1Paulus, berufener Apostel Jesu Christi durch Gottes Willen, und Sosthenes, der Bruder,
1¶ Na Paora, i pai nei te Atua kia karangatia hei apotoro ma Ihu Karaiti, na te teina hoki, na Hotene,
2an die Gemeinde Gottes, die in Korinth ist, an die Geheiligten in Christus Jesus, an die berufenen Heiligen, samt allen, die den Namen unsres Herrn Jesus Christus anrufen an jedem Ort, bei ihnen und bei uns.
2Ki te hahi a te Atua i Koriniti, ki te hunga kua oti te whakatapu i roto i a Karaiti Ihu, kua karangatia hei hunga tapu, ratou ko te hunga katoa i nga wahi katoa e karanga ana ki te ingoa o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti, o to ratou Ariki, o to ta tou:
3Gnade sei mit euch und Friede von Gott, unsrem Vater und dem Herrn Jesus Christus!
3Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimarie, he mea na te Atua, na to tatou Matua, na te Ariki hoki, na Ihu Karaiti.
4Ich danke meinem Gott allezeit eurethalben für die Gnade Gottes, die euch in Christus Jesus gegeben ist,
4He whakawhetai tonu taku mahi ki toku Atua mo koutou, mo te aroha noa o te Atua kua homai nei ki a koutou i roto i a Karaiti Ihu;
5daß ihr an allem reich gemacht worden seid in ihm, an aller Lehre und an aller Erkenntnis,
5Kua meinga hoki kia hua nga mea katoa ma koutou i roto i a ia, te whakapuaki korero, te matauranga;
6wie denn das Zeugnis von Christus unter euch befestigt worden ist,
6Pena hoki me te whakaaturanga i a te Karaiti kua u na i roto i a koutou:
7so daß ihr keinen Mangel habt an irgend einer Gnadengabe, während ihr die Offenbarung unsres Herrn Jesus Christus erwartet,
7I kore ai koutou e hapa i tetahi mea homai; i a koutou e tatari na ki te whakakitenga mai o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti:
8welcher euch auch bis ans Ende befestigen wird, so daß ihr unverklagbar seid am Tage unsres Herrn Jesus Christus.
8Mana hoki koutou e whakau a taea noatia te mutunga, kia kore ai koutou e ekengia e te kupu i te ra o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti.
9Treu ist Gott, durch welchen ihr berufen seid zur Gemeinschaft seines Sohnes Jesus Christus unsres Herrn.
9He pono te Atua, nana nei koutou i karanga kia uru tahi ki tana Tama, ko Ihu Karaiti, ki to tatou Ariki.
10Ich ermahne euch aber, ihr Brüder, kraft des Namens unsres Herrn Jesus Christus, daß ihr alle einerlei Rede führet und nicht Spaltungen unter euch sein lasset, sondern zusammenhaltet in derselben Gesinnung und in derselben Meinung.
10¶ Na, he tohe tenei naku ki a koutou, e oku teina, i runga i te ingoa o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti, kia kotahi ta koutou korero katoa, a kia kaua he wehewehenga i roto i a koutou; engari kia tuituia koutou i runga i te ngakau kotahi, i te whaka aro kotahi.
11Mir ist nämlich, meine Brüder, durch die Leute der Chloe bekanntgeworden, daß Zwistigkeiten unter euch sind.
11Kua oti hoki koutou te tohutohu mai, e oku teina, e te hunga o te whare o Koroi, tena nga tautohetohe kei roto i a koutou.
12Ich rede aber davon, daß unter euch der eine spricht: Ich halte zu Paulus; der andere: Ich zu Apollos; der dritte: Ich zu Kephas; der vierte: Ich zu Christus!
12Anei te tikanga o taku korero, kei te ki tena o koutou na, No Paora ahau; a, No Aporo ahau; a, Ko ahau no Kipa; Ko ahau no te Karaiti.
13Ist Christus zerteilt? Ist etwa Paulus für euch gekreuzigt worden, oder seid ihr auf des Paulus Namen getauft?
13Kua oti koia a te Karaiti te wahi? i ripekatia ranei a Paora mo koutou? i iriiria ranei koutou i runga i te ingoa o Paora?
14Ich danke Gott, daß ich niemand von euch getauft habe, außer Krispus und Gajus;
14¶ E whakawhetai ana ahau ki te Atua, moku kihai i iriiri i tetahi o koutou, ko Kirihipu anake raua ko Kaiu;
15so kann doch niemand sagen, ihr seiet auf meinen Namen getauft!
15Kei waiho e te tangata hei korero, naku koutou i iriiri i runga i toku ingoa.
16Ich habe aber auch das Haus des Stephanas getauft. Sonst weiß ich nicht, ob ich noch jemand getauft habe;
16Naku ano i iriiri nga tangata o te whare o Tepana: i ko ake, kahore ahau i te mahara ki taku iriiringa i tetahi atu.
