¹Énekelt pedig Debora és Bárák, az Abinoám fia azon a napon, mondván:

¹Ja Deboora ning Baarak, Abinoami poeg, laulsid tol korral nõnda:

²Hogy a vezérek vezettek Izráelben,

²'Et lakad lehvisid Iisraelis, et rahvas oli võitlusvalmis, selle eest kiitke Issandat!

³Halljátok meg királyok, figyeljetek fejedelmek!

³Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina - ma laulan Issandale, mängin Issandale, Iisraeli Jumalale!

⁴Uram, mikor Szeirbõl kijövél, Mikor lépdelél Edom mezejérõl:

⁴Issand, kui sa läksid välja Seirist, kui sa astusid esile Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett.

⁵A hegyek megrendültek az Úrnak orczája elõtt,

⁵Mäed kõikusid Issanda ees, see Siinai Issanda, Iisraeli Jumala ees.

⁶Sámgárnak, az Anath fiának napjaiban,

⁶Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil, olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid.

⁷Megszüntek a kerítetlen helyek Izráelben, megszüntek végképen,

⁷Iisraelis lakkasid olemast põldurid, lakkasid, kuni tõusin mina, Deboora, tõusin kui Iisraeli ema.

⁸Új isteneket ha választott [a nép,]

⁸Kui uusi jumalaid valiti, siis oli sõda väravais. Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?

⁹Szívem azoké, kik parancsolnak Izráelben,

⁹Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjaile, võitlusvalmitele rahva hulgas. Kiitke Issandat!

¹⁰Kik ültök fehér szamarakon,

¹⁰Võikudel emaeeslitel ratsutajad, vaipadel istujad ja teekäijad - laulge sellest!

¹¹Az íjászok szavával a vízmerítõk között,

¹¹Laulge hõiskehääli veeammutuspaikades, seal ülistatakse Issanda õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Issanda rahvas läks alla väravaisse.

¹²Kelj fel, kelj fel Debora!

¹²Virgu, virgu, Deboora! Virgu, virgu, laula laulu! Tõuse, Baarak, võta tagasi oma vangid, Abinoami poeg!

¹³Akkor lejött a hõsök maradéka;

¹³Tol korral läks jääk alla vägevate juurde, Issanda rahvas tuli kangelastena alla mu juurde.

¹⁴Efraimból, kiknek gyökere Amálekben,

¹⁴Efraimist need, kes olid välja juurinud Amaleki, sinu järel Benjamin koos su hõimudega. Maakirist laskusid käsuandjad ja Sebulonist valitsuskepi kandjad.

¹⁵És Issakhár fejedelmei Deborával,

¹⁵Debooraga koos mu vürstid Issaskaris, ja nagu Issaskar, nõnda Baarak läkitati orgu tema kannul. Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.

¹⁶Miért [maradtál] ülve a hodályban?

¹⁶Miks jäid istuma sadulakorvide vahele, kuulama karjaste vilesid? Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.

¹⁷Gileád a Jordánon túl pihen.

¹⁷Gilead jäi paigale teisele poole Jordanit, ja Daan, miks ta teenis võõrastes laevades? Aaser istus mererannas ja jäi oma valgmate juurde.

¹⁸[De] Zebulon, az halálra elszánt lelkû nép,

¹⁸Sebulon on rahvas, kes osutas surmapõlgust, nõndasamuti Naftali välja kõrgete paikade peal.

¹⁹Királyok jöttek, harczoltanak;

¹⁹Kuningad tulid, sõdisid, tol korral sõdisid Kaanani kuningad, Taanakis, Megiddo vee ääres, aga hõbedat nad saagiks ei saanud.

²⁰Az égbõl harczoltak,

²⁰Taevast taplesid tähed, oma teedelt taplesid need Siisera vastu.

²¹A Kison patakja seprette el õket;

²¹Kiisoni jõgi uhtus nad ära, muinasaja jõgi, Kiisoni jõgi. Astu, mu hing, väega!

²²Akkor csattogtak a lovak körmei

²²Siis oli hobukapjade plaginat tema täkkude nelja ajades.

²³Átkozzátok Mérozt - mond az Úr követje, -

²³Needke Meeros, ütleb Issanda ingel, needke tõesti ta elanikud! Sest nad ei tulnud Issandale appi, Issandale appi kangelaste hulgas.

²⁴De áldott legyen az asszonyok felett Jáhel,

²⁴Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!

²⁵[Az] vizet kért, õ tejet adott,

²⁵Teine küsis vett, tema andis piima, ulatas kalli kausiga petipiima.

²⁶Balját a szegre,

²⁶Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele. Ta tagus Siiserat, lõhkus ta pea, purustas ja puuris läbi ta oimud.

²⁷Lábainál leroskadt, elesett, feküdt,

²⁷Jaeli jalgade juures vajus Siisera kokku, langes, jäi lamama, Jaeli jalgade juures ta vajus, langes. Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna.

²⁸Kinézett az ablakon, és jajgatott

²⁸Siisera ema vaatas aknast, kurtis läbi aknaava: Miks viibib ta vanker tulemast? Miks pole kuulda ta rakendite müra?

²⁹Fejedelemasszonyinak legokosabbjai válaszolnak néki;

²⁹Tema targemad vürstinnad vastasid talle, ka ta ise andis enesele vastuse:

³⁰"Vajjon nem zsákmányra találtak-é, s mostan osztozkodnak?

³⁰Eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kaks tüdrukut mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale, saagiks kirjusid kangaid, kirjatud rätik, kaks rätti saagikssaadute kaeltel.

³¹Így veszszenek el minden te ellenségid, Uram!

³¹Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Issand. Aga kes sind armastavad, need on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses.' Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.