1Faites accueil à celui qui est faible dans la foi, et ne discutez pas sur les opinions.
1Ria ompi' hampepangalaa' -ta hantongo' to ko'ia moroho pepangala' -ra, alaa-na morara' nono-ra mpobabehi ba hangkuja nyala gau'. Kana tatarima lompe' -ra tauna to hewa toe. Nau' mosisala ada-ra hante ada-ta, neo' toe rapomehonoi'.
2Tel croit pouvoir manger de tout: tel autre, qui est faible, ne mange que des légumes.
2Rapa' -na: tauna to moroho pepangala' -ra mpo'uli' ma'ala moto-ta mpokoni' pongkoni' ba napa-napa. Aga ria hantongo' to ko'ia moroho pepangala' -ra. Ra'uli' to hantongo' toera, uma napokonoi Pue' ane ngkoni' bau' -ta, muntu' ngkojo-wadi to ma'ala rakoni'.
3Que celui qui mange ne méprise point celui qui ne mange pas, et que celui qui ne mange pas ne juge point celui qui mange, car Dieu l'a accueilli.
3Tauna to mpokoni' omea, neo' mporuge' doo to uma ngkoni' bau'. Pai' tauna to mopalii' ngkoni' bau', neo' wo'o-ra mposalai' doo to ngkoni' ka'apa-apa-na. Apa' Alata'ala mpotarima doo-ta toe jadi' ana' -na.
4Qui es-tu, toi qui juges un serviteur d'autrui? S'il se tient debout, ou s'il tombe, cela regarde son maître. Mais il se tiendra debout, car le Seigneur a le pouvoir de l'affermir.
4Doo-ta toe, batua Pue'. Neo' -ta-hawo mposalai' batua kahadua-na. Ba monoa' -i ba masala' -i, toe bago Pue' -na moto-hawo. Pai' bate monoa' moto-i mpai' doo-ta toe, apa' nakule' Pue' mpomonoa' -i.
5Tel fait une distinction entre les jours; tel autre les estime tous égaux. Que chacun ait en son esprit une pleine conviction.
5Ria wo'o tauna to mpo'uli' karia-na eo to matantu to meliu kanatao-na tapepuei'. Hiaa' hantongo' mpo'uli' hibalia-wadi-hawo hawe'ea eo. To poko-nale, butu dua-ta kana mparasaya hi rala nono-ta kanapokono-na Pue' pobabehi-ta.
6Celui qui distingue entre les jours agit ainsi pour le Seigneur. Celui qui mange, c'est pour le Seigneur qu'il mange, car il rend grâces à Dieu; celui qui ne mange pas, c'est pour le Seigneur qu'il ne mange pas, et il rend grâces à Dieu.
6Tauna to mpomeliu eo ha'eo, nababehi toe bona mpobila' Pue'. Tauna to ngkoni' ka'apa-apa-na, nakoni' bona mpobila' Pue', apa' na'uli' moto tarima kasi-na hi Alata'ala. Wae wo'o tauna to ngkoni' muntu' to rapakatantu. Tauna toera mpotuku' palia-ra bona mpobila' Pue', pai' -ra mpo'uli' tarima kasi wo'o-rawo.
7En effet, nul de nous ne vit pour lui-même, et nul ne meurt pour lui-même.
7Apa' uma ria haduaa-ta to tuwu' ntuku' konoa-ta moto. Uma wo'o ria-ta to mate ntuku' konoa-ta moto.
8Car si nous vivons, nous vivons pour le Seigneur; et si nous mourons, nous mourons pour le Seigneur. Soit donc que nous vivions, soit que nous mourions, nous sommes au Seigneur.
8Tuwu' ba mate-ta, bate mpotuku' konoa Pue' -ta. Tuwu' ba mate-ta, kita' bate bagia-na Pue'.
9Car Christ est mort et il a vécu, afin de dominer sur les morts et sur les vivants.
9Toe-hanale pai' Kristus mate pai' tuwu' nculii' -e, bona Hi'a Rapopue' hawe'ea tauna, lompe' to tuwu' lompe' to mate.
10Mais toi, pourquoi juges-tu ton frère? ou toi, pourquoi méprises-tu ton frère? puisque nous comparaîtrons tous devant le tribunal de Dieu.
10Jadi', neo' -ta mposalai' ompi' hampepangalaa' -ta. Pai' neo' wo'o-ta mporuge' ompi' hampepangalaa' -ta. Apa' bate rata mpai' tempo-na, Alata'ala mohura hi pohuraa pobotuhia-na, pai' hawe'ea-ta kana mokore hi nyanyoa-na.
11Car il est écrit: Je suis vivant, dit le Seigneur, Tout genou fléchira devant moi, Et toute langue donnera gloire à Dieu.
11Apa' hi rala Buku Tomoroli', Alata'ala mpo'uli' hewa toi: Mpu'u-mpu'u ku'uli': Butu dua tauna bate mowingkotu' hi Aku'. Pai' butu dua tauna kana mpangaku' ka'Aku' -na Alata'ala." Wae-mi ponguli' Pue'.
