1זבובי מות יבאיש יביע שמן רוקח יקר מחכמה מכבוד סכלות מעט׃
1Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli, pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.
2לב חכם לימינו ולב כסיל לשמאלו׃
2Targa süda hoiab paremale ja albi süda pahemale.
3וגם בדרך כשהסכל הלך לבו חסר ואמר לכל סכל הוא׃
3Teed käieski puudub albil mõistus, ja igaühele ilmneb, et ta on alp.
4אם רוח המושל תעלה עליך מקומך אל תנח כי מרפא יניח חטאים גדולים׃
4Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu, siis ära jäta maha oma kohta, sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte.
5יש רעה ראיתי תחת השמש כשגגה שיצא מלפני השליט׃
5Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see,
6נתן הסכל במרומים רבים ועשירים בשפל ישבו׃
6rumalus pannakse kõrgele kohale, suured ja rikkad aga istuvad madalal.
7ראיתי עבדים על סוסים ושרים הלכים כעבדים על הארץ׃
7Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas ja vürste käivat maas otsekui sulased.
8חפר גומץ בו יפול ופרץ גדר ישכנו נחש׃
8Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse, ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
9מסיע אבנים יעצב בהם בוקע עצים יסכן בם׃
9Kes kive kangutab, teeb enesele häda, kes puid lõhub, ohustab ennast.
10אם קהה הברזל והוא לא פנים קלקל וחילים יגבר ויתרון הכשיר חכמה׃
10Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada; aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
11אם ישך הנחש בלוא לחש ואין יתרון לבעל הלשון׃
11Kui madu salvab, enne kui on lausutud, siis pole lausujast mingit kasu.
12דברי פי חכם חן ושפתות כסיל תבלענו׃
12Sõnad targa suust toovad poolehoidu, aga albi neelavad ta oma huuled:
13תחלת דברי פיהו סכלות ואחרית פיהו הוללות רעה׃
13tema kõne algus on alpimine ja tema kõne lõpp on kurjakuulutav meeletus.
14והסכל ירבה דברים לא ידע האדם מה שיהיה ואשר יהיה מאחריו מי יגיד לו׃
14Alp teeb palju sõnu, ent ükski inimene ei tea, mis tuleb, ja kes ütleks temale, mis sünnib pärast teda?
15עמל הכסילים תיגענו אשר לא ידע ללכת אל עיר׃
15Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne.
16אי לך ארץ שמלכך נער ושריך בבקר יאכלו׃
16Häda sulle, maa, kui su kuningaks on sulane ja su vürstid pidutsevad juba hommikul!
17אשריך ארץ שמלכך בן חורים ושריך בעת יאכלו בגבורה ולא בשתי׃
17Õnnelik oled, maa, kui su kuningas on vaba mehe poeg ja su vürstid pidutsevad õigel ajal nagu mehed, aga mitte nagu joodikud!
18בעצלתים ימך המקרה ובשפלות ידים ידלף הבית׃
18Suure laiskuse pärast vajuvad sarikad, ja kui käsi süles peetakse, tilgub koda läbi.
19לשחוק עשים לחם ויין ישמח חיים והכסף יענה את הכל׃
19Mõnu pärast valmistatakse rooga, vein teeb elu rõõmsaks, ja raha eest saab kõike.
20גם במדעך מלך אל תקלל ובחדרי משכבך אל תקלל עשיר כי עוף השמים יוליך את הקול ובעל הכנפים יגיד דבר׃
20Isegi mõttes ära sajata kuningat, ja oma magamiskambris ära sajata rikast, sest taeva lind viib hääle välja ja tiivuline teatab loost!