1Külde pedig Hírám, Tírus királya Dávidhoz követeket: czédrusfákat, kõmíveseket és ácsmestereket, hogy néki házat csináljanak.
1Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti müürseppi ja puuseppi temale koda ehitama.
2És megismeré Dávid, hogy az Úr õt megerõsítette a királyságban Izráel felett, mivelhogy igen felmagasztaltatott vala az õ országa az õ népéért, az Izráelért.
2Taavet mõistis, et Issand oli ta kinnitanud Iisraeli kuningaks, et ta kuningriik oli ülendatud tema Iisraeli rahva pärast.
3Võn pedig Dávid még [több] feleséget Jeruzsálemben, és nemze Dávid még [több] fiakat és leányokat.
3Jeruusalemmas võttis Taavet veelgi naisi, ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.
4És ezek neveik azoknak, a kik születtek néki Jeruzsálemben: Sammua, Sobáb, Nátán és Salamon,
4Ja need olid nende laste nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon,
5Ibhár, Elisua és Elpélet,
5Jibhar, Elisua ja Elpelet,
6Nógah, Néfeg és Jáfia,
6Noga, Nefeg ja Jaafia,
7Elisáma, Beheljada és Elifélet.
7Elisama, Beeljada ja Elifelet.
8Megértvén pedig a Filiszteusok, hogy Dávid királylyá kenetett fel az egész Izráel felett, feljövének mind a Filiszteusok, hogy megkeressék Dávidot. Mely dolgot mikor Dávid meghallott, azonnal ellenök ment.
8Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud kogu Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima; kui Taavet sellest kuulis, siis ta läks neile vastu.
9A Filiszteusok pedig eljövén, elszéledének a Réfaim völgyében.
9Ja vilistid tulid ning tungisid kõikjale Refaimi orgu.
10Akkor Dávid megkérdé az Istent, mondván: Felmenjek-é a Filiszteusok ellen, és kezembe adod-é õket? És monda néki az Úr: Menj fel, és kezedbe adom õket.
10Taavet küsis siis Jumalalt, öeldes: 'Kas ma pean vilistitele vastu minema? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles temale: 'Mine, ja ma annan nad sinu kätte!'
11Felmenének azért Baál-perásimba, és ott Dávid õket megveré, és monda Dávid: Az Isten eloszlatá az én ellenségeimet az én kezem által, mint a vizeknek oszlását; azért nevezék azt a helyet Baál- perásimnak.
11Ja kui nad läksid üles Baal-Peratsimi, siis Taavet lõi neid seal. Ja Taavet ütles: 'Jumal on mu vaenlased minu käega murdnud, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.
12És ott hagyák az õ [bálvány] isteneiket, és Dávid megparancsolá, hogy megégessék azokat.
12Nad jätsid sinna oma jumalad ja Taavet käskis need tulega ära põletada.
13Ismét [feltámadának] a Filiszteusok és a völgyben szétterjeszkedtek.
13Ja vilistid tulid uuesti ning tungisid sinna orgu.
14Azért Dávid ismét megkérdé az Istent, és monda az Isten néki: Ne menj fel utánok, hanem fordulj el tõlök, és menj reájok a szederfák irányában;
14Ja Taavet küsis taas Jumalalt, ja Jumal ütles talle: 'Ära mine neile järele, vaid mine neist mööda ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt.
15És mikor hallándod a járás dobogását a szederfák tetején, akkor menj ki a viadalra; mert az Isten te elõtted megyen, hogy megverje a Filiszteusok táborát.
15Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis mine sõdima, sest Jumal on su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'
16Dávid azért úgy cselekedék, a mint néki Isten meghagyta volt, és vágák a Filiszteusok táborát Gibeontól fogva szinte Gézerig.
16Ja Taavet tegi nõnda, nagu Jumal teda käskis, ja nad lõid vilistite leeri Gibeonist kuni Geserini.
17És elterjede Dávid híre az országokban, és az Úr adá a tõle való félelmet minden pogányokra.
17Taavet sai kuulsaks kõigis maades, ja Issand pani kõigi rahvaste peale hirmu tema ees.