12Ainsi chacun de nous rendra compte à Dieu pour lui-même.
12Jadi', butu dua-ta kana mpotompoi' pompekunea' Alata'ala hi kehi-ta.
13Ne nous jugeons donc plus les uns les autres; mais pensez plutôt à ne rien faire qui soit pour votre frère une pierre d'achoppement ou une occasion de chute.
13Toe pai' ku'uli' -kokoi: neo' -ta momesaa-salai'. Agina-pi tapelompehi bona neo' ria po'ingku-ta to mposori ompi' hampepangalaa' -ta duu' -na mojeko' -i ba monawu' -i.
14Je sais et je suis persuadé par le Seigneur Jésus que rien n'est impur en soi, et qu'une chose n'est impure que pour celui qui la croit impure.
14Ngkai posidaia' -ku hante Pue' Yesus, ku'inca pai' kuparasaya hi rala nono-ku ka'uma-na-hawo ria pongkoni' napa-napa to rapalii' hi poncilo Pue'. Aga ane ria tauna to mpo'uli' pongkoni' to hanyala rapalii', bate masala' -i ane nakoni'.
15Mais si, pour un aliment, ton frère est attristé, tu ne marches plus selon l'amour: ne cause pas, par ton aliment, la perte de celui pour lequel Christ est mort.
15Wae wo'o, ane rapa' -na kupedahi nono doo apa' kukoni' napa to na'uli' doo rapalii', mojeko' wo'o-a-kuwo, apa' uma-a ma'ahi' hi doo-ku. Toe pai' ku'uli', pelompehi bona neo' tasori doo hante pongkoni' alaa-na mogero pepangala' -na. Apa' doo-ta toe, ompi' -ta hi rala Pue', to natolo' Kristus hante kamatea-na.
16Que votre privilège ne soit pas un sujet de calomnie.
16Jadi', ane ria napa-napa to lompe' moto ntuku' pomporataa-ta, tapi' to mpobalinai' pepangala' doo-ta, agina neo' tababehi bona pobabehi-ta toe neo' mpai' rasalai' doo.
17Car le royaume de Dieu, ce n'est pas le manger et le boire, mais la justice, la paix et la joie, par le Saint-Esprit.
17Apa' hi rala Kamagaua' Alata'ala, bela ada pongkoni' ba ponginu to jadi' poko-na. Poko-nale, nono to monoa', hintuwu' hante doo, pai' kagoea' nono to nawai' -taka Inoha' Tomoroli'.
18Celui qui sert Christ de cette manière est agréable à Dieu et approuvé des hommes.
18Ane hewa toe-mi petuku' -ta hi Kristus, kehi-ta mpakagoe' nono Alata'ala, pai' doo-ta mpobila' -ta.
19Ainsi donc, recherchons ce qui contribue à la paix et à l'édification mutuelle.
19Toe pai' kana tahuduwukui tuwu' hintuwu' hante doo pai' momerohoi mponono hadua pai' hadua.
20Pour un aliment, ne détruis pas l'oeuvre de Dieu. A la vérité toutes choses sont pures; mais il est mal à l'homme, quand il mange, de devenir une pierre d'achoppement.
20Neo' takero pobago Alata'ala ngkai kampokoni' -ta to ra'uli' doo uma wali rakoni'. Kakono-na, uma ria pongkoni' to rapalii'. Aga ane takoni' to ra'uli' doo rapalii', duu' -na tebawai doo-ta toe monawu' hi rala jeko', uma-hana lompe'.
21Il est bien de ne pas manger de viande, de ne pas boire de vin, et de s'abstenir de ce qui peut être pour ton frère une occasion de chute, de scandale ou de faiblesse.
21Agina neo' -ta-hawo ngkoni' bau' ba nginu to melanguhi ba mpobabehi napa-napa to mpokeni ompi' hampepangalaa' -ta mojeko'.
22Cette foi que tu as, garde-la pour toi devant Dieu. Heureux celui qui ne se condamne pas lui-même dans ce qu'il approuve!
22Ane taparasaya kalompe' -na moto gau' -ta mpobabehi ba napa-napa, ma'ala takakamu hi rala nono-ta peparasaya-ta tetu. Alata'ala mpo'inca moto ihi' nono-ta. Marasi' -ta ompi', ane tababehi napa to ta'uli' lompe' hi rala nono-ta moto, pai' nono-ta uma mposalai' -ta.
23Mais celui qui a des doutes au sujet de ce qu'il mange est condamné, parce qu'il n'agit pas par conviction. Tout ce qui n'est pas le produit d'une conviction est péché.
23Tapi' ane morara' -di nono-ta ngkoni' ba napa-napa pai' ka'omea-na takoni' moto, masala' -tamo, apa' napa to tababehi toe uma mpotuku' to taparasaya hi rala nono-ta. Napa-napa to tababehi ane uma nte pepangala' hi Pue', kehi-ta toe tapojeko'.