1Ne ítéljetek, hogy ne ítéltessetek.
1Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut,
2Mert a milyen ítélettel ítéltek, olyannal ítéltettek, és a milyen mértékkel mértek, olyannal mérnek néktek.
2sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!
3Miért nézed pedig a szálkát, a mely a te atyádfia szemében van, a gerendát pedig, a mely a te szemedben van, nem veszed észre?
3Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?
4Avagy mi módon mondhatod a te atyádfiának: Hadd vessem ki a szálkát a te szemedbõl; holott ímé, a te szemedben gerenda van?
4Või kuidas sa võid oma vennale öelda: 'Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!' ja ennäe, sul endal on silmas palk?
5Képmutató, vesd ki elõbb a gerendát a te szemedbõl, és akkor gondolj arra, hogy kivessed a szálkát a te atyádfiának szemébõl!
5Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!
6Ne adjátok azt, a mi szent, az ebeknek, se gyöngyeiteket ne hányjátok a disznók elé, hogy meg ne tapossák azokat lábaikkal, és néktek fordulván, meg ne szaggassanak titeket.
6Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!
7Kérjetek és adatik néktek; keressetek és találtok; zörgessetek és megnyittatik néktek.
7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
8Mert a ki kér, mind kap; és a ki keres, talál; és a zörgetõnek megnyittatik.
8sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
9Avagy ki az az ember közületek, a ki, ha az õ fia kenyeret kér tõle, követ ád néki?
9Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi?
10És ha halat kér, vajjon kígyót ád-e néki?
10Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?
11Ha azért ti gonosz létetekre tudtok a ti fiaitoknak jó ajándékokat adni, mennyivel inkább ád a ti mennyei Atyátok jókat azoknak, a kik kérnek tõle?!
11Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!
12A mit akartok azért, hogy az emberek ti veletek cselekedjenek, mindazt ti is úgy cselekedjétek azokkal; mert ez a törvény és a próféták.
12Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.
13Menjetek be a szoros kapun. Mert tágas az a kapu és széles az az út, a mely a veszedelemre visz, és sokan vannak, a kik azon járnak.
13Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!
14Mert szoros az a kapu és keskeny az az út, a mely az életre visz, és kevesen vannak, a kik megtalálják azt.
14Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
15Õrizkedjetek pedig a hamis prófétáktól, a kik juhoknak ruhájában jõnek hozzátok, de belõl ragadozó farkasok.
15Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
16Gyümölcseikrõl ismeritek meg õket. Vajjon a tövisrõl szednek-é szõlõt, vagy a bojtorjánról fügét?
16Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?
17Ekképen minden jó fa jó gyümölcsöt terem; a romlott fa pedig rossz gyümölcsöt terem.
17Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.
18Nem teremhet jó fa rossz gyümölcsöt; romlott fa sem teremhet jó gyümölcsöt.
18Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
19Minden fa, a mely nem terem jó gyümölcsöt, kivágattatik és tûzre vettetik.
19Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20Azért az õ gyümölcseikrõl ismeritek meg õket.
20Küllap te tunnete nad ära nende viljast!
21Nem minden, a ki ezt mondja nékem: Uram! Uram! megyen be a mennyek országába; hanem a ki cselekszi az én mennyei Atyám akaratát.
21Mitte igaüks, kes mulle ütleb: 'Issand, Issand!', ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
22Sokan mondják majd nékem ama napon: Uram! Uram! nem a te nevedben prófétáltunk-é, és nem a te nevedben ûztünk-é ördögöket, és nem cselekedtünk-é sok hatalmas dolgot a te nevedben?
22Paljud ütlevad mulle tol päeval: 'Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?'
23És akkor vallást teszek majd nékik: Sohasem ismertelek titeket; távozzatok tõlem, ti gonosztevõk.
23Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!
24Valaki azért hallja én tõlem e beszédeket, és megcselekszi azokat, hasonlítom azt a bölcs emberhez, a ki a kõsziklára építette az õ házát:
24Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
25És ömlött az esõ, és eljött az árvíz, és fújtak a szelek, és beleütköztek abba a házba; de nem dõlt össze: mert a kõsziklára építtetett.
25Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
26És valaki hallja én tõlem e beszédeket, és nem cselekszi meg azokat, hasonlatos lesz a bolond emberhez, a ki a fövényre építette házát:
26Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
27És ömlött az esõ, és eljött az árvíz, és fújtak a szelek, és beleütköztek abba a házba; és összeomlott: és nagy lett annak romlása.
27Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.'
28És lõn, mikor elvégezte Jézus e beszédeket, álmélkodik vala a sokaság az õ tanításán:
28Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest,
29Mert úgy tanítja vala õket, mint a kinek hatalma van, és nem úgy, mint az írástudók.
29sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.