1Joas war sieben Jahre alt, als er König ward, und regierte vierzig Jahre lang zu Jerusalem. Seine Mutter hieß Zibja, von Beerseba.
1Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja, Beer-Sebast.
2Und Joas tat, was recht war in den Augen des HERRN, solange der Priester Jojada lebte.
2Joas tegi, mis õige oli Issanda silmis preester Joojada kõigil elupäevil.
3Und Jojada gab ihm zwei Frauen, und er zeugte Söhne und Töchter.
3Joojada võttis temale kaks naist, ja temale sündis poegi ja tütreid.
4Darnach nahm sich Joas vor, das Haus des HERRN zu erneuern.
4Ja pärast seda oli Joasel südame peal Issanda koja parandamine.
5Und er versammelte die Priester und Leviten und sprach zu ihnen: Ziehet aus zu den Städten Judas und sammelt Geld aus ganz Israel, um das Haus eures Gottes jährlich auszubessern, und beeilet euch damit! Aber die Leviten beeilten sich nicht.
5Ta kutsus kokku preestrid ja leviidid ning ütles neile: 'Minge Juuda linnadesse ja koguge kogu Iisraelist raha oma Jumala koja iga-aastaseks kohendamiseks, ja rutake sellega!' Aga leviidid ei rutanud.
6Da rief der König den Jojada, den Oberpriester, und sprach zu ihm: Warum verlangst du nicht von den Leviten, daß sie von Juda und Jerusalem die Steuer einbringen, welche Mose, der Knecht des HERRN, auferlegte und welche die Gemeinde Israel zur Hütte des Zeugnisses brachte?
6Siis kutsus kuningas Joojada, ülempreestri, ja ütles temale: 'Miks sa ei nõua leviitidelt, et nad tooksid Juudast ja Jeruusalemmast Issanda sulase Moosese seatud maksu Iisraeli kogudusele tunnistustelgi tarvis?
7Denn die gottlose Atalia und ihre Söhne haben das Haus des HERRN aufgebrochen und alle Heiligtümer, welche zum Hause des HERRN gehören, den Baalen zugeeignet.
7Sest nurjatu Atalja ja tema pojad tungisid Jumala kotta ja nad on ka kõik Issanda koja pühitsetud annid kulutanud baalide jaoks.'
8Da befahl der König, daß man eine Lade mache und sie außerhalb des Tores am Hause des HERRN aufstelle.
8Siis kuningas andis käsu, ja nad tegid ühe laeka ning asetasid selle Issanda koja väravasse, väljapoole.
9Und man ließ in Juda und Jerusalem ausrufen, daß man dem HERRN die Steuer bringe, welche Mose, der Knecht Gottes, in der Wüste Israel auferlegt hatte.
9Ja Juudas ja Jeruusalemmas kuulutati, et Issandale tuleb tuua maksu, mis Jumala sulane Mooses oli kõrbes Iisraelile peale pannud.
10Da freuten sich alle Obersten und das ganze Volk und brachten sie und warfen sie in die Lade, bis sie es alle getan hatten.
10Ja kõik vürstid ning kogu rahvas olid rõõmsad ja tõid maksu ning heitsid laekasse, kuni see täis sai.
11Und wenn es Zeit war, die Lade durch die Leviten zu der königlichen Behörde zu bringen, und wenn man sah, daß viel Geld darin war, so kamen der Schreiber des Königs und der Verordnete des Oberpriesters und leerten die Lade und trugen sie wieder an ihren Ort. Also taten sie von Zeit zu Zeit, so daß sie viel Geld zusammenbrachten.
11Ja iga kord, kui laegas viidi leviitide poolt kuninga ametnike juurde ja kui need nägid, et raha oli palju, tulid kuninga kirjutaja ja ülempreestri volinik, tühjendasid laeka ja kandsid selle siis tagasi ta paika; nõnda tegid nad päev-päevalt ja kogusid palju raha.
12Und der König und Jojada gaben es denen, welche das Werk des Dienstes am Hause des HERRN betrieben; die dingten Steinmetzen und Zimmerleute, das Haus des HERRN zu erneuern, auch Meister in Eisen und Erz, das Haus des HERRN auszubessern.
12Ja kuningas ja Joojada andsid seda neile, kelle hooleks oli Issanda kojas tehtav töö, ja nemad palkasid kiviraiujaid ja puuseppi Issanda koda uuendama, samuti ka raud- ja vaskseppi Issanda koda kohendama.
13Und die Handwerker arbeiteten, so daß die Verbesserung des Werkes unter ihrer Hand zunahm, und sie stellten das Haus Gottes wieder in seinen rechten Stand und machten es fest.
13Ja töötegijad töötasid ning parandamine edenes nende käes; nad seadsid Jumala koja korda, nagu see pidi olema, ja tegid selle kindlaks.
14Und als sie es vollendet hatten, brachten sie das übrige Geld vor den König und vor Jojada; davon machte man Geräte für das Haus des HERRN, Geräte für den Dienst und für die Opfer, Schalen und goldene und silberne Geräte. Und sie opferten Brandopfer im Hause des HERRN immerdar, solange Jojada lebte.
14Ja kui nad olid sellega valmis saanud, siis nad tõid ülejäänud raha kuninga ja Joojada ette; ja sellest tehti Issanda koja riistu, teenistus- ja ohvririistu ja peekreid ja kuld- ja hõbeasju. Ja Issanda kojas ohverdati alati põletusohvreid, niikaua kui Joojada elas.
