¹Dávid pedig ezt az éneket mondotta az Úrnak azon a napon, mikor az Úr megszabadítá õt minden ellenségeinek kezébõl, és a Saul kezébõl.

¹Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

²És monda: Az Úr az én kõsziklám és kõváram, és szabadítóm nékem.

²Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.

³Az Isten az én erõsségem, õ benne bízom én.

³Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.

⁴Az Úrhoz kiáltok, a ki dícséretreméltó;

⁴'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

⁵Mert halál hullámai vettek engem körül,

⁵Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

⁶A pokol kötelei vettek körül,

⁶Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

⁷Szükségemben az Urat hívtam,

⁷Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.

⁸Akkor rengett és remegett a föld,

⁸Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.

⁹Füst szállt fel orrából,

⁹Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

¹⁰Lehajtá az eget és leszállt,

¹⁰Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

¹¹A Khérubon ment és röpült,

¹¹Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.

¹²Sötétségbõl maga körül sátrakat emelt,

¹²Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.

¹³Az elõtte levõ fényességbõl

¹³Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.

¹⁴És dörgött az égbõl az Úr,

¹⁴Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.

¹⁵Ellövé nyilait és szétszórta azokat,

¹⁵Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.

¹⁶És meglátszottak a tenger örvényei,

¹⁶Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.

¹⁷Lenyúlt a magasságból és felvett engem,

¹⁷Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

¹⁸Hatalmas ellenségimtõl megszabadított engem;

¹⁸Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.

¹⁹Reámtörtek nyomorúságom napján,

¹⁹Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

²⁰Tágas helyre vitt ki engem,

²⁰Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

²¹Az Úr megfizetett nékem igazságom szerint,

²¹Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

²²Mert megõriztem az Úrnak utait,

²²Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

²³Mert ítéletei mind elõttem vannak,

²³Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.

²⁴Tökéletes voltam elõtte, s õrizkedtem rosszaságomtól.

²⁴Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.

²⁵Ezért megfizet nékem az Úr igazságom szerint,

²⁵Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.

²⁶Az irgalmashoz irgalmas vagy,

²⁶Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

²⁷A tisztához tiszta vagy,

²⁷puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

²⁸Segítesz a nyomorult népen,

²⁸Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.

²⁹Mert te vagy az én szövétnekem, Uram,

²⁹Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.

³⁰Mert veled harczi seregen is átfutok,

³⁰Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

³¹Az Istennek útja tökéletes;

³¹Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

³²Mert kicsoda volna Isten az Úron kivül?

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

³³Isten az én erõs kõváram,

³³Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.

³⁴Lábait olyanná teszi, mint a szarvasé,

³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

³⁵Kezeimet harczra tanítja,

³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

³⁶Idvességednek paizsát adtad nékem,

³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.

³⁷Lépéseimet kiszélesítetted alattam.

³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

³⁸Üldözöm ellenségeimet és elpusztítom õket,

³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

³⁹Megsemmisítem, eltiprom õket, hogy fel nem kelhetnek,

³⁹Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.

⁴⁰Mert te erõvel öveztél fel engem a harczra,

⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

⁴¹Megadtad, hogy ellenségeim hátat fordítottak nékem,

⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

⁴²Felnéztek, de nem volt, ki megszabadítsa,

⁴²Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.

⁴³Szétmorzsolom õket, mint a föld porát,

⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.

⁴⁴Megmentettél népemnek pártoskodásaitól,

⁴⁴Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.

⁴⁵Idegen fiak hizelkednek nékem,

⁴⁵Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.

⁴⁶Idegen fiak elcsüggednek,

⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.

⁴⁷Él az Úr és áldott az én kõsziklám.

⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,

⁴⁸Isten az, ki bosszút áll értem,

⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,

⁴⁹Ki megment engem ellenségeimtõl,

⁴⁹sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.

⁵⁰Dícsérlek azért téged, Uram, a pogányok között,

⁵⁰Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,

⁵¹Nagy segítséget ad az õ királyának,

⁵¹kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'