1Paulus, berufener Apostel Jesu Christi durch Gottes Willen, und Sosthenes, der Bruder,
2Sura toi ngkai aku' Paulus, pai' ngkai Sostenes, kipakatu tilou hi koi' to Kristen hi Korintus, to nakio' Alata'ala jadi' bagia-na. Napomoroli' -mokoi hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus, hangkaa-ngkania hante hawe'ea tauna ba hiapa-apa to mekakae hi Yesus Kristus, Pue' -ta pai' Pue' -ra. Aku' mpo'uki' sura toi, apa' lawi' na'ongko' -ama Alata'ala jadi' suro Yesus Kristus ntuku' konoa-na.
2an die Gemeinde Gottes, die in Korinth ist, an die Geheiligten in Christus Jesus, an die berufenen Heiligen, samt allen, die den Namen unsres Herrn Jesus Christus anrufen an jedem Ort, bei ihnen und bei uns.
3Wori' tabe: mekakae-a hi Alata'ala Tuama-ta pai' hi Pue' Yesus Kristus, bona nagane' -koi ngkai kabula rala-na pai' nawai' -koi kalompea' tuwu'.
3Gnade sei mit euch und Friede von Gott, unsrem Vater und dem Herrn Jesus Christus!
4Uma-a putu mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala sabana koi' ompi', apa' Alata'ala mpowai' -koi rasi' ngkai kabula rala-na, hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus.
4Ich danke meinem Gott allezeit eurethalben für die Gnade Gottes, die euch in Christus Jesus gegeben ist,
5Hi posidaia' -ni hante Kristus, nawai' -mokoi butu nyala-na to niparaluu: nawai' -koi kapantea mololita, pai' nawai' -koi kanotoa nono mpakanoto Lolita-na.
5daß ihr an allem reich gemacht worden seid in ihm, an aller Lehre und an aller Erkenntnis,
6Hawe'ea toe mpakanoto kamoroho-na mpu'u-mi pepangala' -ni hi Kareba Kristus to kiparata-kokoi,
6wie denn das Zeugnis von Christus unter euch befestigt worden ist,
7duu' -na uma-pokoi nakakurai' rasi', mporata-mokoi butu nyala pakulea' ngkai Inoha' Tomoroli', pai' -koi mpopea karata-na nculii' Pue' -ta Yesus Kristus.
7so daß ihr keinen Mangel habt an irgend einer Gnadengabe, während ihr die Offenbarung unsres Herrn Jesus Christus erwartet,
8Narohoi-koi duu' hi ka'omea dunia', bona ane rata-ipi nculii' Pue' -ta Yesus Kristus, narata-koi hante uma ria kasalaia' -ni.
8welcher euch auch bis ans Ende befestigen wird, so daß ihr unverklagbar seid am Tage unsres Herrn Jesus Christus.
9Alata'ala mpokio' -koi bona hintuwu' -koi hangkaa-ngkania hante Ana' -na, Yesus Kristus Pue' -ta, pai' napadupa' oa' janci-na hi kita'.
9Treu ist Gott, durch welchen ihr berufen seid zur Gemeinschaft seines Sohnes Jesus Christus unsres Herrn.
10Ompi' -ompi', hante kuasa to nawai' -ka Pue' -ta Yesus Kristus, merapi' -a bona hintuwu' -koi omea. Neo' ria posisalaa. Hintuwu' -koi hi rala mpololitai ba napa-napa to nilolita, hanono pai' hahawa' lau.
10Ich ermahne euch aber, ihr Brüder, kraft des Namens unsres Herrn Jesus Christus, daß ihr alle einerlei Rede führet und nicht Spaltungen unter euch sein lasset, sondern zusammenhaltet in derselben Gesinnung und in derselben Meinung.
11Ompi' -ompi' -ku, patuju-ku mpo'uli' hewa toe, apa' ria-ra ompi' -ta ngkai ihi' tomi Kloe to mpokewo-ka karia-na pomehonoa' -ni.
11Mir ist nämlich, meine Brüder, durch die Leute der Chloe bekanntgeworden, daß Zwistigkeiten unter euch sind.