15Jojada aber ward alt und lebenssatt und starb; er war bei seinem Tod hundertdreißig Jahre alt.
15Aga Joojada sai vanaks ja elatanuks, ja ta suri; surres oli ta sada kolmkümmend aastat vana.
16Und sie begruben ihn in der Stadt Davids, bei den Königen, weil er an Israel wohlgetan hatte, auch an Gott und an seinem Hause.
16Ja ta maeti Taaveti linna kuningate juurde, sest ta oli Iisraelis head teinud Jumalale ja tema kojale.
17Aber nach Jojadas Tod kamen die Obersten in Juda und huldigten dem König; da hörte der König auf sie.
17Aga pärast Joojada surma tulid Juuda vürstid ja kummardasid kuningat; siis kuningas kuulas neid.
18Und sie verließen das Haus des HERRN, des Gottes ihrer Väter, und dienten den Ascheren und Götzenbildern. Da kam der Zorn Gottes über Juda und Jerusalem um dieser ihrer Schuld willen.
18Ja nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala koja ning teenisid viljakustulpi ja jumalakujusid; siis tabas viha Juudat ja Jeruusalemma nende süü pärast.
19Er sandte aber Propheten zu ihnen, um sie zum HERRN zurückzubringen; und diese vermahnten sie ernstlich, aber sie hörten nicht darauf.
19Ta läkitas nende keskele prohveteid pöörama neid Issanda poole; ja need manitsesid neid, aga nad ei võtnud kuulda.
20Da kam der Geist Gottes über Sacharja, den Sohn Jojadas, des Priesters, so daß er wider das Volk auftrat und zu ihnen sprach: So spricht Gott: Warum übertretet ihr die Gebote des HERRN? Das bringt euch kein Glück, denn weil ihr den HERRN verlassen habt, wird er euch auch verlassen!
20Siis täitis Jumala Vaim Sakarja, preester Joojada poja, ja tema astus rahva ette ning ütles neile: 'Nõnda ütleb Jumal: Mispärast te astute üle Issanda käskudest? See ei õnnestu teil! Et te olete Issanda maha jätnud, siis jätab tema teid maha.'
21Aber sie machten eine Verschwörung wider ihn und steinigten ihn auf Befehl des Königs im Vorhofe am Hause des HERRN.
21Aga nad pidasid tema vastu vandenõu ja viskasid tema kuninga käsul Issanda koja õues kividega surnuks.
22Und der König Joas gedachte nicht an die Liebe, die sein Vater Jojada ihm erwiesen, sondern brachte dessen Sohn um. Als der aber starb, sprach er: Der HERR wird es sehen und richten!
22Kuningas Joas ei mõelnud armastusele, mida Sakarja isa Joojada temale oli osutanud, vaid tappis tema poja. Ja too ütles surres: 'Issand näeb ja tasub!'
23Und um die Jahreswende zog das Heer der Syrer wider ihn herauf, und sie kamen nach Juda und Jerusalem und vertilgten alle Obersten des Volkes aus dem Volk und sandten alle ihre Habe zu dem König von Damaskus.
23Ja aastavahetusel tuligi Süüria sõjavägi tema vastu; nad tulid Juudasse ja Jeruusalemma, hävitasid rahvalt kõik rahvajuhid ja läkitasid kogu oma saagi Damaskuse kuningale.
24Denn obwohl das Heer der Syrer nur aus wenig Leuten bestand, gab doch der HERR ein sehr großes Heer in ihre Hand, weil jene den HERRN, den Gott ihrer Väter, verlassen hatten. Also vollzogen sie das Strafgericht an Joas.
24Kuigi Süüria sõjavägi oli tulnud väheste meestega, andis Issand nende kätte väga suure sõjaväe, sest nad olid maha jätnud Issanda, oma vanemate Jumala; nõnda mõisteti kohut Joase üle.
25Und als sie von ihm abzogen, wobei sie ihn schwer verwundet zurückließen, machten seine Knechte eine Verschwörung wider ihn, wegen der Blutschuld an den Söhnen des Priesters Jojada, und töteten ihn auf seinem Bette; und er starb, und man begrub ihn in der Stadt Davids, aber nicht in den Gräbern der Könige.
25Ja kui nad tema kallalt ära läksid - nad jätsid ta maha raskesti haavatuna -, siis pidasid ta sulased tema vastu vandenõu preester Joojada poegade vere pärast; nad tapsid tema voodis ja nõnda ta suri. Ta maeti Taaveti linna, aga teda ei maetud kuningate hauda.
26Die sich aber gegen ihn verschworen hatten, waren diese: Sabad, der Sohn der Ammoniterin Simeat, und Josabad, der Sohn der Moabiterin Simrit.
26Ja need, kes pidasid tema vastu vandenõu, olid Saabad, ammonlanna Simeati poeg, ja Joosabad, moablanna Simriti poeg.
27Aber seine Söhne und die Summe, die ihm auferlegt wurde, und die Wiederherstellung des Hauses Gottes, siehe, das ist beschrieben in der Erklärung des Buches der Könige. Und Amazia, sein Sohn, ward König an seiner Statt.
27Aga tema pojad ja paljud ennustused tema kohta ja Jumala koja ehitamine, vaata, need on kirja pandud Kuningate raamatu 'Seletuses'. Ja tema poeg Amasja sai tema asemel kuningaks.