1A hetedik esztendõ végén elengedést mívelj.
1Igal seitsmendal aastal pühitse vabastusaastat!
2Ez pedig az elengedésnek módja: Minden kölcsönadó ember engedje el, a mit kölcsönadott az õ felebarátjának; ne hajtsa be az õ felebarátján és atyjafián; mert elengedés hirdettetett az Úrért.
2Ja vabastusaasta kord on niisugune: iga võlausaldaja, kes oma ligimesele on laenanud, loobugu sellest; ta ärgu pigistagu oma ligimest ega oma venda, sest vabastus on välja kuulutatud Issanda auks.
3Az idegenen hajtsd be; de a mid a te atyádfiánál lesz, engedje el [néki] a te kezed.
3Võõralt sa võid nõuda, aga mis sul on saada oma vennalt, sellest loobu!
4De nem is lesz közötted szegény, mert igen megáld téged az Úr azon a földön, a melyet az Úr, a te Istened ád néked örökségül, hogy bírjad azt.
4Õigupoolest ei peaks enam vaest olemagi su keskel, sest Issand õnnistab sind rikkalikult sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida kui pärisosa,
5De csak úgy [lesz] [ez], ha hallgatsz az Úrnak, a te Istenednek szavára, megtartván és teljesítvén mind azt a parancsolatot, a melyet én ma parancsolok néked.
5kui sa ainult tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält, täites hoolsasti kõiki neid käske, mis ma täna sulle annan.
6Mert az Úr, a te Istened megáld téged, a miképen megmondotta néked; és sok népnek adsz zálogos kölcsönt, te pedig nem kérsz kölcsönt, és sok népen fogsz uralkodni, és te rajtad nem uralkodnak.
6Sest Issand, su Jumal, õnnistab sind, nagu ta sulle on öelnud; ja sa võid laenata paljudele rahvastele, sa ise aga ei tarvitse laenata, ja sa valitsed paljude rahvaste üle, aga nemad ei valitse sinu üle.
7Ha [mégis] szegénynyé lesz valaki a te atyádfiai közül valamelyikben a te kapuid közül a te földeden, a melyet az Úr, a te Istened ád néked: ne keményítsd meg a te szívedet, be se zárjad kezedet a te szegény atyádfia elõtt;
7Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su väravaist sinu maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest,
8Hanem örömest nyisd meg a te kezedet néki, és örömest adj kölcsön néki, a mennyi elég az õ szükségére, a mi nélkül szûkölködik.
8vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab.
9Vigyázz magadra, hogy ne legyen a te szívedben valami istentelenség, mondván: Közelget a hetedik esztendõ, az elengedésnek esztendeje; és elfordítsd szemedet a te szegény atyádfiától, hogy ne adj néki; mert õ ellened kiált az Úrhoz, és bûn lesz benned.
9Hoia, et su südames ei oleks nurjatut mõtet, et sa mõtled: 'Seitsmes aasta, vabastusaasta, ligineb', ja seetõttu on siis su silm kuri su vaese venna vastu ja sa ei anna temale midagi. Aga tema hüüab sinu pärast Issanda poole, ja see on sulle patuks.
10Bizonyára adj néki, és meg ne háborodjék azon a te szíved, mikor adsz néki; mert az ilyen dologért áld meg téged az Úr, a te Istened minden munkádban, és mindenben, a mire kezedet veted.
10Anna temale meelsasti ja ärgu olgu su süda kuri, kui sa temale annad, sest selle asja pärast õnnistab sind Issand, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käed paned!
11Mert a szegény nem fogy ki a földrõl, azért én parancsolom néked, mondván: Örömest nyisd meg kezedet a te szûkölködõ és szegény atyádfiának a te földeden.
11Sest vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal!
12Hogyha eladja magát néked a te atyádfia, a zsidó férfi és zsidó asszony, és szolgál téged hat esztendeig: a hetedik esztendõben bocsássad õt szabadon mellõled.