12To ku'uli' tohe'i, apa' ria-koi to doko' mopahamalia hi hore-hore hadua tauna. Ria-koi to mpo'uli': "Aku' tono' hi Paulus-a-kuna." Ria to mpo'uli': "Aku' tono' hi Apolos-a." To ntani' -na wo'o mpo'uli': "Aku' tono' hi Petrus." To ntani' -na tena mpo'uli': "Aku' tono' hi Kristus."
12Ich rede aber davon, daß unter euch der eine spricht: Ich halte zu Paulus; der andere: Ich zu Apollos; der dritte: Ich zu Kephas; der vierte: Ich zu Christus!
13Ha lompe' -koina, koi' to mpotuku' Kristus tebagi-bagi hewa tetu-e? Ha aku' to mate raparika' mpotolo' jeko' -nie? Ha raniu' bona jadi' topetuku' -kukoi?
13Ist Christus zerteilt? Ist etwa Paulus für euch gekreuzigt worden, oder seid ihr auf des Paulus Namen getauft?
14Rasi' -di ku'uli' -e apa' uma-koi ria to kuniu', ntani' -na ngkai Krispus pai' Gayus,
14Ich danke Gott, daß ich niemand von euch getauft habe, außer Krispus und Gajus;
15bona neo' mpai' ria to mpo'uli' kuniu' -koi jadi' topetuku' -ku.
15so kann doch niemand sagen, ihr seiet auf meinen Namen getauft!
16(Io' mpu'u. Stefanus hantinaa-ra, aku' mpu'u-hana to mponiu' -ra. Aga ntani' -na ngkai hira' toe, uma-pi kukiwoi ba ria-ra to kuniu'.)
16Ich habe aber auch das Haus des Stephanas getauft. Sonst weiß ich nicht, ob ich noch jemand getauft habe;
17Kristus mpajadi' -a suro-na, uma bona mponiu' tauna. Nasuro-a mpokeni Kareba Lompe'. Ane kuparata Kareba Lompe' toe, uma kupake' kapantea-ku moto mololita. Nee-neo' mpai' tauna mpangala' -a muntu' ngkai kapantea-ku, pai' uma ra'incai baraka' kamate-na Kristus hi kaju parika'.
17denn Christus hat mich nicht gesandt zu taufen, sondern das Evangelium zu verkündigen, nicht in Redeweisheit, damit nicht das Kreuz Christi entkräftet werde.
18Kiparata kareba to mpo'uli' kamate-na Kristus hi kaju parika' mpotolo' jeko' manusia'. Ane tauna to mpotoa' naraka mpo'epe kareba toe, ra'uli': "Ah, lolita tauna to wojo tetu." Aga ane kita' to nahore-mi Alata'ala ngkai huku' jeko' -ta, ane ta'epe kareba toe, ta'uli': "Bate baraka' Alata'ala tetu-e!"
18Denn das Wort vom Kreuz ist eine Torheit denen, die verloren gehen; uns aber, die wir gerettet werden, ist es eine Gotteskraft,
19Hi rala Buku Tomoroli' Alata'ala mpo'uli': Nau' hewa apa-mi kapante-ra manusia', kudagi oa' -ra, pai' uma kusaile' akala-ra topo'akala."
19denn es steht geschrieben: «Ich will zunichte machen die Weisheit der Weisen, und den Verstand der Verständigen will ich verwerfen.»
20Napa kalaua-ra tauna to pante? Napa kalaua-ra guru agama Yahudi? Napa kalaua-ra tauna to pante mololita hi rala dunia' toi? Hi poncilo Alata'ala, kapantea manusia' kawojoa omea-wadi.
20Wo ist der Weise, wo der Schriftgelehrte, wo der Disputiergeist dieser Welt? Hat nicht Gott die Weisheit dieser Welt zur Torheit gemacht?
21Apa' nau' hewa apa kapantea-ra manusia', uma ra'incai Alata'ala hante kapantea-ra toe. Apa' ntuku' kanoto nono-na Alata'ala, nabotuhi bona hema-hema to mepangala' hi Kareba Lompe', nahore-ra ngkai huku' jeko' -ra. Tapi' ane kiparata Kareba Lompe', tauna to uma mepangala' mpo'uli': "Lolita tauna to wojo tetu."
