1Ich bin der wahre Weinstock, und mein Vater ist der Weingärtner.
1Na'uli' Yesus: "Aku' toi-mi woto kaju to makono, pai' Tuama-ku pue' bonea.
2Jegliches Schoß an mir, das keine Frucht bringt, nimmt er weg; jedes fruchtbare aber reinigt er, damit es mehr Frucht bringe.
2Hawe'ea ra'a to mentaka' hi Aku' to uma mowua', nalali. Pai' hawe'ea ra'a to mentaka' hi Aku' pai' to mowua', napeholui pai' napegalihi, bona kawoo-woria' wua' -na.
3Ihr seid schon rein um des Wortes willen, das ich zu euch geredet habe.
3Koi', tepegalihi-mokoi-- batua-na, moroli' -mokoi napakaroli' lolita to ku'uli' -kokoi.
4Bleibet in mir, und ich bleibe in euch! Gleichwie das Rebschoß von sich selbst keine Frucht bringen kann, wenn es nicht am Weinstock bleibt, also auch ihr nicht, wenn ihr nicht in mir bleibet.
4"Tida-mokoi hintuwu' hante Aku', pai' Aku' wo'o hante koi'. Ra'a to mohepi' ngkai woto kaju, uma-i mowua'. Ra'a bate kana mentaka' hi woto-na bona mowua' -i. Wae wo'o koi': Sampale-koi mowua' ane tida-koi hintuwu' hante Aku'.
5Ich bin der Weinstock, ihr seid die Reben; wer in mir bleibt und ich in ihm, der bringt viel Frucht; denn getrennt von mir könnt ihr nichts tun.
5"Aku' toi-mi woto kaju, pai' koi' -mi ra'a-na. Tauna to tida hintuwu' hante Aku' pai' Aku' hante hira', wori' powua' -ra. Aga ane mogaa' -koi ngkai Aku', uma-koi bisa mpobabehi napa-napa.
6Wenn jemand nicht in mir bleibt, so wird er weggeworfen wie das Rebschoß und verdorrt; und solche sammelt man und wirft sie ins Feuer, und sie brennen.
6Hema to uma tida hintuwu' hante Aku' bate ratadi, hewa karatadi-na ra'a to mohepi' duu' -na jadi' bangi. Ra'a to hewa toe, rarumpu pai' ratene' hi rala apu.
7Wenn ihr in mir bleibet und meine Worte in euch bleiben, möget ihr bitten, was ihr wollt, so wird es euch widerfahren.
7Ane tida-koi hintuwu' hante Aku' pai' lolita-ku tida hi rala nono-ni, perapi' -mi-hana hi Alata'ala ba napa-napa konoa-ni, bate nawai' -koile.
8Dadurch wird mein Vater verherrlicht, daß ihr viel Frucht bringet und meine Jünger werdet.
8Ane mowua' wori' -koi, Tuama-ku rapomobohe. Ane hewa toe-mi po'ingku-ni, topetuku' -ku mpu'u-mokoi.
9Gleichwie mich der Vater liebt, so liebe ich euch; bleibet in meiner Liebe!
9Hewa Tuama-ku mpoka'ahi' -a, wae wo'o Aku' mpoka'ahi' -koi. Tida-mokoi mohu' hi Aku' bona nirasai ahi' -ku.
10Wenn ihr meine Gebote haltet, so bleibet ihr in meiner Liebe, gleichwie ich meines Vaters Gebote gehalten habe und in seiner Liebe geblieben bin.
10Ane nituku' -mi hawa' -ku, tida mpu'u-koi mohu' hi Aku' pai' nirasai mpu'u ahi' -ku, hewa Aku' wo'o mpotuku' hawa' Tuama-ku pai' -a tida mohu' hi Hi'a pai' mporasai ahi' -na.
11Solches habe ich zu euch geredet, auf daß meine Freude in euch bleibe und eure Freude völlig werde.
11"Hawe'ea tohe'i ku'uli' -kokoi, bona goe' nono-ni hante kagoea' to ngkai Aku', pai' bona gana kagoea' -ni.
12Das ist mein Gebot, daß ihr einander liebet, gleichwie ich euch geliebt habe.
12"Toi-mi hawa' -ku: Momepoka'ahi' -mokoi, hewa Aku' wo'o mpoka'ahi' -koi.
13Größere Liebe hat niemand als die, daß er sein Leben läßt für seine Freunde.
13Ane ria tauna to mpewai' tuwu' -na bona doo-na tuwu', bohe mpu'u ahi' -na toe. Uma ria ahi' to meliu ngkai ahi' tauna to mpewai' tuwu' -na bona mpotulungi doo-na.
14Ihr seid meine Freunde, wenn ihr alles tut, was ich euch gebiete.
14Doo-ku omea-mokoi, ane nituku' hawa' -ku.
15Ich nenne euch nicht mehr Knechte; denn der Knecht weiß nicht, was sein Herr tut; euch aber habe ich Freunde genannt, weil ich alles, was ich von meinem Vater gehört habe, euch kundgetan habe.
