1Und Hiram, der König von Tyrus, sandte Boten zu David, und Zedernholz und Maurer und Zimmerleute, damit sie ihm ein Haus bauten.
1Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti müürseppi ja puuseppi temale koda ehitama.
2Da erkannte David, daß der HERR ihn zum König über Israel bestätigt hatte; denn sein Königreich ward hoch erhaben um seines Volkes Israel willen.
2Taavet mõistis, et Issand oli ta kinnitanud Iisraeli kuningaks, et ta kuningriik oli ülendatud tema Iisraeli rahva pärast.
3Und David nahm noch mehr Frauen zu Jerusalem und zeugte noch mehr Söhne und Töchter.
3Jeruusalemmas võttis Taavet veelgi naisi, ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.
4Und dies sind die Namen derer, die ihm zu Jerusalem geboren wurden: Sammua, Sobab, Natan, Salomo,
4Ja need olid nende laste nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon,
5Jibchar, Elischua, Eliphelet,
5Jibhar, Elisua ja Elpelet,
6Noga, Nepheg, Japhia,
6Noga, Nefeg ja Jaafia,
7Elischama, Beeljada und Eliphelet.
7Elisama, Beeljada ja Elifelet.
8Als aber die Philister hörten, daß David zum König über ganz Israel gesalbt worden war, zogen alle Philister hinauf, um David zu suchen. Als David solches hörte, zog er ihnen entgegen.
8Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud kogu Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima; kui Taavet sellest kuulis, siis ta läks neile vastu.
9Und die Philister kamen und ließen sich nieder im Tal Rephaim.
9Ja vilistid tulid ning tungisid kõikjale Refaimi orgu.
10David aber befragte Gott und sprach: Soll ich wider die Philister hinaufziehen, und willst du sie in meine Hand geben? Der HERR sprach zu ihm: Ziehe hinauf, ich habe sie in deine Hand gegeben!
10Taavet küsis siis Jumalalt, öeldes: 'Kas ma pean vilistitele vastu minema? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles temale: 'Mine, ja ma annan nad sinu kätte!'
11Und als sie gen Baal-Perazim hinaufzogen, schlug sie David daselbst. Und David sprach: Gott hat durch meine Hand meine Feinde zerrissen, wie die Wasser Dämme zerreißen. Daher hießen sie jenen Ort Baal-Perazim.
11Ja kui nad läksid üles Baal-Peratsimi, siis Taavet lõi neid seal. Ja Taavet ütles: 'Jumal on mu vaenlased minu käega murdnud, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.
12Und sie ließen ihre Götter daselbst zurück; da ließ sie David mit Feuer verbrennen.
12Nad jätsid sinna oma jumalad ja Taavet käskis need tulega ära põletada.
13Aber die Philister breiteten sich nochmals im Tale aus.
13Ja vilistid tulid uuesti ning tungisid sinna orgu.
14Und David befragte Gott abermals. Und Gott sprach zu ihm: Du sollst nicht hinter ihnen her hinaufziehen, sondern wende dich von ihnen ab, daß du von den Balsamstauden her an sie herankommest!
14Ja Taavet küsis taas Jumalalt, ja Jumal ütles talle: 'Ära mine neile järele, vaid mine neist mööda ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt.
15Wenn du alsdann in den Wipfeln der Balsamstauden das Geräusch eines Einherschreitens hören wirst, so ziehe aus zum Streit; denn Gott ist daselbst vor dir ausgezogen, das Heer der Philister zu schlagen.
15Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis mine sõdima, sest Jumal on su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'
16Und David tat, wie Gott ihm geboten hatte. Und sie schlugen das Heer der Philister von Gibeon an bis gen Geser.
16Ja Taavet tegi nõnda, nagu Jumal teda käskis, ja nad lõid vilistite leeri Gibeonist kuni Geserini.
17Und Davids Ruhm ging aus in alle Lande, und der HERR ließ Furcht vor ihm über alle Heiden kommen.
17Taavet sai kuulsaks kõigis maades, ja Issand pani kõigi rahvaste peale hirmu tema ees.