12Kui su vend, heebrea mees või heebrea naine, on enese sulle müünud, siis teenigu ta sind kuus aastat, aga seitsmendal aastal lase ta vabaks enese juurest!
13És mikor szabadon bocsátod õt mellõled, ne bocsásd el õt üresen;
13Ja kui sa lased tema vabaks enese juurest, siis ära saada teda minema tühje käsi!
14[Hanem] terheld meg õt bõven a te juhaidból, a te szérûdrõl, és a te sajtódból; a mivel megáldott téged az Úr, a te Istened, adj néki abból.
14Lao temale õlale rohkesti oma lammastest ja kitsedest, rehealusest ja surutõrrest; millega Issand, su Jumal, sind on õnnistanud, sellest anna ka temale!
15És emlékezzél meg róla, hogy [te is] szolga voltál Égyiptom földén, és megszabadított téged az Úr, a te Istened; azért parancsolom én ma ezt néked.
15Ja mõtle sellele, et sa ise olid ori Egiptusemaal ja et Issand, sinu Jumal, sind lunastas! Sellepärast annan mina täna sulle selle käsu.
16Ha pedig ezt mondja néked: Nem megyek el tõled, mert szeret téged és a te házadat, mivelhogy jól van néki te nálad dolga:
16Aga kui ta peaks sulle ütlema: 'Ma ei taha su juurest ära minna', sellepärast et ta armastab sind ja su koda, kuna tal on su juures hea põli,
17Akkor vedd az árat, és fúrd a fülébe és az ajtóba; és legyen szolgáddá mindvégig; így cselekedjél szolgálóleányoddal is.
17siis võta naaskel ja torka see temal kõrvast läbi ukse külge, ja ta olgu igavesti sinu sulane; ka oma teenijaga talita nõnda!
18Ne essék nehezedre, hogy szabadon bocsátod õt mellõled; (hiszen két annyi bérre valót szolgált néked hat éven át, mint a béres-munkás) és megáld téged az Úr, a te Istened mindenben, a mit cselekszel.
18Ärgu olgu su silmis raske lasta teda vabaks enese juurest, sest ta on kuus aastat sind orjanud poole päevilise palga eest; siis õnnistab sind Issand, su Jumal, kõiges, mida sa teed!
19Barmaid és juhaid elsõ fajzásának minden hímjét az Úrnak, a te Istenednek szenteljed. Ne munkálkodjál a te tehenednek elsõ fajzásán, és meg ne nyírjad a te juhaidnak elsõ fajzását.
19Kõik isased esmasündinud, kes sünnivad su veiste, lammaste ja kitsede hulgas, pead sa pühitsema Issandale, oma Jumalale; oma härik-esmasündinuga ära tee tööd, oma lammaste ja kitsede esmasündinut ära niida!
20Az Úrnak, a te Istenednek színe elõtt edd meg azt esztendõrõl esztendõre, te és a te házad népe, azon a helyen, a melyet kiválaszt az Úr.
20Issanda, oma Jumala ees pead sa seda igal aastal sööma paigas, mille Issand valib, sina ja su pere!
21Hogyha valami fogyatkozás lesz benne; sánta vagy vak lesz, [vagy] akármely fogyatkozásban szenvedõ: meg ne áldozd azt az Úrnak, a te Istenednek.
21Aga kui selle küljes on viga: ta lonkab, on pime või on mingi muu paha veaga, siis ära ohverda seda Issandale, oma Jumalale!
22A te kapuidon belõl edd meg azt; a tisztátalan és a tiszta egyaránt, mintha õz volna az vagy szarvas.
22Seda söö oma väravais, niihästi roojane kui puhas võib seda süüa nagu gaselli või hirve liha.
23Csakhogy a vérét meg ne edd, hanem a földre öntsd azt, mint a vizet.
23Aga selle verd ära söö, vala see maha nagu vesi!