15Uma-pokoi kukahangai' batua-ku, apa' batua uma mpo'incai napa to hi rala nono pue' -na. Wae-e lau, doo-ku mpu'u-mokoi, apa' ku'uli' -mikokoi hawe'ea to na'uli' -ka Tuama-ku.
16Nicht ihr habt mich erwählt, sondern ich habe euch erwählt und gesetzt, daß ihr hingehet und Frucht bringet und eure Frucht bleibe, auf daß, was irgend ihr den Vater bitten werdet in meinem Namen, er es euch gebe.
16Bela koi' to mpopelihi-a. Aku' -dile to mpelihi-koie. Kuwai' -koi bago hilou hi rala dunia' bona mowua' wori'. Pai' powua' -ni toe uma mpai' moronto, ria kalaua-na duu' kahae-hae-na. Jadi', napa to niperapi' hi Tuama-ku hante hanga' -ku, bate nawai' -koi.
17Das gebiete ich euch, daß ihr einander liebet.
17Toi-mi hawa' -ku hi koi': Momepoka'ahi' -mokoi!
18Wenn euch die Welt haßt, so wisset, daß sie mich vor euch gehaßt hat.
18"Ane tauna to uma mepangala' hi Aku' mpokahuku' -koi, kiwoi: Aku' -mi-hana to ri'ulu rapokahuku' -e.
19Wäret ihr von der Welt, so hätte die Welt das Ihrige lieb; weil ihr aber nicht von der Welt seid, sondern ich euch aus der Welt heraus erwählt habe, darum haßt euch die Welt.
19Ane rapa' -na hampodooa-koi hante tauna to uma mepangala', bate rapoka'ahi' -koi, apa' lawi' doo-rakoi. Tapi' kupelihi-mokoi pai' kupatani' -koi ngkai laintongo' -ra, alaa-na uma-pokoi doo-ra. Toe pai' rapokahuku' -koi.
20Gedenket an das Wort, das ich zu euch gesagt habe: Der Knecht ist nicht größer als sein Herr. Haben sie mich verfolgt, so werden sie auch euch verfolgen; haben sie mein Wort befolgt, so werden sie auch das eurige befolgen.
20Kiwoi napa to ku'uli' -kokoi we'i: Hadua batua uma meliu tuwu' -na ngkai maradika-na. Ane ntoa' Aku' rabalinai', koi' wo'o mpai' rabalinai'. Ane ria to mpotuku' lolita-ku, bate ratuku' wo'o mpai' lolita-ni.
21Aber das alles werden sie euch tun um meines Namens willen; denn sie kennen den nicht, der mich gesandt hat.
21Hawe'ea tohe'e rababehi hi koi' apa' topetuku' -ku-koi. Hawe'ea tohe'e rababehi hi koi', apa' uma-i ra'incai Alata'ala to mposuro-a.
22Wenn ich nicht gekommen wäre und es ihnen gesagt hätte, so hätten sie keine Sünde; nun aber haben sie keinen Vorwand für ihre Sünde.
22Ane ke uma-a tumai mpololitai-ra, ke uma-ra-hawo masala'. Tapi', apa' tumai mpu'u-ama mpololitai-rae, toe pai' uma ria wuniia' -na sala' -ra.
23Wer mich haßt, der haßt auch meinen Vater.
23Tauna to mpokahuku' -a, mpokahuku' wo'o-ra Tuama-ku.
24Hätte ich nicht die Werke unter ihnen getan, die kein anderer getan hat, so hätten sie keine Sünde; nun aber haben sie dieselben gesehen und hassen doch sowohl mich als auch meinen Vater;
24"Hi laintongo' ntodea kubabehi anu mekoncehi, to ko'ia ria rababehi tau ntani' -na. Ane ke uma kubabehi hewa toe, ke uma-ra masala'. Tapi' rahilo moto-mi napa to kubabehi, pai' rapokahuku' oa' -a, pai' rapokahuku' wo'o-i Tuama-ku.
25doch solches geschieht, damit das Wort erfüllt werde, das in ihrem Gesetz geschrieben steht: Sie hassen mich ohne Ursache.
25Aga bate kana hewa toe, bona madupa' lolita to te'uki' hi rala Buku Atura-ra to mpo'uli': 'Rapokahuku' -a nau' uma ria sabana.'
26Wenn aber der Beistand kommen wird, welchen ich euch vom Vater senden werde, der Geist der Wahrheit, der vom Vater ausgeht, so wird der von mir zeugen;
26"Tumai-i mpai' Inoha' Tomoroli', batua-na, Inoha' to mehuwu ngkai Alata'ala pai' to mpotete' -koi hi tudui' to makono. Hi'a-mi mpai' Topetulungi to kuhubui tumai hi koi' ngkai Tuama-ku. Ane tumai-ipi mpai', Hi'a-mi to jadi' sabi' -ku.
27und auch ihr werdet zeugen, weil ihr von Anfang an bei mir gewesen seid.
27Pai' koi' wo'o jadi' sabi' -ku, apa' koi' -mi to dohe-ku ngkai pontepu'ua bago-ku hi dunia'.