21Denn weil die Welt durch ihre Weisheit Gott in seiner Weisheit nicht erkannte, gefiel es Gott, durch die Torheit der Predigt diejenigen zu retten, welche glauben.
22To Yahudi, uma-ra dota mepangala' ane uma kipopohiloi-ra tanda mekoncehi. Hiaa' to Yunani-hawo, uma-ra dota mepangala' ane uma kipakanoto-raka hante kapantea manusia'.
22Während nämlich die Juden Zeichen fordern und die Griechen Weisheit verlangen,
23Tapi' kai' mpopalele kamate-na Kristus raparika'. Lolita tohe'i rapodaa' to Yahudi, pai' rapakiwojo tauna to bela-ra to Yahudi.
23predigen wir Christus den Gekreuzigten, den Juden ein Ärgernis, den Griechen eine Torheit;
24Tapi' Alata'ala mpokio' tauna hantongo' jadi' bagia-na. Ria-ra to Yahudi, ria-ra to Yunani. Ane tauna toera mpo'epe Kareba Lompe' pai' -ra mepangala' hi Kristus, ra'inca-mi kabaraka' pai' kanoto nono-na Alata'ala.
24jenen, den Berufenen aber, sowohl Juden als Griechen, predigen wir Christus, Gottes Kraft und Gottes Weisheit.
25Ane mpopalele-kai kamate-na Kristus raparika', kai' rapakiwojo manusia'. Aga kakoo-kono-na, meliu kapante-na Alata'ala ngkai kapante-ra manusia'. Manusia' mpo'uli' napa to nababehi Alata'ala toe uma ria kabaraka' -na. Aga meliu kabaraka' -na Alata'ala ngkai baraka' manusia'.
25Denn Gottes «Torheit» ist weiser als die Menschen sind, und Gottes «Schwachheit» ist stärker als die Menschen sind.
26Ompi' -ompi', kiwoi tuwu' -ni kako'ia-na nakio' -koi Alata'ala jadi' bagia-na: uma-koi wori' to pante ba to mokuasa ba to tuwu' maradika hi poncilo manusia'.
26Sehet doch eure Berufung an, ihr Brüder! Da sind nicht viele Weise nach dem Fleisch, nicht viele Mächtige, nicht viel Adelige;
27Apa' natungkai' Alata'ala mpelihi tauna to wojo hi poncilo manusia', bona tauna to pante jadi' me'ea'. Napelihi-ra to lente, bona tauna to moroho jadi' me'ea'.
27sondern das Törichte der Welt hat Gott auserwählt, um die Weisen zuschanden zu machen, und das Schwache der Welt hat Gott erwählt, um das Starke zuschanden zu machen,
28Napelihi-ra to dingki' katuwu' -ra, to raruge' pai' to uma ria kalaua-ra hi poncilo manusia', bona monoto-mi ka'uma-na ria kalaua-na hawe'ea to ra'une' manusia'.
28und das Unedle der Welt und das Verachtete hat Gott erwählt und das, was nichts ist, damit er zunichte mache, was etwas ist;
29Jadi', toe pai' uma ria huraa manusia' mpomolangko nono-ra. Uma ria haduaa to ma'ala mpo'uli': "Ngkai kapantea-ku pai' -a napelihi Alata'ala."
29auf daß sich vor Gott kein Fleisch rühme.
30Muntu' ngkai Alata'ala-hanale pai' -ta mosidai' hante Kristus Yesus-e. Ngkai Kristus Yesus, ta'inca-mi kanoto nono-na Alata'ala: Hi'a-mi to mpomonoa' -ta hi poncilo Alata'ala, napomoroli' -ta jadi' bagia-na, pai' nabahaka-ta ngkai hawe'ea to dada'a.
30Durch ihn aber seid ihr in Christus Jesus, welcher uns von Gott gemacht worden ist zur Weisheit, zur Gerechtigkeit, zur Heiligung und zur Erlösung,
31Jadi', hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Hema to doko' bohe nono-ra, kana mpomobohe-ra napa to nababehi Pue'."
31auf daß, wie geschrieben steht: «Wer sich rühmt, der rühme sich im Herrn!»