ngkai ree wori' tauna to bela-ra to Yahudi hi humalili' dunia' mporata rasi' bohe ngkai Alata'ala. Jadi', peliu-liu-nami mpai' kamarasi' -na ihi' dunia' ane to Yahudi medea pai' nculii' hi Alata'ala!
13Je vous le dis à vous, païens: en tant que je suis apôtre des païens, je glorifie mon ministère,
13Lolita-ku tohe'i kutoa' hi koi' ompi' -ompi' -ku to bela-koi to Yahudi. Aku' toi suro Pue' Yesus, to nasuro mpokeni Kareba Lompe' hi koi' to bela-koi to Yahudi. Bago-ku toi kutu'u oa' hi tanuana' -ku.
14afin, s'il est possible, d'exciter la jalousie de ceux de ma race, et d'en sauver quelques-uns.
14Ngkai bago-ku toi, meka' ria mpai' hingka to Yahudi-ku to mehina mpohilo tauna to bela-ra to Yahudi mepangala' hi Pue' Yesus, alaa-na mepangala' wo'o-ramo-rawo hi Pue' Yesus, pai' tehore-ra ngkai huku' jeko' -ra.
15Car si leur rejet a été la réconciliation du monde, que sera leur réintégration, sinon une vie d'entre les morts?
15Apa' nto'u-na Alata'ala mpotadi to Yahudi, tebea-mi ohea hi hawe'ea tauna hi dunia' bona posidaia' -ra hante Alata'ala jadi' lompe'. Jadi', meliu kamarasi' -na ihi' dunia' ane Alata'ala mpotarima nculii' -ramo to Yahudi toera. Kajadia' toe mpai' hewa tomate to tuwu' nculii'.
16Or, si les prémices sont saintes, la masse l'est aussi; et si la racine est sainte, les branches le sont aussi.
17Ane ulumua' hinu'a-ta tatonu hi Alata'ala, batua-na hawe'ea hinu'a-ta Alata'ala-mi pue' -na. Ane rali' -na Alata'ala pue' -na, ra'a-na Alata'ala wo'o-wadi pue' -na. To Yahudi ma'ala rarapai' -ki hangkaju kaju zaitun to rapiara. Rali' -na mpobatuai ntu'a to Yahudi to napobagia Alata'ala owi. Ra'a-na mpobatuai muli-ra. Ra'a-na hantongo' nahepi' Alata'ala, pai' hi pohepia' -na toe napopentaka' ra'a ngkai kaju zaitun to uma rapiara, bona ra'a toe tuwu' pai' mporata rudu' ngkai rali' kaju to rapiara. Rali' to napopentaka' toe-e, koi' -mi to bela-koi to Yahudi.
17Mais si quelques-unes des branches ont été retranchées, et si toi, qui étais un olivier sauvage, tu as été enté à leur place, et rendu participant de la racine et de la graisse de l'olivier,
18Aga neo' molangko nono-ni ompi'. Neo' niruge' -ra to Yahudi to ratadi toera. Kiwoi-e': koi' hewa ra'a wo'o-wadi, koi' mporata rasi' ngkai rali' kaju to rapiara, bela kaju to mporata rasi' ngkai koi'!
18ne te glorifie pas aux dépens de ces branches. Si tu te glorifies, sache que ce n'est pas toi qui portes la racine, mais que c'est la racine qui te porte.
19Pai' neo' wo'o ni'uli' hewa toi hi rala nono-ni: "Kai' -kaina to napokono Alata'ala, apa' to Yahudi to hantongo' toera natadi bona kai' -mi mposampei-ra."
19Tu diras donc: Les branches ont été retranchées, afin que moi je fusse enté.
20Makono moto-di ompi'. Tapi' kiwoi-e': hira' ratadi apa' uma-ra mepangala'. Koi' rapotuwu' apa' mepangala' -koi. Neo' molangko nono-ni, mengkoru lau-mokoi hi Alata'ala!
20Cela est vrai; elles ont été retranchées pour cause d'incrédulité, et toi, tu subsistes par la foi. Ne t'abandonne pas à l'orgueil, mais crains;
21Apa' ane Alata'ala mpotadi to Yahudi, to hewa ra'a to ria ami' -mi hi woto kaju, neo' ni'uli' wae, uma mpai' lau nono-na mpotadi-koi ane mesapuaka-koi.
21car si Dieu n'a pas épargné les branches naturelles, il ne t'épargnera pas non plus.
22Hi ree tahilo kama'ahi' -na Alata'ala pai' tahilo wo'o kamonoa' -na mehuku'. Monoa' -i mpohuku' tauna to mesapuaka. Ma'ahi' -i hi koi' ompi', asala tida-koi hi ahi' -na toe. Ane uma, natadi wo'o-ko-koiwo mpai'!
22Considère donc la bonté et la sévérité de Dieu: sévérité envers ceux qui sont tombés, et bonté de Dieu envers toi, si tu demeures ferme dans cette bonté; autrement, tu seras aussi retranché.
23Ane to Yahudi to mesapuaka toera, ane medea-ra ngkai pesapuakaa-ra, bate natarima nculii' moto-ra Alata'ala. Ria kuasa-na mpotarima-ra nculii'.