17denn Christus hat mich nicht gesandt zu taufen, sondern das Evangelium zu verkündigen, nicht in Redeweisheit, damit nicht das Kreuz Christi entkräftet werde.
17¶ Kihai hoki ahau i tonoa e te Karaiti ki te iriiri, engari ki te kauwhau i te rongopai: ehara i te mea i runga i te mohio ki nga kupu, kei whakakahoretia te ripeka o te Karaiti.
18Denn das Wort vom Kreuz ist eine Torheit denen, die verloren gehen; uns aber, die wir gerettet werden, ist es eine Gotteskraft,
18Ko te korero hoki o te ripeka ki te hunga e whakangaromia ana he mea wawau; ki a tatou ia, ki te hunga e whakaorangia ana, ko te kaha tera o te Atua.
19denn es steht geschrieben: «Ich will zunichte machen die Weisheit der Weisen, und den Verstand der Verständigen will ich verwerfen.»
19Ka oti hoki te tuhituhi, Ka ngaro i ahau te whakaaro nui o te hunga whakaaro, ka kore hoki i ahau te mahara o te hunga mahara.
20Wo ist der Weise, wo der Schriftgelehrte, wo der Disputiergeist dieser Welt? Hat nicht Gott die Weisheit dieser Welt zur Torheit gemacht?
20Kei hea te tangata whakaaro? kei hea te karaipi? kei hea te tangata tohe o tenei ao? kahore ano koia i whakakuwaretia e te Atua te whakaaro nui o tenei ao?
21Denn weil die Welt durch ihre Weisheit Gott in seiner Weisheit nicht erkannte, gefiel es Gott, durch die Torheit der Predigt diejenigen zu retten, welche glauben.
21I te mea hoki i runga i to te Atua whakaaro nui, kihai nga whakaaro nui o te ao i mohio ki te Atua, na ka pai te Atua kia meinga te kuware o te kupu kauwhau hei whakaora i te hunga e whakapono ana.
22Während nämlich die Juden Zeichen fordern und die Griechen Weisheit verlangen,
22Ina hoki ko ta nga Hurai he tono tohu, ko ta nga Kariki he rapu whakaaro nui:
23predigen wir Christus den Gekreuzigten, den Juden ein Ärgernis, den Griechen eine Torheit;
23Ko ta matou ia he kauwhau i a te Karaiti i ripekatia he tutukitanga waewae ki nga Hurai, he mea kuware ki nga Kariki;
24jenen, den Berufenen aber, sowohl Juden als Griechen, predigen wir Christus, Gottes Kraft und Gottes Weisheit.
24Ki te hunga ia e karangatia ana, ahakoa Hurai, ahakoa Kariki, ko te Karaiti, ko te kaha o te Atua, ko te whakaaro mohio o te Atua.
25Denn Gottes «Torheit» ist weiser als die Menschen sind, und Gottes «Schwachheit» ist stärker als die Menschen sind.
25No te mea he kuware no te Atua nui atu te mohio i nga tangata; he ngoikore no te Atua kaha atu i nga tangata.
26Sehet doch eure Berufung an, ihr Brüder! Da sind nicht viele Weise nach dem Fleisch, nicht viele Mächtige, nicht viel Adelige;
26Titiro oti ki to koutou karangatanga, e oku teina, kihai i tokomaha te hunga whakaaro o te wahi ki te kikokiko, kihai i tokomaha te hunga nunui, kihai i tokomaha nga rangatira, e karangatia ana:
27sondern das Törichte der Welt hat Gott auserwählt, um die Weisen zuschanden zu machen, und das Schwache der Welt hat Gott erwählt, um das Starke zuschanden zu machen,
27Engari i whiriwhiria e te Atua ko nga mea kuware o te ao, hei mea e whakama ai te hunga whakaaro; i whiriwhiria ano e te Atua ko nga mea ngoikore o te ao, hei mea e whakama ai nga mea kaha.
28und das Unedle der Welt und das Verachtete hat Gott erwählt und das, was nichts ist, damit er zunichte mache, was etwas ist;
28Ko nga mea ware o te ao, ko nga mea e whakahaweatia ana, ko ena i whiriwhiria e te Atua, ae, ko nga mea kahore noa iho, kia whakakahoretia ai e ia nga tino mea ake;
29auf daß sich vor Gott kein Fleisch rühme.
29Kia kore ai tetahi kikokiko e whakamanamana i te aroaro o te Atua.
30Durch ihn aber seid ihr in Christus Jesus, welcher uns von Gott gemacht worden ist zur Weisheit, zur Gerechtigkeit, zur Heiligung und zur Erlösung,
30Nana hoki koutou i roto i a Karaiti Ihu, kua meinga nei ia hei take whakaaro nui mo tatou, he mea na te Atua, hei tika, hei whakatapu, hei hoko:
31auf daß, wie geschrieben steht: «Wer sich rühmt, der rühme sich im Herrn!»
31Kia rite ai ki te mea kua oti te tuhituhi, Ki te whakamanamana tetahi, me whakamanamana ia ki te Ariki.