23Eux de même, s'ils ne persistent pas dans l'incrédulité, ils seront entés; car Dieu est puissant pour les enter de nouveau.
24Apa' koi' rarapai' -ki ra'a ngkai kaju to uma rapiara, aga nau' wae rapopentaka' -mokoi hi woto kaju to rapiara. Jadi', ane ra'a ngkai kaju to uma rapiara ma'ala rapopentaka' hi woto kaju to rapiara, peliu-liu-nami mpai' ra'a ngkai kaju to rapiara bisa rapopentaka' nculii' hi karahepia' -na ami'.
24Si toi, tu as été coupé de l'olivier naturellement sauvage, et enté contrairement à ta nature sur l'olivier franc, à plus forte raison eux seront-ils entés selon leur nature sur leur propre olivier.
25Ompi' -ompi' hampepangalaa' -ku! Doko' ku'uli' -kokoi napa patuju Alata'ala to uma ra'incai manusia' ngkai owi. Ku'uli' -kokoi toi bona neo' mpai' molangko nono-ni. Bona ni'inca: to Israel hantongo' motu'a nono-ra tempo toi. Aga kamotu'a nono-ra toe hampai' -wadi, duu' -na hono' -mi kadea-ra tauna to bela-ra to Yahudi mepangala' hi Yesus.
25Car je ne veux pas, frères, que vous ignoriez ce mystère, afin que vous ne vous regardiez point comme sages, c'est qu'une partie d'Israël est tombée dans l'endurcissement, jusqu'à ce que la totalité des païens soit entrée.
26Ngkai ree mpai', hawe'ea to Israel tehore ngkai huku' jeko' -ra. Kajadia' toe, hintotoa hante lolita to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi. Na'uli' Alata'ala: Rata mpai' tempo-na, Topetolo' mehuwu ngkai Bulu' Sion, pai' napori hawe'ea kadada'aa ngkai muli Yakub.
26Et ainsi tout Israël sera sauvé, selon qu'il est écrit: Le libérateur viendra de Sion, Et il détournera de Jacob les impiétés;
27Toi-mi janci-ku hi hira': Hi tempo toe mpai', ku'ampungi jeko' -ra."
27Et ce sera mon alliance avec eux, Lorsque j'ôterai leurs péchés.
28Tempo toi to Yahudi jadi' bali' Alata'ala, apa' oja' -ra mpopangala' Kareba Lompe'. Ngkai ree, marasi' lau-koi to bela to Yahudi. Aga nau' wae, to Yahudi toera, bate napoka'ahi' oa' -ra Alata'ala, apa' napelihi-ramo ngkai owi pai' nakiwoi oa' pojanci-na hi ntu'a-ra.
28En ce qui concerne l'Evangile, ils sont ennemis à cause de vous; mais en ce qui concerne l'élection, ils sont aimés à cause de leurs pères.
29Apa' ane Alata'ala mpopelihi pai' mpogane' tauna, uma nadii' nculii' gane' -na toe.
29Car Dieu ne se repent pas de ses dons et de son appel.
30Owi uma-koi mengkoru hi Alata'ala. Tapi' tempo toi nirata-mi ahi' Alata'ala, apa' ngkai pesapuaka-ra to Yahudi.
30De même que vous avez autrefois désobéi à Dieu et que par leur désobéissance vous avez maintenant obtenu miséricorde,
31Wae wo'o-ra to Yahudi. Tempo toi mesapuaka-ra, bona ahi' Alata'ala rata hi koi'. Aga hira' wo'o-rawo mpai' mporata ahi' Alata'ala, hibalia hewa koi'.
31de même ils ont maintenant désobéi, afin que, par la miséricorde qui vous a été faite, ils obtiennent aussi miséricorde.
32Alata'ala mpelele' hawe'ea tauna mesapuaka, bona ma'ala-i mpopehuwu ahi' -na hi hawe'ea tauna.
32Car Dieu a renfermé tous les hommes dans la désobéissance, pour faire miséricorde à tous.
33Uma mpu'u mowo kabohe tuwu' -na Alata'ala! Uma mowo kamonoto nono-na pai' kape'inca-na! Hema to ma'ala mpeputu patuju-na! Hema to ma'ala mpewulihi' hawe'ea bago-na!
33O profondeur de la richesse, de la sagesse et de la science de Dieu! Que ses jugements sont insondables, et ses voies incompréhensibles! Car
34"Hema to mpo'inca pekiri Alata'ala! Hema to ma'ala mpotudui' -i!"
34Qui a connu la pensée du Seigneur, Ou qui a été son conseiller?
35"Hema to mpowai' -i ba napa-napa, alaa-na ma'ala-ra merapi' hiwili-na!"
35Qui lui a donné le premier, pour qu'il ait à recevoir en retour?
36Apa' hawe'ea to ria, napajadi' Alata'ala, nakuasai Alata'ala pai' napobagia Alata'ala. Une' -imi duu' kahae-hae-na! Amin!
36C'est de lui, par lui, et pour lui que sont toutes choses. A lui la gloire dans tous les siècles! Amen!